lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5226/186

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5226/186
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
07.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5226/96Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.11.20141-14-5226/132Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.03.20151-14-5226/247Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

1-14-5226

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. augusti 2015 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaak Reinomägi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. augusti 2015 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.10.08.2015.a. saabus Viru Maakohtule Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja kirjutab, et kriminaalasja 1-14-5226 kohtumenetluse vältel koheldi teda ebainimlikult (art 3 rikkumine) põhjusel, et kohtumenetlust teostati art 6 vastaselt ja et teda on diskrimineeritud (art 14 riive) ja jäetud korduvalt ilma tõhusast õiguskaitsevahendist (art 13). Talle ei ole tagatud õiguste iseseisev käitamine. J. Reinomägi soovib esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) ja taotleb selleks riigi õigusabi.
2.Taotluse kohaselt ei võimalda J. Reinomägi majanduslik seisund tal ise leida õigusabi osutajat oma õiguste käitamiseks. Samas õigusabi vajalikkus tuleneb rikkumiste paljususest (mahust) ja nende iseloomust – J. Reinomägi väitel koheldi teda seoses talle määratud kaitsjaga pikaajaliselt inimväärikust alandavalt, millega tekitati talle hingelist valu.
3.Samuti soovib ta PS § 45 alusel riigi õigusabi vahendusel avalikustada asjaolud seoses tema poolt poest ostetud pükstega ning asjaolud selle kohta, kuidas rikkumiste korral takistati taotlejat käitamast tõhusat õiguskaitsevahendit.
4.Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on märgitud: õiguste, millistest taotlejat on ilma jäetud, kättesaadavus ja nende taastamine; riigivõimu omavoli ja õigusvastasuse tuvastamine paljudes olulistes asjades. Esimese astme kohtu määruse sisu
5.Maakohus analüüsis RÕS § 37 lg-d 1 ja 3 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 34 ja 35 ning leidis, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tema kaebus EIK-sse oleks põhjendamatu. J. Reinomägi on asunud kaebeõigust kuritarvitama. Maakohus märkis, et J. Reinomägi on oma taotluses viidanud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitele, mida väidetavalt tema suhtes on rikutud, kuid taotleja ei ole märkinud konkreetselt ühtegi asjaolu, milles viidatud artiklite rikkumised on väljendunud, kes neid on rikkunud ja mil viisil. J. Reinomägi rahulolematus kohtumenetluse teostamise üle on üldsõnaline, deklaratiivne ning faktiliselt põhistamata. Samuti ei ole J. Reinomägi selgitanud, mis on need paljud olulised asjad, milles tuleks tuvastada riigivõimu omavoli ja õigusvastatus ja milles see väljendub. Kohus asus seisukohale, et pole mingit mõistlikku alust arvata ja pole ka eluliselt usutav, et kolme astme kohtud, prokuratuur, advokatuur ja erinevad justiitsametnikud on võtnud eesmärgiks J. Reinomäe tagakiusamise ja tema õiguste süstemaatilise rikkumise. Kohus leidis, et J. Reinomägi ilmselgelt kuritarvitab kaebeõigust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
6.J. Reinomägi taotleb maakohtu määruse tühistamist ning riigi õigusabi andmist EIK-sse pöördumiseks. Ta leiab, et määrus on õigusvastane. Riigi õigusabile esitatavad andmed kehtestab riigi õigusabi seadus ja selle järgi tuleb kirjelduses märkida probleemi põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Seadusest ei tulene kohustust märkida asjaolusid, milles väljenduvad taotluse esitaja poolt väidetud rikkumised, kes neid on rikkunud ja mil viisil, samuti rikkumise laadi. RÕS § 37 lg 3 sätestab riigi õigusabist keeldumise alused. EIÕK art 35 sätestab eeldused EIK- sse pöördumiseks. Konventsiooni artiklist 35 tuleneb, et konventsiooni osaline saab isikule riigi õigusabi andmise üle otsustamisel kontrollida üksnes seda, kas asjas on ammendunud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid ning kas järgitud on 6 kuu tähtaega lõpliku otsuse tegemisest arvates. Ainuüksi EIK on pädev otsustama esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumeid art 35 lg-te 2,3,4 järgi. Seega on maakohus asunud õigusvastaselt täitma EIK kohtuniku ülesandeid. Nimelt võib EIK vastu võtta kaebusi igalt üksikisikult, vabaühenduselt ja isikurühmalt, kes väidavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollide sätestatud õiguste konventsiooniosaliste poolt toime pandud rikkumiste ohvriks. Konventsiooniosalised ei või mingil viisil takistada selle õiguse tõhusat kasutamist. Antud juhul on maakohus kuritarvitanud oma õigusi (art 17) ning vastuolus art 34 seadnud J. Reinomäele takistusi EIK- sse pöördumiseks. Seoses sellega, et kohus teab, et EIK-sse pöördumine iseseisvalt pole tagatud, on kohus kohelnud J. Reinomäge ebainimlikult, diskrimineerivalt ja piiravalt (art 6 lg 1 mõttes). Määruses puudub ka igasugune põhjendus, miks jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata osas, mis puudutab PS § 45 kehtestatud õiguste käitamist. Isegi kui kohus leidis, et andmed on puudulikud, pidanuks ta jätma kaebuse käiguta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning J. Reinomäe määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.1 J. Reinomäe kaebuse põhiväide seisneb selles, et kohus ületas oma pädevust, jättes rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-sse pöördumiseks. J. Reinomäe arvates saab kohus võtta seisukoha vaid formaalsete eelduste täidetuse osas (st kas asjas on ammendunud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid ning kas järgitud on 6 kuu tähtaega lõpliku otsuse tegemisest arvates), samas aga on vaid EIK-l õigus hinnata kaebuse vastuvõetavust ning maakohus on seega takistanud J. Reinomäe pöördumist EIK-sse, koheldes teda ebainimlikult, diskrimineerivalt ja piiravalt. 7.2 RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 7.3 RÕS § 37 lg 3 sätestab, et maakohus keeldub käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. 7.4 EIÕK artikkel 35 lõike 3 kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 7.5 Seega tuleneb RÕS § 37 lg-st 3 üheselt kohtu volitusnorm hinnata kaebuse vastuvõetavust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt. Kui kohus leiab, et esitatav kaebus ei ole vastuvõetav nimetatud sätte alusel, on tal õigus RÕS § 37 lg 1 alusel keelduda riigi õigusabi andmisest. Järelikult ei ole maakohus on pädevust antud asjas ületanud, mistõttu ei tee ka J. Reinomäe vastupidine seisukoht maakohtu määrust ebaseaduslikuks ega taotleja õigusi piiravaks. 7.6 Vastavalt EIK juhistele peab kaebuse esitaja tõendama, et kaevatavad asjaolud on seotud õigustamatu sekkumisega tema põhiõigustesse. J. Reinomägi on piirdunud üksnes üldsõnaliste konstateeringutega, et kogu kriminaalasja nr 1-14-5226 vältel koheldi teda ebainimlikult (art 3 rikkumine) põhjusel, et kohtumenetlust teostati art 6 vastaselt ja et teda on diskrimineeritud (art 14 riive) ja jäetud korduvalt ilma tõhusast õiguskaitsevahendist (art 13). Täpsemalt on J. Reinomägi üksnes selgitanud, et menetluse väitel koheldi teda seoses talle määratud kaitsjaga pikaajaliselt inimväärikust alandavalt. 7.7 Väärib märkimist, et kaitseõiguste rikkumisega seotud küsimusi on J. Reinomägi tõstatanud nii apellatsioonikohtus, kui ka Riigikohtule saadetud avalduses. Mõlemad kohtuinstantsid on põhjalikult vaaginud J. Reinomäe väiteid ja leidnud, et isiku väited kaitseõiguste rikkumise kohta on ekslikud (vt Tartu Ringkonnakohtu 1-14-5226 otsuse p-d 99.22 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe vastuskiri J. Reinomäe avaldusele). 7.8 Asjas Kreuz vs. Poola märkis EIK, et piirangu konventsioonile vastavuse hindamisel ei ole EIK-i eesmärk määrata, millised on kõige sobivamad abinõud kohtule juurdepääsu õiguse reguleerimiseks riigis. Samuti ei hinda EIK asjaolusid, mis viisid liikmesriigi kohtus vastava otsuse langetamiseni. EIK ülesanne on kontrollida, kuidas liikmesriik on rakendanud talle antud kaalutlusõigust, ja kindlaks teha, kas riigivõimu otsuste tagajärjed on konventsiooniga

kooskõlas. Kohus lähtub kontrolli teostamisel konventsiooni eesmärgist, mille kohaselt ei tohi juurdepääs kohtule olla teoreetiline ja illusoorne. Kohtule tõhusa juurdepääsu tagamine võib tähendada niisuguseid abinõusid nagu nt tasuta õigusabi andmine, sest sellise abi puudumisel võib seadusandja rikkuda üldist kohtutee garantiid tegevusetusega. 7.9 Eeltoodust tulenevalt hindab EIK peaasjalikult seda, kas liikmesriik on taganud isikule tõhusa juurdepääsu kohtule, mitte aga seda, kas isik on rahul oma kaitsja tegevusega. Seega ei oleks J. Reinomäe kaebusel kaitseõiguste rikkumisest EIK- s ilmselgelt perspektiivi. 7.10 Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi J. Reinomägi leiab edasikaebuses, et maakohus pidanuks andma talle täiendava tähtaja taotluse käiguta jätmise näol oma seisukohtade põhistamiseks, ei keelanud miski tal esitada oma täiendavaid väiteid rikkumiste sisu kohta ringkonnakohtule esitatavas määruskaebuses. Seda J. Reinomägi aga ei teinud. Seetõttu loeb apellatsioonikohus J. Reinomäe väited paljasõnalisteks. 7.11 Lisaks on J. Reinomägi taotlenud maakohtu määrus tühistamist põhjusel, et ta tahab riigi õigusabi vahendusel avalikustada asjaolud seoses tema poolt poest ostetud pükstega. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse ei ole võimalik kaevata selle peale, et otsus oli vale või et riigisisene kohus eksis. Kohus ei ole riigisiseste kohtute apellatsiooniastmeks ja ei saa muuta ega tühistada nende tehtud otsuseid. Euroopa Inimõiguste Kohus tahab eelkõige ausa ja õiglase kohtumenetluse läbiviimist, mis ei rikuks menetlusosaliste inimõigusi ja põhivabadusi. Asjaolu, et J. Reinomägi ei nõustu tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega (milles mh tuvastati, et J. Reinomägi süü pükste vargusepisoodis), ei anna talle kaebeõigust pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse tõendite ümberhindamiseks ja siseriikliku materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks. Nimetatud küsimused ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevuses.

8.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi määramiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei ole põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja J. Reinomäe määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.