Eduard Butakovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 213 lg 1 ning Yuri Svetlorusovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. juuni 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Eduard Butakov, apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta Eduard Butakovi apellatsioon Viru Maakohtu 26. juuni 2015. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eduard Butakov on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning KarS § 213 lg 1 järgi (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 213 lg 2 p 1 järgi) varalise kasu saamises arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 1.1 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistatakse E. Butakovi selles, et ta: − tungis 24. mail 2014 ajavahemikul kell 13.50–14.15 lukustamata ukse kaudu omavoliliselt Narva-Jõesuus Aia 3 asuva Narva-Jõesuu sanatooriumi massaažikabinetti, kust varastas O.I. le kuuluva mobiiltelefoni Samsung La Fleur maksumusega 200 eurot; − varastas 11. juunil 2014 ajavahemikul kell 14.00–15.00 Narvas Vestervalli 9 asuvast Narva Noortekeskusest vaba juurdepääsu teel N.M. le kuuluva mobiiltelefoni LG Optimus L7 maksumusega 159 eurot, mis oli ümbrises maksumusega 8 eurot, tekitades N.M. le kahju 167 eurot;
− koos Yuri Svetlorusoviga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, leppides eelnevalt kokku varguse toimepanemises ja rollijaotuses, saabusid ajavahemikul 23. juunist kuni 25. juulini 2014 Y. Svetlorusovi autoga Ida-Virumaal Vaivara vallas asuvale ja OÜ-le XXX kuuluva Laagna hotelli territooriumile, kus E. Butakov varastas hotelli keldris asuvast abiruumist ehitustööriistad: Makita lõikemasina maksumusega 230 eurot, Boschi lõikemasina maksumusega 107 eurot, Makita kruvikeeraja maksumusega 95 eurot, Makita perforaatortrelli maksumusega 120 eurot, Skili elektrilise jõhvsae maksumusega 80 eurot ja elektritrelli maksumusega 100 eurot, mille laadisid Y. Svetlorusovile kuuluvasse sõiduautosse ja viisid Narva, tekitades OÜ-le XXX varalist kahju kogusummas 732 eurot; − koos Y. Svetlorusoviga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, leppides eelnevalt kokku varguse toimepanemises ja rollijaotuses, tulid ajavahemikul 15. juulist kuni 17. juulini 2014 Y. Svetlorusovi autoga Ida-Virumaal Vaivara vallas asuvale ja OÜ-le XXX kuuluva Laagna hotelli territooriumile, kus E. Butakov varastas hotellis asuvast abiruumist ehitustööriistad: Hitachi lõikemasina (ketaslõikuri) maksumusega 200 eurot ja Makita perforaatortrelli maksumusega 138 eurot, mille laadisid Y. Svetlorusovile kuuluvasse sõiduautosse ja viisid Narva, tekitades OÜ-le XXX varalist kahju kogusummas 338 eurot; − tungis 17. juulil 2014 ajavahemikul kell 11.50–13.00 lukustamata ukse kaudu Narvas Tiimani 3 asuvas hoones teisel korrusel firma AS XXX raamatupidaja N.N. kabinetti ja varastas töölaua sahtlist sularaha summas 3650 eurot, 2600 Poola zlotti ja 20 000 Vene rubla, millega tekitas AS-ile XXX varalist kahju kogusummas 5500 eurot; − tungis 27. juulil 2014 ajavahemikul kell 06.30–18.00 lukustamata ukse kaudu Narva-Jõesuus Aia 3 asuvas hoones teisel korrusel OÜ LLL sööklasse ja varastas V.P. ile kuuluva mobiiltelefoni HTC Desire 300 maksumusega 140 eurot; − tungis 28. juulil 2014 kella 08.48 paiku lukustamata ukse kaudu Narvas Õie 3 asuvasse baari RRR ja varastas kassaaparaadist OÜ-le KKK kuuluva sularaha 650 eurot; − tungis 29. juulil 2014 ajavahemikul kell 11.40–11.50 lukustamata ukse kaudu Narvas Uusküla 11 asuva kaupluse Oru laoruumi ja varastas kirjutuslaua sahtlist OÜ-le LLL kuuluva sularaha summas 610 eurot; − koos Y. Setlorusoviga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, leppides eelnevalt kokku varguse toimepanemises ja rollijaotuses, tulid 3. augustil 2014 ajavahemikul kell 12.30–13.44 Y. Svetlorusovi autoga Sillamäele, kus E. Butakov tungis ebaseaduslikult lukustamata ukse kaudu Kesk 1a asuva tuletõrjeüksuse ruumi ja varastas A.M. ile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 2 maksumusega 400 eurot, lahkudes seejärel sündmuskohalt ja sõites Y. Svetlorusovi autoga koos varastatud asjaga Narva; − tungis 27. septembril 2014 ajavahemikul kell 13.30–14.30 lukustamata ukse kaudu omavoliliselt Narvas Rakvere 22 asuva spordihalli meeste riietusruumi ja varastas avatud kapist I.T. ile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Express 2 4G White maksumusega 219 eurot; − tungis 27. septembril 2014 kella 16.00 paiku omavoliliselt lukustamata ukse kaudu Narvas Rakvere 22 asuva spordihalli naiste riietusruumi ja varastas avatud kapist J.J. le kuuluva rahakoti maksumusega 7 eurot, ID-kaardi maksumusega 28 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 4 maksumusega 300 eurot koos ümbrisega maksumusega 5 eurot, tekitades kannatanule kahju kogusummas 340 eurot; − isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, tungis taas ajavahemikul 7. kuni
8.oktoobrini 2014 lukustamata ukse kaudu ebaseaduslikult Narvas Kreenholmi 45 asuva kooli nr 6 aulasse ja varastas Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale kuuluva sülearvuti Dell maksumusega 510 eurot. 1.2 KarS § 213 lg 1 järgi süüdistatakse E. Butakovi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, sekkus varalise kasu saamise eesmärgil 7. novembril 2014 kell 10.12, kasutades varastatud pangakaarti VŽ. i nimele, Narvas Kangelaste 3a asuvasse sularahaautomaati PIN-koodi ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada ligipääs võõrale arvelduskontole. Kaardi omaniku VŽ. i nõusolekuta teostas E. Butakov toiminguid kontol oleva
varaga, st võttis VŽ. i arvelt välja 710 eurot, mille omastas, tekitades kannatanule varalise kahju nimetatud summas. Samuti sekkus E. Butakov VŽ. i nimele väljastatud pangakaarti kasutades
7.novembril 2014 kell 10.13 Narvas Tallinna mnt 13 asuvasse sularahaautomaati PIN-koodi ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada ligipääs võõrale arvelduskontole ning võttis VŽ. i nõusolekuta arvelt välja 210 eurot, mille omastas, tekitades kannatanule varalise kahju nimetatud summas.
2.Viru Maakohtu 26. juuni 2015. a otsusega tunnistati E. Butakov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti tunnistati E. Butakov süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis kohus E. Butakovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati E. Butakovi vangistusega 2 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 4. augustist kuni 2. septembrini 2014, s.o 30 päeva, alates 20. novembrist 2014 kuni 25. juunini 2015, s.o 7 kuud 6 päeva, kokku 8 kuud 6 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti E. Butakovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis E. Butakovilt kannatanute kasuks välja õigusvastase teoga tekitatud kahju. Samuti mõistis kohus E. Butakovilt välja menetluskulud kogusummas 1253,40 eurot, mille määras tasumisele ühe aasta jooksul osade kaupa.
3.E. Butakov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist ja menetluskulude ja tsiviilhagide tasumise edasilükkamist ühe aasta võrra. 3.1 E. Butakov leiab, et kohus suhtus ebaobjektiivselt tema karistust kergendavatesse asjaoludesse. E. Butakov tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. Samuti aitas ta aktiivselt kaasa süüteo tuvastamisele ning tagastas vabatahtlikult osaliselt varastatud asjad kannatanutele. E. Butakovi hinnangul poleks kohus karistuse mõistmisel tohtinud arvestada tema korduvat karistatust, sest minevik ei tohiks kuidagi mõjutada tulevikku. Kohtu eesmärk peaks olema inimesele abi osutamine, aga mitte tema vabadusest ilmajätmine. Samuti palub E. Butakov karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 64 lg-t 1 ja mõista talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. 3.2 Samuti palub E. Butakov ühe aasta võrra edasi lükata kannatanute tsiviilhagide tasumine, sest praegusel ajal puudub tal püsiv sissetulekuallikas, mis võimaldaks maksta kohtukulusid ja tasuda tsiviilhagisid, et vältida veel suuremate võlgade ja kohustuste tekkimist nagu viivised mittetähtaegsete väljamaksete eest. Ühe aasta võrra edasilükkamist palub E. Butakov kohaldada nii menetluskulude kui ka tsiviilhagide suhtes. Veel palub E. Butakov kohtul arvestada seda, et ta on juba küllalt pikka aega, s.o 10 kuud, viibinud kinnist tüüpi kambris. Sealsed kinnipidamise tingimused on palju hullemad ja karmimad, võrreldes kinnipidamisega avatud tüüpi kambris.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, hinnates E. Butakovi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
4.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et E. Butakovi apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on E. Butakovile karistust mõistes õigesti juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Väär on E. Butakovi seisukoht, mille kohaselt ei tohtinud kohus karistuse mõistmisel arvestada tema varasemat korduvat karistatust, sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on tegemist asjaoluga, millest kohus ei saa karistust mõistes mööda vaadata. Kohus peab hindama, kas mõistetav karistus on piisav, mõjutamaks isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Olukorras, kus varasemad korduvad karistused ei ole seda eesmärki täitnud, on selge, et leebemad karistused ei ole isiku mõjutamiseks piisavad. Kaebus on põhjendamatu ka osas, milles E. Butakov taotleb kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmist kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel. Liitkaristuse moodustamise viisi valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja karistuse eesmärkidest. Maakohus on ringkonnakohtu arvates andnud põhjendatud hinnangu süüdistatava süüle ning sellest lähtuvalt mõistnud liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise korral väheneks süüdistatavale mõistetav liitkaristus olulisel määral, mis läheks vastuollu karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega.
6.Seoses E. Butakovi taotlusega võimaldada tal tasuda tsiviilhagisid ühe aasta pärast, selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus E. Butakovi taotluse rahuldamiseks ja tsiviilhagide tasumise edasilükkamiseks. Riigikohus on süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel nentinud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Seega ei ole vangistuse kandmine iseenesest asjaoluks, mis välistaks süüdimõistetu poolt menetluskulude tasumise. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka tsiviilhagide hüvitamise kohta. Välistatud ei ole, et E. Butakovil avaneb vanglas võimalus asuda tööle ja saada sissetulekut. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et E Butakovil puuduks muu vara, mille arvelt oleks võimalik tsiviilhagisid hüvitada. Seetõttu puudub kohtu hinnangul alus tema taotluse rahuldamiseks ja tsiviilhagide tasumise edasilükkamiseks.
7.Menetluskulude tasumise pikendamise ja ajatamise korda reguleerivad KrMS § 423 ja § 424, millest tuleneb, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra menetluskulude tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. See säte kohaldub aga alles otsuse täitmise etapis, mis tähendab, et praegusel ajal ei saa ringkonnakohus sellele tuginedes menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Vastava taotlusega on süüdimõistetul õigus pöörduda täitmiskohtuniku poole pärast kohtuotsuse jõustumist. Samas rõhutab ringkonnakohus, et aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks annab üksnes mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõendamise kohustus lasub
süüdimõistetul. Nagu eelnevalt märgitud, üksnes vangistuse kandmine sellise mõjuva põhjusena hinnatav ei ole.
8.Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.