Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu Viktor määruskaebus
liik
Brussilovi
(Brussilov)
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 21. mai 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Viktor Brussilovi määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 08.11.2010 otsusega mõisteti Viktor Brussilov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja algus 11.05.2010 ja lõpp 11.05.2016.
2.Viru Maakohtu 21.05.2014 määrusega jäeti V. Brussilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus arvestas, et süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras viis korda karistatud ja vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. V. Brussilovit on varasemalt karistatud raske isikuvastase kuriteo (tervisekahjustuse tekitamise eest kui sellega põhjustati oht elule), tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude eest, varavastase kuriteo (väljapressimine grupi poolt isikult vabaduse võtmisega) eest. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest. Harju Maakohtu 08.11.2010 kohtuotsusest on näha, et V. Brussilovi kinnipidamise ja sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära kokku
59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul fentanüüli). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks.
kokku 2,98 grammi
Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et mõistetud karistused ei ole V. Brussilovi puhul oma eesmärki täitnud - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole V. Brussilov varasematest karistustest enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Maakohtu hinnangul näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.
2.2.Maakohus, arvestades V. Brussilovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi leidis, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ei ole õigustatud. V. Brussilov oli juba enne tähtaega 2002. ja 2008. aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist jätkas V. Brussilov kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei avalda V. Brussilovile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul saaks V. Brussilovi ennetähtaegsel vabastamisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
2.3.Maakohus leidis, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste toetus ja arvatavasti ka töökoha olemasolu). Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Maakohus lisas, et süüdimõistetul oli ka varem lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud V. Brussilovil uue kuriteo toimepanemist.
2.4.Samuti arvestas maakohus asjaolu, mille kohaselt on V. Brussilovil karistusest kandmata veel ligi 2 aastat. Maakohus lisas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
3.Viru Maakohtu 21.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Brussilov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada V. Brussilov vangistusest tingimisi enne tähtaega, võimalusel kasvõi elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti kaalunud kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid ning rikkunud KarS § 76 lg 3 tulenevaid kaalutluspõhimõtteid. V. Brussilov märgib, et maakohtu hinnangul on tema käitumine ja tegevused vangistuses oldud aja jooksul vastavuses sellega, et teda oleks võinud vabastada, kuid jätnud V. Brussilovi siiski vabastamata leides, et see oleks ennatlik.
3.2.V. Brussilov märgib, et kohus peab kaaluma kõiki KarS § 76 lg 3 nimetatud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ebaõige tõsta teistest asjaoludest kõrgemale toimepandud kuriteo asjaolusid ning lisab, et sellisel juhul ei ole mitte kunagi võimalik kohtul teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna toimepandud kuriteo asjaolud lämmataksid alati ülejäänud KarS § 76 lg 3 nimetatud kaalutluse alused.
3.3.V. Brussilov on seisukohal, et tema suhtes on vangistuse eesmärgid täidetud ja tema edasine vangistuses hoidmine ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja lisab, et kaasaegse euroopaliku kriminaaltäitevõiguse eesmärgiks ei ole represseerimine (et kurjategija peab ära kandma kogu karistuse) vaid resotsialiseerimine. Vangistuse eesmärkide täitmisel enne määratud karistusaja lõppu langeb ära isiku jätkuva kinnipidamise vajadus (õigustus) ning tekib õigus ennetähtaegsele vabanemisele. Samuti on V. Brussilov seisukohal, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäitevõiguse peamine prioriteet. Selleks on oluline elukoht, töökoht ja sotsiaalne võrgustik ning kinnipeetava käitumine vangistuses, kõik need asjaolud on V. Brussilovi puhul positiivsed.
3.4.Määruskaebuse esitaja lisab, et põeb kroonilist haigust podagra ning väidab, et seda ei ole võimalik vanglas ravida. Samuti märgib ta, et on lõpetanud riigikeele kursuse B1 taseme. Eeltoodule tuginedes leiab V. Brussilov, et tema tagasipöördumine ühiskonda on kooskõlas ühiskonna ootustega ja õiglustundega ning lisab, et iga süüdimõistetu väärib uut võimalust tingimisi enne tähtaega vabastamiseks läbi (elektroonilise) järelevalve ning kohtu poolt määratud lisakohustused on ühtlasi ühiskonnale garantiiks, et pisemagi rikkumise korral tuleb tal tagasi karistust kandma minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Brussilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu V. Brussilovi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Brussilovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta V. Brussilov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, mõistetud karistusele, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud kõiki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asjaolusid ning seetõttu rikkunud KarS § 76 lg 3. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et V. Brussilov on läbinud riigikeele kursuste B1taseme, töötab majandustöödel koristajana ning meenete valmistajana, et tal on vabaduses olemas elukoht ja garanteeritud töökoht ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis võivad omada erinevat kaalu.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb V. Brussilovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on
varasemalt kriminaalkorras viis korda karistatud ning kes kannab mitmendat vanglakaristust, ei saa hinnata tema varasemat elukäiku arvestamata. Siinkohal on oluliseks ka kuriteo toimepanemise asjaolud, mida maakohus on oma määruses põhjalikult käsitlenud. Nimelt kannab V. Brussilov karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, kui temalt leiti ja võeti ära 59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul kokku 2,98 grammi fentanüüli. Samuti kaalub vabastamist toetavad positiivsed asjaolud üles V. Brussilovi korduv karistatus: isikuvastane kuritegu – raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega tekitati oht elule, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteod ja varavastane kuritegu – väljapressimine grupi poolt vabaduse võtmisega. Eeltoodu ilmestab väga hästi süüdimõistetu varasemat elukäiku ning olemust.
8.Ringkonnakohus ei nõustu V. Brussilovi seisukohaga, mille kohaselt on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine prioriteediks ning karistuse täielik ärakandmine pigem erandiks. Isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikult. Süüdimõistetutele ei ole tagatud absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid see otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 3 sätestatule.
9.Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sest süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vanglakaristust kannab V. Brussilov kolmandat korda. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et käesoleva kuriteo pani isik toime vahetult pärast katseaja lõppu. Isikut on varasemalt kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste, selle iseloom ning V. Brussilovile mõistetud karistuse pikkus. Samuti on oluline välja tuua isikul tekkida võivad majanduslikud raskused ning sellega kaasnevalt oht uute kuritegude toimepanemiseks.
10.Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja ära kandnud mõistetud vangistusest veidi üle poole, oleks V. Brussilovi ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu V. Brussilovi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maili Lokk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.