Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2015 Tartu
Kriminaalasja number
1-15-2428
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Mailika Ilisson
Kohtuistungi toimumise aeg
11. august 2015
Kriminaalasi
Alexander Nazarovi süüdistuses KarS 121 (alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3) järgi lühimenetluses.
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. mai 2015 otsus
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav Alexander Nazarov ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin
Kohtuistungil osalesid
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski, süüdistatav Alexander Nazarov ja tema kaitsja Vladimir Odinokov
Süüdistatav
Kaitsja
Alexander Nazarov, isikukood XXX, Elukoht: XXX , töökoht: XXX OÜ, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel – vene keel. Varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viibimiskoht Viru Vangla. Vladimir Odinokov
Tühistada Viru Maakohtu 4. mai 2015 kohtuotsus täies ulatuses ning saata kriminaalasi samale kohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Alexander Nazarovi suhtes valitud tõkend-vahistamine, jätta muutmata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus Narva osakond kaudu õigusabikulud 216 eurot (sealhulgas käibemaks 36 eurot), vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile apellatsioonimenetluses Alexander Nazarovile riigi õigusabi osutamise eest.
Jätta eelnimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Alexander Nazarov anti kohtu alla süüdistatavana selles, et tema:
- 19.01.2014 kella 05:00 paiku Narvas Gerassimovi tn 24 maja juures kasutas isiklike suhte pinnal füüsilist vägivald I.N. i suhtes. A. Nazarov lõi I.N. it kurikaga vastu rinda ja jalgu tekitades viimasele füüsilist valu ja rindkerekontusiooni; - 12.10.2014 kella 03:00 paiku Narvas Partisani tn 4 maja juures ning tegutsedes grupis kohtueelses menetluses tuvastamata isikutega, kasutas füüsilist vägivalda V.S. i suhtes lüües teda korduvalt käte ja jalgadega vastu keha ning tekitades sellega V.S. ile füüsilist valu ja põlvekontusiooni ning pea muude osade pindmise vigastuse; - 05.12.2014 kella 02:00 paiku Narvas Tallinna mnt 37 maja juures lõi D.K. ile rusikaga vastu nägu, tekitades talle sellega füüsilist valu ja kehavigastusi.
I.N. i episood
Kohus osundas A. Nazarovi süü tõendatuks lugemisel järgmistele tõenditele: kannatanu I.N. i ütlustele, millest tuleneb, et süüdistatav kasutas 19.01.2014 kella 04:40 paiku Narvas Tallinna mnt 29 maja juures tema suhtes füüsilist vägivalda. SA Narva Haigla tõendist nähtub, et I.N. il tuvastati rindkerekontusioon. Tunnistaja V.N. ütlustest tuleneb, et 19.01.2014 jooksis taksojuht tema abikaasa juurde ja lõi teda kurikaga vastu keha. Tunnistaja J.P. ütlustest nähtub, et 19.01.2014 kella 05:00 paiku peksis üks meesterahvas teist. Süüdistatava A. Nazarovi ütlustest tuleneb, et tema maja sissekäigu juures noormeest (N it) ei löönud, ainult ütles välja kõik, mis tal südamel. 3.2
V.S. i episood
Kohus luges A. Nazarovi süü tõendatuks kannatanu V.S. i ütlustega, kust tuleneb, et A. Nazarov 12.01.2014 kella 03:00 paiku Narvas Partisani tänaval kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. SA Narva Haigla tõendist nähtub, et V.S. il tuvastati põlvekontusioon, pea muude osade pindmine vigastus. Tunnistaja A.N. ütlustest nähtub, et 12.10.2014 kella 03:00 paiku öösel peksis süüdistatav tema meest
vastu nägu, aga kaks meest peksid tema meest tagant vastu jalgu. Tunnistaja M.A. ütlustest nähtub, et 12.10.2014 kella 03:00 paiku peksis üks meesterahvas teist. 3.3
D.K. i episood
Kannatanu D.K. i ütlustest tuleneb, et A. Nazarov 05.12.2014 kella 02:00 paiku Narvas Tallinna mnt 37 juures kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Tunnistaja I.K. i ütlustest nähtub, et 05.12.2014 kella 02:00 paiku öösel lõi A. Nazarov D.K. ki rusikaga näkku. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud CD plaati videosalvestisega. 3.4 Kohus leidis, et vaatamata sellele, et süüdistatav end I.N. i ega V.S. i peksmises täies ulatuses süüdi ei tunnistanud, on tema süü ülalnimetatud tõenditega (kannatanute I.N. i ja V.S. i ja tunnistajate N. , A. , N a ja P. ütlustega ning SA Narva Haigla õiendiga S. i ja K. i vigastuste kohta) ümber lükatud. Kohus asus seisukohale, et A. Nazarovi osaline süü mittetunnistamine on seotud eesmärgiga leevendada vastutust toimepandud kuritegude eest. 3.5 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetusega. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi. 3.6 Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus leidis, et süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta pani tahtlikult ja süüvõimelise isikuna toime kolm II astme kuriteoepisoodi katseajal olles. Kohus luges A. Nazarovi süü astet piisavalt suureks. Kohus leidis, et A. Nazarovit tuleb karistada vangistusega, kuna varasemad karistused vägivaldsete kuritegude eest (rahaline karistus ja tingimisi vangistus), ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Oma teod pani A. Nazarov toime katseajal. Kohus ei pidanud eeltoodud asjaoludel otstarbekaks jätta mõistetud vangistust tingimisi kohaldamata või asendada seda üldkasuliku tööga ning leidis, et A. Nazarovit on võimalik mõjutada üksnes vangistusega. Kohus ei leidnud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda A. Nazarovi tingimisi vabastamist. Arvestades A. Nazarovi süü suurust ja tema isikut, leidis kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 järgi ette nähtud karistuse keskmisest määrast väiksema karistusega. Seejuures arvestas kohus, et A. Nazarovil on pere ja elu- ning töökoht ja tema ülalpidamisel on 2 last.
Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine
A. Nazarov märgib, et alates 01.01.2015 on karistusseadustikus toimunud muudatused, millega raskendatakse süüdistatava olukorda. A. Nazarovile omistatud süüdistused on toime pandud 2014. a, st vana redaktsiooni kehtimise ajal. Tulenevalt kohtuistungi protokollist vaadati aga A. Nazarovi kriminaalasi läbi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohtuotsusest ei selgu, millist õigusnormi kohus lõpuks rakendas (vaid protokollist on näha, et KarS § 121 lg 2 p 3). A. Nazarov leiab, et talle määrati üpris pikk vangistus ebaseaduslikult. Kohus lahkus nõu pidama 15:10 ja kuulutas välja otsuse 15:20 ning karistas A. Nazarovit pikema karistusega, kui seda nõudis riiklik süüdistaja ning A. Nazarov võeti vahi alla kohtusaalist.
Menetlusnormide rikkumised
Menetlusnorme rikkus kohus A. Nazarovi hinnangul sellega, et kohus ei uurinud kriminaalasja materjale, mis on märgitud kohtuistungi protokollis ja kohtuotsuses ning arusaamatuks jääb, milliste tõendite abil kohus järeldas A. Nazarovi süüd kolmes episoodis KarS § 121 järgi. Lisatud laused on identsed süüdistuses märgituga, kuigi kriminaalasja materjalides esinevad vastuolud, mida kohus pole kõrvaldanud. Kohus jättis arvestamata A. Nazarovi vastuväited seoses kirjalike tõenditega ning asus põhjendamatult järeldusele A. Nazarovi süü tõendatuses kolmes episoodis.
I.N. i episood
7.1 Kaitsja märgib, et kohtu poolt loetletud tõendid ei lükka ümber süüdistatava väiteid, mille kohaselt tema I.N. i suhtes vägivalda ei kasutanud. Süüdistuse kohaselt pandi tegu toime Narvas Gerassimovi 24 maja juures, I.N. i ütluste kohaselt aga toimus sündmus Tallinna mnt 29 maja juures. Apellant märgib, et vahemaa süüdistuses märgitud koha ja tunnistaja ütlustes avaldatud koha vahel on 1,5 km. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et V.N. andis ütlusi A. Nazarovi kohta. Samuti ei selgu, miks kohus järeldas, et tunnistaja ütlused on antud just A. Nazarovi ja kannatanu I.N. i kohta. 7.2 Eeltoodu tõttu leiab apellant, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldus A. Nazarovi süüdiolekus kannatanu I.N. i episoodis, ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 7.3 A. Nazarov märgib nimetatud episoodi puutuvalt, et kohus lahendas kriminaalasja kannatanut üle kuulamata ning ei kuulanud ära A. Nazarovi seisukohta. Kohus ei ole uurinud episoodi puudutavaid kriminaalasja materjale (eelkõige I.N. i kohtueelses menetluses antud ütlusi), ega andnud neile õiget hinnangut otsust põhjendades. I.N. i poolt avaldatus ja politsei materjalidest nähtub, et I.N. oli raskes alkoholijoobes ning viibis kainestusmajas, kuhu ta toimetati väidetavast sündmuskohast. Samade materjalide kohaselt oli A. Nazarov kaine. Materjalidest nähtub, et I.N. ründas A. Nazarovit ja tema vara, põhjustades sellele märkimisväärseid kahjustusi. Apellant märgib, et I.N. ei rääkinud jaoskonnas sellest, et A. Nazarov teda peksis, vaid mainis seda, milliseid kahjustusi tekitas viimase autole. A. Nazarov märgib, et juhul, kui tunnistada, et tema sooritas kuriteo I.N. i suhtes, siis tuleks seda käsitleda enesekaitsena.
V.S. i episood
8.1 Kaitsja märgib, et kannatanu V.S. i ülekuulamise protokolli kohaselt kasutas A. Nazarov tema suhtes füüsilist vägivalda 12.01.2014, kella 03.00 paiku Partisani tänaval. Tunnistaja A.N. ülekuulamise protokolli kohaselt peksis süüdistatav12.10.2014 kella 03:00 paiku tema meest vastu nägu, aga kaks meest peksid tema meest tagant vastu jalgu. Tunnistaja M.A. ülekuulamise kohaselt 12.10.2014 kella 03.00 paiku peksis üks mees teist. 8.2 Vaidlustatavast otsusest ei selgu, miks peab kohus kannatanu ütlusi 12.01.2014 sündmuste osas ühenduses olevaks 12.10.2014 sündmustega ning miks ta vaatamata tunnistaja M.A. ütlustele järeldas, et vägivalda kannatanu suhtes rakendas mitu isikut.
8.3 Tõendid on vasturääkivad, ega lükka ümber süüdistatava seisukohta, mille kohaselt tema ei rakendanud V.S. i suhtes vägivalda. Seega ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldus A. Nazarovi süüdiolekus kannatanu V.S. i episoodis, tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 8.4 A. Nazarov märgib nimetatud episoodi puutuvalt, et kohus luges tema süü tõendatuks kirjalike tõenditega, millele osundas prokurör. Samas on jäetud tähelepanuta ja hinnanguta vastuolud nendes tõendites. Nii kinnitab tunnistaja E. , et kaklust tema ja A. Nazarovi vahel ei olnud ning et kannatanul oli nägu juba läbi pekstud. Samal ajal toimus kaklus kohviku „Karina“ juures. Kõik tunnistajad kinnitavad seda, et A. Nazarov läks kannatanuga arvete klaarimiseks õue. Tunnistaja S. ütluste kohaselt on kannatanu kavatsus A. Nazarovit „istuma panna“. A. Nazarov tunnistab, et lükkas I. S. i, ent seda seoses asjaoluga, et viimane liikus tema poole kavatsusega A. Nazarovit läbi peksta.
D.K. i episood
A. Nazarov märgib, et kohus ei vaadanud läbi asitõendeid ega videosalvestist, sest seda ei saanud ta füüsiliselt jõuda lahkudes nõu pidama. Seega on viide asitõendite läbivaatamisele alusetu. Maakohtu otsuses puudub tõenditele antud hinnang, mida kohus usaldusväärseks ei pidanud. Kohtuotsuses ei ole antud mingisugust hinnangut toimikus olevatele tõenditele. Otsus on motiveerimata.
Karistus
A. Nazarov leiab, et Viru Maakohtu seisukoht süüd kergendavate asjaolude puudumise kohta, on väär. Episoodis I.N. iga tuleb kergendavaks asjaoluks lugeda enesekaitse, kannatanu enda õigusvastane tegevus. I.N. i õigusvastasele tegevusele ei ole kohus aga hinnangut andnud. Kannatanu K. andis kohtus A. Nazarovile andeks ja leppis temaga, mida tuleb pidada kergendavaks asjaoluks KarS § 57 p 9 järgi. Sama kehtib kannatanu I. S. i suhtes. Samuti esinevad erakorralised asjaolud, mida kohus pidanuks karistuse mõistmisel arvestama. Episoodid, kus A. Nazarov vägivalla kasutamist tunnistab, on seotud tööalaste suhetega ning nende tekkega on kannatanud nõustunud. Kohus ei arvestanud, et A. Nazarov on oma perekonna ainus toitja. Abikaasa on töötu ja laps läheb sel aastal 1 klassi. Kasutütar on invaliid, kes vajab pidevat järelevalvet ja hoolitsust ning kallite ravimite hankimist, milleks tema ema suuteline ei ole.
või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab sisalduma kohtuotsuse põhiosas (KrMS § 312 p 1). Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Pelgalt tõendite loetlemine ei ole vaadeldav tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab, uuritud tõendid ei ole asetatud omavahelisse konteksti. Kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüs asendatud tõendite loeteluga ning nende sisu ühelauselise kajastamisega, ei vasta KrMS § 312 nõuetele.
Eelkirjeldatu kohaldub täiel määral käesolevas kriminaalasjas koostatud kohtuotsusele.
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale A. Nazarovile esitatud süüdistus KarS § 121 järgi kolmes kuriteos. Kohus on otsuse põhiosas, mille alapealkirjaks on kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse kohta, loetlenud tõendeid ning ühe lausega toonud välja nende sisu (kohtuotsuse lk 3-4). Sellele järgneb kohtu kokkuvõttev tõdemus, et vaatamata asjaolule, et A. Nazarov N i ja S. i episoodis end täielikult süüdi ei tunnistanud, on tema süü ülalnimetatud asja materjalidega tõendatud. Sisuliselt puudub kohtuotsuses igasugunegi tõendite analüüs, on vaid järeldus. Kusjuures osad kogutud tõendid on jäetud kohtuotsusest teadmata põhjustel täielikult välja (nt tunnistajate E. i, S. , S. , A. u ütlused), neid ei ole isegi nimetatud kohtuotsuse põhiosas, rääkimata nendele hinnangu andmisest. Ringkonnakohus rõhutab, et vaatamata sellele, et käesolevat kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, kehtivad ka selle menetlusliigi puhul kohtuotsuse koostamisele samad reeglid nagu üldmenetluses, s.t kohtuotsuse põhiosa peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõetele. Järelduvalt sellest peab kohtuotsuse põhiosas sisalduma põhjendus. Kuna maakohus on sisuliselt jätnud tõendid analüüsimata, need omavahelisse konteksti panemata, tuleb asuda seisukohale, et kohtuotsuses on selle põhiosa jäetud koostamata. Selle puudumine on aga käsitatav KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisena, mis vältimatult toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja maakohtule tagastamise uue kohtuotsuse koostamiseks (KrMS § 341 lg 2, 4). Apellatsioonikohus eelnimetatud maakohtu viga ise kõrvaldada ei saa, vastasel juhul rikuks ta ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
Menetluskulud
Süüdistatava kaitsjana esitas apellatsiooni määratud korras vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest töötasu väljamõistmist summas 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile kliendiga maakohtu otsuse vaidlustamise osas ja apellatsiooninäidise esitamisele 0,5 tundi, Viru Maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund ja apellatsiooni koostamisele ning esitamisele 3 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja kaitsja I. Belugini taotluses nimetatud toimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. a otsusega kinnitatud ja 01.05.2015 jõustunud muudatuste "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) punktidest 2 ja 16 on taotlus põhjendatud. Korra punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasjas apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot. Korra punkti 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Arvestades, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi
osutamiseks vajalikud ning põhjendatud, tuleb riigi õigusabi tasu hüvitada taotletud määras, s.o 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu ning saadab kriminaalasja maakohtule tagasi uue kohtuotsuse tegemiseks, jäävad õigusabikulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.