Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-15-1928
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev
1.09.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid J.U ́e tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.U isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Vabastada J.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada J.U katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada J.U suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitama alkoholi 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. J.U vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.03.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 03.02.2015 kohtumäärusega mõistetud asenduskaristuse võrra mõistes liitkaristuseks 8 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.03.2015 ja lõpp 25.11.2015. Kinnipidamisasutuses J.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. J.U elas enne vangistust xxx. Vabanemise korral asub elama xxxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Varasemalt on lõpetanud xxx. Suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Isiku sõnul enne vangistust töötas ametlikult xxxx tegi erinevaid mehaanika- ning elektritöid, xxxoli isa käe all kõnniteekivide paigaldaja Rakveres. On töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vabanemisel võimalus asuda taas tööle xxxx alla 1 aastane vanglakaristus, mistõttu individuaalselt täitmiskava koostatud ei ole. Isiku sõnul viimasel ajal ei kuritarvitanud alkoholi. Varem oli tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti sooritanud vargusi alkoholijoobes. Isiku sõnul eelmise vangistuse ajal läbis erinevaid sotsiaalprogramme, kus tegeleti sõltuvuse temaatikaga. Isik tunnistab, et kui xxx), oli heroiinist sõltlane, süstis. Läbis xxx ja viimasel ajal enne vangistust juba ei tarvitanud. Varasemalt proovis kanepit ja amfetamiini. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud uimastisõltuvus. Sõltuvusravile minekust keeldus. Kriminaalkorras karistatud 13 korda. Vangistuslikku karistust kannab 4 korda. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 64 %. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Ohustatud on liikluses viibivad isikud ja esemed. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Oht seisneb erinevate raskusastmega vigastuste tekitamises liiklejatele ja nende varale. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma vanaemale Nxxx xxx kuuluvasse eramajja aadressiga xxx vanaema, I korrusel kasutuses 4 tuba, kus elavad ema PxxxExxx, kasuisa Exxx Exxxja isiku 3 täiskasvanud venda Axx Exxx, Lxxxx Exxxe ja xxx Ema Pxxx Exxxe on töövõimetuspensionär, kasuisa ja vennad töötavad xxxJ.U ́e lähedased on nõus teda materiaalselt toetama tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral. J.U ei oma ametlikku töökohta vabanedes. Tal tuleks end registreerida töötuks Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. J.U on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, käitumiskontrollile, ÜKT sooritamisele. Katseajad ebaõnnestusid. Isik rikkus kontrollnõudeid, jätkas uute süütegude toimepanemist, kuulutati tagaotsitavaks kuna ta hoidus tahtlikult kõrvale oma tingimisi karistuse kandmisest. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete tarvitamine.
Prokurör Margit Luga andis kirjaliku arvamuse ja toetab J.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. J.U taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud tema taasühiskonnastamise huvides. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.U karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Vangistuse ajal osales tööhõives. Varasemalt kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kus tegeleti sõltuvuse temaatikaga. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Vangla ja prokurör toetavad J.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.U edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida J.U võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et J.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata J.U püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu J.U vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.