Jaak Reinomägi süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses Jaak Reinomägi, isikukood 36803165228, EV kodanik, emakeel- eesti keel, asub Viru Vanglas, põhiharidus, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud: 27.02.1986 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 94 lg 1, § 186 lg 2, § 139 lg 2 p 2, 3, § 139 lg 3, § 88 lg 2 p 2, § 88 lg 3 alusel vabadusekaotus 3a ja rahatrahv 100 rbl.; 18.06.1987 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 alusel vabadusekaotus 5a; 30.05.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel rahatrahv 500 kr; 29.08.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 alusel vabadusekaotus 1a 8k; 29.01.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotus 1a 3k 26p; 07.11.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotus 5k; 13.11.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotus 1a 7k; 27.02.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vangistus 2a 1k; 03.05.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 alusel vangistus 8k 8p tingimisi katseajaga 1a 6k.; 27.01.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7,
Süüdistatav
8 alusel vangistus 1a 2k 8p; 24.04.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 214 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 alusel vangistus 2a 8k. Arhiveeritud väärteokaristusi 4.
RESOLUTSIOON:
Jaak Reinomägi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi (kannatanute P ja T episoodides) õigeks mõista. Jaak Reinomägi süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 - § 25 lg 2 järgi (kannatanu M-V episoodis) ning karistada teda vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 01.02.2014 Tõkend vahistamine Jaak Reinomägi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Jaak Reinomägilt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi katteks M MVi (a/a xxxx) kasuks 29.70 eurot. A P ja T T tsiviilhagid jätta läbi vaatamata, neil on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid – kaks taskulampi Makita ja 2 želatiinkile tükki (asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Jaak Reinomägilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1576.98 eurot (sh., määratud kaitsjale vandeadvokaat Eduard Bulattšikule osa makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 384.00 eurot, määratud kaitsjale Mihkel Gaverile osa makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 660.48 eurot, sundraha summas 532,50 eurot). Ülejäänud menetluskulu jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Jaak Reinomägil tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-14-5226 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kasuks 1981.44 (sh käibemaks 20%) eurot advokaat Mihkel Gaveri poolt määratud korras süüdistatava Jaak Reinomägi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 26. novembrist 2014 (seega hiljemalt 3. detsembriks 2014). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 18. detsembril 2014. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 2. jaanuar 2015.
Süüdistus Jaak Reinomäge süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi - ajavahemikus 27.11.2013 kuni 30.11.2013 tungis välisukse klaasi ja ukse lõhkumise teel xxxx asuvasse elumajja ning võttis ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ära A Ple kuuluvad järgmised esemed: magnetofoni Sony koos kõlaritega väärtusega 200 €, kõrvaklapid väärtusega 80 €, kaks spordikotti koguväärtusega 50 €, küünarvarre-, käe- ja põlvekaitsmed koguväärtusega 80 €, 4 pudelit veini koguväärtusega 80 €, 2 pudelit rummi koguväärtusega 150 €, ühe paki kohvi Paulig väärtusega 3 €, kullatud medaljoni väärtusega 1000 €, kolm paari kullast kõrvarõngaid koguväärtusega 300 €, kaks kuldsõrmust koguväärtusega 280 €, ühe kuldraha Nikolai väärtusega 1000 € ja jalgratta Schwinn Frontier väärtusega 400 €, tekitades vargusega A Ple varalist kahju kokku summas 3623 € ja sissetungimisega summas 111.60 €. - 21.12.2013 kella 19.00 ja 22.00 vahel tungis akna lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse T T korterisse ning võttis ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ära T Tle kuuluvad järgmised esemed: mikrolaineahju Whirlpool väärtusega 30 €, sülearvuti APPLE koos laadijaga väärtusega 600 €, spordijalanõud Adidas väärtusega 50 €, talvejope TomTaylor väärtusega 100 €, spordikoti väärtusega 10 €, teksapüksid Tommy Hilfiger väärtusega 128 €, teksapüksid Mustang väärtusega 70 €, dressipüksid Palermo Fightclub väärtusega 75 €, Nike plätud väärtusega 20 €, hõbesõrmuse väärtusega 30 €, sularaha sentides 30 €, püksirihma väärtusega 40 € ja M-M M laenatud akudrelli Makita koos akuga väärtusega 80 €, tekitades vargusega T Tle varalist kahju kokku summas 1263 € ja sissetungimisega 18 €. - 01.02.2014 ajavahemikus kella 18.23 kuni 20.53 tungis köögiakna lõhkumise teel sisse xxxx J Vile kuuluvasse majja ning püüdis võtta ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ära M M kuuluvaid järgmisi esemeid: noodivõtmega kullast kõrvarõngaid väärtusega 30 €, metallist kõrvarõngaid väärtusega 4 €, Svarovski kristalliga kõrvarõngaid väärtusega 30 €, rippuvaid hõbedast pärlitega kõrvarõngaid väärtusega 20 €, rippuvaid metallist roosade klaaskividega kõrvarõngaid väärtusega 5 €, rippuvaid metallist kõrvarõngaid väärtusega 4 €, isevalmistatud sinise klaaskiviga kõrvarõngaid väärtusega 4 €, hõbedast kõrvarõngaid väärtusega 15 €, kuldketti kullast ristiga väärtusega 50 €, kulonit Toledo rist väärtusega 20 €, kollasest metallist ketti väärtusega 7 €, ühte hõbedast kõrvarõnga tagust, üksikut kõrvarõngast ja roosat kivi koguväärtusega 2 €, ühte peenikest kuldketti väärtusega 48 €, ühte pudelit likööri Amaretto väärtusega 10 €, ühte pudelit vahuveini CinZano väärtusega 5 €, ühte pudelit konjakit Remy Martin väärtusega 32 €, šokolaadi Premium 70% cocoa väärtusega 8 €, musta kotti väärtusega 10 €, Dell sülearvuti kotti väärtusega 20 €, sülearvutit HP Pavilon6 koguväärtusega 640 €, arvutihiirt Logitec väärtusega 35 €, fotoaparaadi Olympos laadijat väärtusega 20 €, pardlit Braun väärtusega 100 € ja meeste tualettvee DSQUARED2 korki, millel puudus varaline väärtus, kuid kuritegu jäi lõpule viimata vargusele peale sattunud V V sekkumise tõttu. Vargusega oleks Jaak Reinomägi tekitanud M M varalist kahju kokku 1119 € ja sissetungimisega tekitas varalist kahju 16.70 €. Seega Jaak Reinomägi, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ja püüdes ära võtta korduvalt sissetungimisega võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Tõendid
1.Vargus 2013.a. novembri lõpus xxxx.
1.1.Jaak Reinomägi ütlustest nähtub, et ta ei tea üldse xxxx maja ja pole seal vargil käinud. Tema kodust kuurist läbiotsimise ära võetud jalgratta ostis Rakvere turul kingsepa putka juures. Kingseppa ta tunneb ja neid teisi, kes temaga koos olid, ta on ka näinud, nende nimesid ta ei tea, arvab, et nad on tuttavad vanglast. Need teised küsisid algul kingsepa käest õlleraha, siis küsisid tema käest raha. Ta alguses väitis, et tal ei ole raha ja siis nad pakkusid seda jalgratast. Oli kingsepp ja veel kaks või kolm inimest. Tahtis näha seda ratast, seal oli valge buss ja selle taga bussi vastas seisis ratas. Taheti saada 50 eurot aga ta ütles, et tal ei ole nii palju, lõpphinnaks jäi 35-40 eurot. Väidab, et Raha on saanud oma sugulastelt ja kasiinos mängides. Väidab, et turule läks koos V S nad läksid sealtkaudu turule, kus taksod seisavad. Nurga taga on kingsepa putka, need isikud seisid seal ja nad läksid kohe nende juurde. Tema jäi nendega sinna juttu rääkima ja V läks minema pangautomaadi juurde. Ta sai selle jalgratta ja nad said V kokku uuesti Grossi poe pangaautomaatide juures. Tunnistab, et pangaautomaadi juurest ei saa otse näha kingsepaputkat, sest see jääb maja taha. Väidab, et V S ostutehingut pealt ei ole näinud, et V saab kinnitada seda, et kui nad läksid turuplatsile, siis tal ratast ei olnud ja kui nad turuplatsilt ära läksid, siis ta oli koos rattaga. Peab jalgratas enda omaks, sest ta on selle ostnud, ta ei teadnud, et see on varastatud. Ta ei oska öelda, milliseid jalanõusid ta võis kanda eelmise aasta lõpus, kandis neid tosse, millega ta kinni võeti, ka kingadega on käinud. Sündmuskohalt leitud jalatsijäljest ei saa aru, ei oska öelda, kas tal on sellise mustriga jalatseid olnud.
1.2.Kannatanu A P kohtus antud ütlustest nähtub, et ta lahkus kodust 27.november 2013 ja 30.november sai kõne tuttavalt, kes teavitas, et tema maja välisuks on irvakil ja klaas on lõhutud. Kohapeal selgus, et välisukse klaas oli ära lõhutud, ukse peal olid täkked ja ukse pind on rikutud, kui klaas katki lüüa, siis saab seestpoolt ukse lahti ja sealt oligi sisenetud. Pilt majas oli šokeeriv, kõik mis vähegi oli võimalik, oli maha tõmmatud, laiali löödud, asju oli katki, kapiuksed olid lahti, sahtlid olid väljas, maas oli tolmukiht ja klaasikillud. Ära olid viidud kõik süüdistuses loetletud esemed, varguse ja lõhkumisega tekitati kahju 3974,60 eurot. Ukse taastamise tööd läksid maksma 111,60 eurot, mis on kindlustuse poolt hüvitatud. Kohapeal võttis spetsialist sõrmejälgi karpidelt, esemetelt, ustelt, tegi pilte ja võttis ka põrandal olevad jalatsijäljed. Tema elamises käivad lisaks talle pereliikmed ning sõbrad, kelle jäljed võivad samuti tema elamises olla. Politseist on tagasi saanud ainult jalgratta. Jalgratas oli Schwinn Frontier, ostis selle 2008, ostuhinda täpselt ei mäleta aga hetkel hindab ratta väärtuseks 400 eurot. Tundis ratta ära, kuna rattal olev seerianumber oli sama, mis rattapassis ja ta oli kirjutanud oma isikliku mobiilinumbri 5155844, mis on tema kasutuses aastast 2002, rattaraamile, et kui keegi ratta varastab, siis tahab äkki tagasi pakkuda ja siis on number olemas, kuhu helistada. Vara oli kindlustatud ja kindlustus hüvitas osaliselt kahju. Tsiviilhagi on esitanud summas 1949,37 eurot ja see koosneb - Sony makk kahe kõlariga 122 eurot, Sony kõrvalklapid 45.10 eurot, rulluisukaitsmed 57.27 eurot, kuldraha 600 eurot, kuldmedaljon 655 eurot. Kindlustus on talle varastatud asjade väärtuse hüvitanud vastavalt turuväärtusele, mis tema arvates ei vasta esemete tegelikule väärtusele seetõttu esitab tsiviilhagi. Lisaks soovib omavastutus kindlustusele 99 eurot ja alkoholi- neli pudelit veini 80 eurot, kaks pudelit rummi 150 eurot hüvitamist. Soovib ka rattahoolduse kulu 50 eurot hüvitamist, ratas vajas hooldust, kuna oli väga määrdunud ja rikutud, kodarad olid roostes, piduritross oli lahti ja pidurid olid läbi.
1.3.Tunnistaja V S kohtus antud ütlustest nähtub, et Jaak Reinomägi, on tema sugulane. Eelmine aasta jõulude ajal oli ta Jaagu juures kodus ja võtsid napsu, tal oli vaja linnapeale
minna, tahtis kontrollida oma pangaarvet. Kutsus Jaagu kaasa ja läksid turult läbi, turul keegi vene rahvusest mees tuli Jaagule ligi ratas käekõrval, pakkus ratast müügiks. Jaak küsis siis tema käest, et mis need rattad poes maksavad, ta ütles, et ta ei tea. Ta läks ta üle tee Grossi poe juurde pangaautomaadis arvet kontrollima. Mõne aja pärast tuli Jaak ratas käekõrval, jalgratas oli meeste oma, tumedat värvi. Ta nägi Jaaku kogu aeg, sest üle tee oli turg näha, nägi Jaaku pisteliselt aga silmapiiril oli ta koguaeg. Kust Jaak raha sai, et jalgratast osta, seda tema ei tea, tema raha ei andnud. Tema Jaagu ja selle meesterahva vahelist vestlust ei kuulnud. Kui see mees nende juurde rattaga tuli, siis ta tervitas vene keeles ja tema astus eemale sealt, tema jaoks oli ta võõras inimene ja ta ei kuula teiste juttu pealt. Pärast Jaak ütles, et ratas maksis 25 eurot. Seda summat mäletab kindlalt. Siis läksid koos minema tema juurde.
1.4.Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega (koostatud 30.11.2013 xxxx elamus) nähtub, et lõhutud on välisukse klaas, hoones on laialiloobitud esemed, sündmuskohalt võeti kaasa fikseeritud sõrmejäljefragmente, DNA proove jalatsijälje fragment fikseerituna želatiinkilele.
1.5.Rattapassi koopialt nähtub, et sel olev jalgratta raaminumber xxxx ühtib Jaak Reinomägi elukohast läbiotsimisel äravõetud jalgratta raaminumbriga.
1.6.Jaak Reinomägi elukoha läbiotsimise protokollist ja asitõendite vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et Jaak Reinomägi elukohas 3.02.2014 toimunud läbiotsimise käigus leiti tema kasutuses olevast kuurist A. Ple kuuluv jalgratas Schwinn Frontier, et jalgrattal Schwinn Frontier raamilt leiti number xxxx (A. P mobiiltelefoni number) ja tuvastati ratta raaminumber, mis ühtib A.P esitatud rattapassis oleva raami numbriga. Sellest protokollist nähtub ka, et tegemist on heleda hõbedavärvi universaalse maastikujalgrattaga.
2.Vargus 21.12.2013 xxxx asuvas T T korteris.
2.1.Jaak Reinomägi kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxx tänavat ja maja number xxxx ei tea, seal vargust pole toime pannud. Asitõendiks tunnistatud Jaak Reinomägi korterist läbiotsimisel 3.02.2014 ära võetud teksapükste kohta väidab, et ostis need Tallinnast Ülemiste keskusest, täpset aega ja kaupluse nime ei mäleta, mäletab vaid seda, et käis Tallinnas advokatuuris, et Tallinnas sõidutas teda A T. Väidab, et käis terve Ülemiste keskuse läbi, ta ei tea, kus A sel ajal oli, A temaga koos teksapükse ostmas ei käinud, A nägi lihtsalt hiljem, et ta oli püksid ostnud. Ostis püksid kuna tal olid jalas viigipüksid aga oli vaja teksapükse, mingisugune asi talle nende pükste juures meeldis ja otsustas ära osta, püksid maksid üle 100 euro. Asitõendite vaatlusprotokollis vaadeldud püksid on samasugused aga ta ei saa väita, et need on samad, mis tal kodus olid. Sündmuskohalt leitud jalatsijälgede kohta ta ei oska öelda, kas tal on olnud sellise tallamustriga jalatseid.
2.2.Kannatanu T T kohtus antud ütlustest nähtub, et tema elukohas xxxx käidi vargil 21.12.2013. Sisenetud oli maja tagant akna kaudu. Ära olid viidud kõik kergemad asjad, kaks paari teksaseid, tossud, spordikott, talvejope, arvuti, mikrouun, hõbedast sõrmus, sõbralt laenatud akutrell Makita. Tagasi on saanud mikrolaineahju ja teksapüksid. Teksapüksid olid Tommy Hilfigeri omad, ostis need Soomest Jumbo Stokmannist. Kaks kuud varem võisid olla need enne vargust ostetud, täpset aega ei mäleta aga kindlasti mitte hiljem kui oktoobris. Õhtul oli vaja baari minna ja teised teksad olid Eestis, siis ostis sealt, ei käi seal igapäevaselt ostmas. Pükste number võis olla 30, ei osta endale riideid numbrite järgi vaid proovib. Pükse käis ostmas koos tädipoja K K. Esimesed, mida proovis, ei olnud päris õige suurus, ostis teised. Tavaliselt on tal pükste number 32, 34, igal firmal on erinev. Politsei näitas talle teksapükse, rihma ja plätusid. Teksapüksid tundis selle järgi ära, et üks tagumine tasku oli vähe tagurpidi läinud, tasku ülemine serv oli koguaeg tagurpidi. Ta oli neid pükse ühe korra kandud ainult. Ta ei olnud neid triikinud ega pesnud. Taga oli pükstel õmblusdefekt,
proovimise ajal ei saanud aru aga ebamugav oli nendega käia. On täiesti veendunud, et need on tema püksid, mis politsei talle tagastas. Püksirihma ja plätusid ta vastu ei võtnud, sest need ei olnud kindlasti tema omad. See rihm, mis pakuti oli tavalise pandlaga püksirihm aga tal oli kinnise pandlaga. Varastati kõik süüdistusaktis loetletud esemed 1263 euro väärtuses pluss lõhutud akna remont 18 eurot.Tagasi on saanud teksapüksid ja mikrolaineahju, soovib ülejäänud kahju hüvitamist summas1123.00 eurot.
2.3.Tunnistaja K Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et T T on tema tädipoeg. Töötas temaga koos Soomes veebruarist kuni oktoobrini 2013. On käinud koos T Tga poes ostmas riideesemeid ja jalanõusid, teksapükse on käinud koos ostmas ühe korra. Pükste ostmine leidis aset 2013 aastal, kuud täpselt ei mäleta kaubanduskeskusest Jumbo, mis asub Helsingist väljas. Nad jäid nädalavahetuseks Soome aga T olid teised teksad Eestisse jäänud ja nad pidid minema baari. Soomes on nii, et dressides ei lasta baari, ja T oli sunnitud ostma endale uued teksad. Püksid ostsid Stokmannist ja need olid Tommy Hilfigeri omad. Nad vaatasid küll erinevaid paare aga tema meelest ostis T need just sellepärast, kuna neil oli hind kõige mõistlikum. Täpset hinda ei mäleta aga natuke üle 100 euro. T valis mitte numbri järgi, vaid proovimise teel, vaatas, et oleks enam-vähem normaalsed. Mäletab, et T T ostis tookord veel mingid jalanõud ka. Nii palju kui ta teab, siis millalgi käidi T kodus sees ja need püksid läksid lihtsalt kaduma.
2.4.Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega (koostatud 22.12.2013 xxxx) nähtub, et tegemist on kahe korteriga elumajaga, koteril xxxx on lõhutud terrassiukse klaas, korteril xxxx on lõhutud hoovipoolse akna klaas, korteris oli laialipillatud esemeid, sündmuskohalt võeti kaasa DNA proov.
2.5.Jaak Reinomägi elukoha läbiotsimise protokollist ja asitõendite vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et J. Reinomägi elukohas 3.02.2014 toimunud läbiotsimise käigus leiti elutoast sektsioonkapi alumisest riidekapist teksapüksid Tommy Hilfiger, tegemist on sinist värvi pükstega, mille ühe tagatasku serv hoiab väljapoole ja see tasku on teisest taskust erinev ka suuruse poolest.
2.6.Tunnistaja A T kohtus antud ütlustest nähtub, et sügisel 2013, sai ta Tallinnas Reinomägiga kokku ja ta vedas teda oma autoga ringi, Jaagul oli vaja mingeid pabereid kuhugi Rävala pst viia. Jaak tahtis käia ka Ülemiste keskuses, ta viis Jaagu sinna ning ise läks oma asju ajama, hiljem läks talle järgi. Autosse istudes Jaak ütles, et ostis teksad, käes oli tal kilekott, ta nägi, et selles oli mingi sinine teksariidest riideese.
3.Varguse katse 01.02.2014 xxxx J Vile kuuluvas majas. 3.1 Jaak Reinomägi tunnistab ennast süüdi 01.02.2014 xxxx J Vile kuuluvasse majja sissetungimises.Tema ütlustest nähtub, et tal oli raha vaja kohtule esitatud kaebuse riigilõivu tasumiseks, soovis varastada raha või asju, mida saab maha müüa. Tunnistab, et ta on enne ka vargil käinud, on võtnud asju ja neid müünud, et seekord oli ta purjus ja kõike ei mäleta, kainena ta võib-olla ei oleks läinud seda kuritegu sooritama. Tunnistab, et osa ehteid oli tema käes, kui talle käerauad pandi ja kukkusid politseiautosse maha. Tsiviilhagi, mis kannatanu esitas, tunnistab täielikult. Ta ei mäleta, et tal oleks olnud taskulamp kaasas, ta ei oska ka öelda, kas sündmuskohalt leitud Makita taskulamp on tema oma. 3.2 Kannatanu M M-Vi kohtus antud ütlustest nähtub, et vargil käidi 01. veebruaril 2014. Varguse avastas tema sõbranna N L koos oma elukaaslase V V, kes käisid maja kütmas. Ta ise jõudis koju 01. veebruaril umbes 23.30 paiku, oli purustatud sisehoovi poolne köögiaken ja selle kaudu oli majja tungitud, lillepotid, mis olid akna peal, olid ümber paisatud. Klaasikillud olid põrandal ja mööblil. Magamistoas oli tõmmatud välja sahtlid kummutist ja peeglilaua alt ja öökapilt. Asjad olid laiali põrandal, voodil. Suures toas oli sülearvuti kott asetatud tugitoolile, sellesse oli pandud nende sülearvuti, laadija ja arvutihiir. Puhvetkapi ees oli tool, millele oli asetatud nende koera kandekott, mille sees oli puhvetkapist võetud
alkohoolsed joogid ja riiulilt võetud šokolaadikarp. Magamistoa peeglilaua sahtlist ja peeglilaua pealt oli võetud hulga ehteid. Elutoast baarikapist oli võetud alkoholi ja šokolaadikarp. Tol hetkel oli ka kadunud meeste tualettvesi DSQUARED2 . See tualettvesi oli neil öökapi peal karbi sees ja nad avastasid tühja karbi. Ilmselgelt oli see sealt ära võetud. Hiljem selgus, et tualettvesi oli sattunud kuidagi maja teisele poolele, mida nad ei kasuta. Nad leidsid selle üles aga selle kork oli kadunud. Kork leiti hiljem kurjategija käest ja tagastati neile. Nad on saanud esemetest kõik tagasi. Ühe kuldketi, mida nad politseist ei saanud tagasi, leidsid nad hiljem üles vaiba seest, pardli leidsid riiuli tagant, tagastatud ehetel oli palju vigastusi. Soovib lõhutud akna, selle vahetuse ja ehete paranduse hüvitamist summas 29,70 eurot.
3.3.Tunnistaja V V kohtus antud ütlustest nähtub, et sattus 1.veebruaril 2014 xxxx asuvasse majja, kuna seal majas elavad peretuttavad palusid neil käia maja kütmas, kui neid kodus ei ole. Läks umbes kella 18.00 ajal koos elukaaslasega ja pani ahju küdema, vaatas kella, et kinno täpselt jõuaks, kell 18.23 lahkusid majast, sulges kõik uksed ja väravad. Peale kino lõppu istusid autosse ja sõitsid maja juurde, läksid koos elukaaslasega maja hoovi. Seal on kaks erinevat hoovi, mida eraldab veel omavahel sisemine aed. Nemad sisenesid tänavalt esimesse hoovi ja selleks tuleb minna ümber maja nurga, et saada sinna majja sisse. Märkas kõigepealt abihoonel valgusvihku ja jälgi, mis läksid koridori akna alla, neid jälgi kindlasti varem ei olnud. Seejärel nägi avatud köögiakent, läks teepeale ja helistas politseisse. Korrapidaja palus, et ta ise ei sekkuks vaid ootaks ilusti politsei ära, läks umbes 10 minutit kuni politsei saabus. Politsei piiras maja igast küljest ümber, tema elukaaslane, kes oli tänaval, hüüdis, et keegi üritab tänavapoolsest uksest välja pääseda. Ta läks avas politseile maja ukse, hiljem nägi meesterahvast majast väljas. Nad käisid keldrist kuni pööninguni kõik võimalikud kohad läbi, kus võiks inimene ennast peita aga ei leidnud majast rohkem inimesi.
3.4.Sündmuskoha vaatlusprotokollist koosfototabelitega (koostatud 01.02.2014 xxxx) nähtub, et hoovipoolsel küljel on lõhutud köögi pakettaken, magamistoa kapid avatud sahtlid osaliselt välja tõmmatud, kappide sisu asub põrandal ja voodil. Sündmuskohalt võeti kaasarohekat värvi taskulamp Makita.
3.5.Asitõendi- politseisõiduki Škoda registreerimismärgiga 231BHS vaatlus, millega toimetati sündmuskohal kinnipeetud J. Reinomägi Rakvere Politseijaoskonda ja mille tagaistme eest põrandalt leiti erinevaid ehteid, millised olid varastatud M. M elukohast. Kohtuotsuse põhjendused
4.1.KarS § 199 lg 2 p 4, 8 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Jaak Reinomägi tegevuses on tõendamist leidnud tema enda süü omaksvõtuga, kannatanu M M-Vi ja tunnistaja V V ütlustega, teiste ülalnimetatud tõenditega. Jaak Reinomägi ütlustest nähtuvalt tunnistab, ta, et soovis majast varastada raha ja temale võõraid süüdistuses märgitud, tema poolt äraviimiseks valmispandud asju nende realiseerimise eesmärgil, et tasuda kohtusse esitatava kaebusega seonduv riigilõiv 250 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab hoonesse sissetungimist aknaklaasi lõhkumise abil, karistusregistri teatisest nähtuvalt on Jaak Reinomägi varem korduvalt vargusi toime pannud isik.
4.2.Jaak Reinomägi ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult seades eesmärgiks süüteokoosseisu realiseerimise, ta tungis võõrasse majja eesmärgiga võtta ära võõraid asju nende omastamise eesmärgil. Tema tahtest olenemata põhjustel- tunnistaja V V ja politsei sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Jaak Reinomägi tegevuse õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
5.1.Kohus leiab, et ülejäänud kahes kuriteoepisoodis tuleb Jaak Reinomägi õigeks mõista kuna pole tõendatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses. Neis episoodides on süüdistusaktis märgitud ja ka kohtus prokuröri poolt esitatud tõenditeks kannatanute ütlused, sündmuskohtade vaatlusprotokollid, ekspertide arvamus sündmuskohtadelt leitud jälgede uurimiseks läbi viidud DNA- ja daktüloskoopiaekspertiisi aktides. Neist tõenditest nähtub, et et A P ja T T elukohtadesse on sisse tungitud ja sealt on varastatud süüdistuses nimetatud asjad. Nähtub ka see et sündmuskohtadel on tuvastatud mitmesuguseid jälgi. Paraku ei viita ükski neist tõenditest Jaak Reinomägile, kui nende kuroitegude toimepanijale.
5.2.Aluse süüdistuse esitamiseks Jaak Reinomägile nende kuritegude toimepanemises on ilmselt andnud 03.02.2014.a. Jaak Reinomägi elukohas läbiviidud läbiotsimisel leitud A Ple kuulunud jalgratas ja T Tle kuulunud teksapüksid. Vaatamata sellele, et Jaak Reinomägi kinnitab jalgratta ostmist Rakvere turult tundmatutelt isikutelt ja teksapükste ostmist Tallinna Ülemiste keskusest, nõustub kohus süüdistuse seisukohaga, et need esemed ei kuulu Jaak Reinomägile vaid on omanike A P ja T T tahte vastaselt nende valdusest ära võetud. Läbiotsimisel Jaak Reinomägi elukohast äravõetud jalgratta kuuluvus A Ple on usaldusväärselt tõendatud kannatanu A P ütlustega- ta oli oma telefoninumbri rattaraamile kirjutanud ja see number sealt asitõendi vaatlusel ka tuvastati. Jaak Reinomägi elukohast läbiotsimisel leitud teksapükste kuulumine T Tle on kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud kannatanu T T ja tunnistaja K Ki ütlustega pükste ostmise kohta, samuti T T ütlustega pükste eritunnuste kohta- tagatasku ülaserva tagasikeeratus mida kinnitab ka asitõendi- pükste vaatlusprotokoll fotoga. Eelnevat arvestades on kohtueelses menetluses A Ple jalgratta ja T T teksapükste tagastamine seaduslik ja põhjendatud.
5.3.Kohus ei pea usaldusväärseiks Jaak Reinomägi ütlusi, et ta ratta ostis turult 35-40 euro eest ja teksapüksid Ülemiste keskusest rohkem kui 100 euro eest. Kohtu arvates polnud Jaak Reinomägi materiaalne olukord 2013.a. lõpul selline, et lubada endale selliseid hetkeajel sooritatud oste. Maksuameti tõendist nähtub, et Jaak Reinomägile 2013. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist oli 325 eurot. Jaak Reinomägi enda ütlustest nähtuvalt oli ta 5. juuni 2011 vabanenud vanglast Eestis, 2011 aasta novembrist kuni juulini 2013 viibis ta vanglas Soome Vabariigis, tal puudus töökoht ta sai väikest pensioni, kõik rahad kulusid õiguskaitse peale, ta taotles ka korduvalt riigiõigusabi, oli sunnitud 250 eurose riigilõivu tasumiseks 1.02.2014 sissemurdma võõrasse elamusse. Jaak Reinomägi ütlused selle kohta, et sai raha kasiinovõitudest ja sugulastelt pole eluliselt usutavad. Ka Jaak Reinomägi ja tunnistaja V S ütlustes esinevad vastuolud seavad kahtluse alla jalgratta omandamise Rakvere turul Jaak Reinomägi poolt kirjeldatud viisil. Tunnistaja A Ti ütlused Jaak Reinomägi poolt Ülemiste keskuses ostu tegemise kohta on üldsõnalised ja vähese kaaluga, ta ei näinud pükste ostmist ega ka pükse.
6.1.Kohtu arvates ei piisa aga ühest kaudsest tõendist- ratta ja teksapükste leidmisest Jaak Reinomägi elukohast viimase süüdimõistmiseks A P ja T T elukohas toimepandud vargustes. Kohtu arvates pole kohtuliku uurimise käigus õnnestunud usaldusväärselt tuvastada, et just Jaak Reinomägi on need esemed kannatanutelt varastanud. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kelle poolt on nimetatud esemed omanike valdusest ära võetud ja ka selle kohta, kuidas on need sattunud Jaak Reinomägi valdusse.
6.2.Riigikohtu lahendis 3-1-1-114-13 avaldatud seisukohtadest lähtuvalt ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile, kuid märgitakse, et sellisel juhul tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Lahendis märgitakse järgmist: Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid
ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Nagu juba eelnevalt märgitud, on käesolevas kriminaalasjas tegemist ühe kaudse tõendiga.
6.3.Lisaks varastatu leidmisele Jaak Reinomägi elukohast ei saa mööda vaadata asjaolust, et süüdistuse versioon selle kohta, et just Jaak Reinomägi on need esemed omanikelt varastanud, on eluliselt usutav, seda eriti olukorras, kus on näha, et Jaak Reinomägi toimunu kohta tõeseid ütlusi anda ei soovi. Arvestada tuleb aga ka Riigikohtu ülalnimetatud lahendis avaldatud seisukohaga, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses.
6.4.Nõustuda tuleb ka samas lahendis avaldatuga, mille kohaselt Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.
6.5.Riigikohtu praktika kohaselt võiks kaudseks tõendiks olla ka kuriteo toimepanemise spetsiifiliselt isikupärase viisi (nn modus operandi) sarnasus selle isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Kohus ei nõustu süüdistaja väitega, et ka antud juhul on võimalik just sarnast toimepanemise viisi arvestades need kaks vargust Jaak Reinomägile omistada. Antud juhul pole tegemist kuriteo toimepanemisega mingil spetsiifilisel viisil ega ka mõne kuriteo toimepanemise vahendi kasutamisega mingil erilisel moel. Sarnaselt xxxx tänaval toimepandud vargusega on küll ka xxxx ja xxxx tänava episoodides sisenetud võõrasse eluruumi akna lõhkumise teel, kuid selline toimimisviis on omane enamikule sellistest kuritegudest.
6.6.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et neis episoodides varguse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Jaak Reinomägi tegevuses ei ole kõrvaldamata kahtluste tõttu tõendatud, kahtlused tuleb tõlgendada süüdistava kasuks ning Jaak Reinomägi tuleb neis episoodides õigeks mõista. Karistus
7.KarS § 199 lg 2 p-d 4 ja 8 näevad karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Jaak Reinomägi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada seda, et Jaak Reinomägi pani kuriteo toime kavatsetult, ka seda, et
kuriteoga tekitatud kahju ei olnud suur. Temale mõistetavat karistust tuleb kergendada ka põhjusel, et kuritegu jäi katsestaadiumisse. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Jaak Reinomägi puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Arvestades kuritegude tehiolusid, Jaak Reinomägi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmisest madalamas määras. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Leian, et Jaak Reinomägi puhul pole karistuse eesmärkide saavutamine rahalise karistusega võimalik. Tal puudub töökoht ja sissetulek, tal on hulganisti võlgnevusi eelnevatest süüteomenetlustest, korduvad karistused pole talle positiivset mõju avaldanud. Tsiviilhagid
8.1.Kuna kohus mõistab Jaak Reinomägi A P ja T T vara varguse episoodides õigeks, jätab kohus nendes episoodides kannatanute tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et KrMS § 310 lg 3 järgi on kannatanutel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata.
8.2.Kannatanu M M-V esitas tsiviilhagi summas 29.70 eurot lõhutud akna asendamise ja ehete remondikulude hüvitamiseks. Jaak Reinomägi on nõustunud tekitatud kahju hüvitama. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused- õigusvastane tegu, seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, kahju tekkimise õigusvastasus ja süülisus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama sätte lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kohus mõistab Jaak Reinomägi süüdi varguse katses mille käigus ta kahjustas kannatanu vara, tuleb tekitatud kahju temalt välja mõista. Menetluskulud
9.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsus korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadsutiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kolmest kuriteoepisoodist kahes mõistab kohus Jaak Reinomägi õigeks, siis tuleb kaks kolmandikku õigusabikuludest jätta riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda ka ekspertiiside kulu kuna Riigikohus oma lahendis 3-1-1-12113 on asunud seisukohale, et süüdistatavale saab panna ekspertiisikulu hüvitamise vaid juhul, kui ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, antud juhul see nii ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus välja Jaak Reinomägilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1576.98 eurot (sh., määratud kaitsjale vandeadvokaat Eduard Bulattšikule osa makstud
tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 384.00 eurot, määratud kaitsjale Mihkel Gaverile osa makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 660.48 eurot, sundraha summas 532,50 eurot). Edasikaebamise kord
10.Kuna kohus lükkas edasi täisotsuse avaldamise aja, siis muutub ka otsuse resolutiivosas nimetatud kaebetähtaeg. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 30. jaanuaril 2015. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.1.1
1.2 1.3 1.4
2.2.1
2.2
2.3 2.4
Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt: Jaak Reinomäe õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ajavahemikul 27.30.11.2013 xxxx elumajast A P esemete ja 21.12.2013 xxxx korterist T T asjade vargustes; Jaak Reinomäele mõistetud karistuse osas; Kannatanute A P ja T T tsiviilhagide läbivaatamata jätmise osas; Jaak Reinomäelt maakohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmises. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: Tunnistada Jaak Reinomägi süüdi KarS § 199 lg 4 p-de 4, 8 järgi ajavahemikul 27.30.11.2013 xxxx elumajast A P esemete ja 21.12.2013 xxxx korterist T T asjade vargustes; Mõista Jaak Reinomäele süüdistuses kirjeldatud kolme kuriteoepisoodi toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda tema karistuse kandmise alguseks 01.02.2014; Mõista Jaak Reinomäelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel A P kasuks välja tsiviilhagi 379 eurot ja T T kasuks 1123 eurot; Mõista Jaak Reinomäelt välja järgmised maakohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud kulud: ekspertiisikulud summas 2181 eurot; kaitsjatasud vandeadvokaat E. Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest kokku 1154.60 eurot ja advokaat M. Gaveri osutatud õigusabi eest 1981.44 eurot; tunnistaja A Ti sõidukulud kokku 40 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Jaak Reinomäe ja tema kaitsja Mihkel Gaveri apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 462 eurot, sealhulgas käibemaks 77 eurot, advokaat Mihkel Gaveri poolt Jaak Reinomäele apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta nimetatud summa riigi kanda.
Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2015 vea parandamise kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306 lg-st 5 parandada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2015 otsuse resolutsiooni p-s 2.1 esinev ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks järgmine sõnastus: 2.1 Tunnistada Jaak Reinomägi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ajavahemikul 27.30.11.2013 xxxx elumajast A P esemete ja 21.12.2013 xxxx korterist T T asjade vargustes; Tartu Ringkonnakohtu vea parandamise kohtumäärus jõustus 16. aprillil 2015. a. Riigikohtu 11.06.2015 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Jaak Reinomäe kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus osaliselt 11. juunil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.