Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. juuni 2015 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdlane B.I ja tema kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses B.I-leriigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista B.I-ltmenetluskulud välja riigituludesse. B.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.I 1-12-7136 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale
esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.08.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 200 lg 1, § 121 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ja B.Ikaristati vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS §
65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 07.12.2011 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 21 päeva vangistust ning B.I liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguses arvati 07.08.2012. B.I vabanes karistuse kandmiselt 30.07.2015.
2.21.05.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohus kohaldas 17.06.2015 määrusega B.I suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. KarS § 871 ja § 75 lg 1 alusel kohustati B.I järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 alusel määrati temale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates programmides. 3.1 Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud ja pidas selle määramist põhjendatuks. Kohtumääruse motiivid on kokkuvõtlikult alljärgmised. 3.2 Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemist tingituna. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, lisandunud on röövimine. Viimaseid kuritegusid iseloomustab vägivaldne käitumine kannatanute suhtes, mis üldjuhul ei ole ettekavatsetud. Enamjaolt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud sõltuvus mõnuainetest ja ajendiks materiaalse kasu saamine. 3.3 Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Ohustatud on pereliikmed, samuti juhuslikud isikud ning isikud, kes omavad vara. Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuse tekitamises ja teiste isikute isikliku vara omastamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on eelnevalt tarvitanud alkoholi/narkootikume, tekib konflikt teise isikuga ning isik ei suuda oma käitumist kontrollida. Samuti kui isik soovib saada kiiret materiaalset kasu. 3.4 Isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses on tõenäoline. Kinnipeetavat on küll vabaduses valmis toetama materiaalselt tema vanaema, kuid kinnipeetaval puudub endal vabaduses kindel töökoht, tal on tasumata võlanõudeid üle 2000 euro ulatuses ning tal puudub ka eriala, millel oleks võimalik tööd leida. Samuti nähtub asja materjalidest, et kinnipeetava puhul on tegemist narkosõltlasega, kelle sõltuvus on mõjutanud pikaaegsete töösuhete loomist. Kuivõrd kinnipeetav ei tunnista oma probleemi ning ta leiab, et tal ei ole vabaduses narkoravi vaja, siis puudus kohtul ka veendumus, et kinnipeetav suudab vabaduses narkootikumidest hoiduda ja seeläbi püsivat töökohta leida või seda hoida. See omakorda soodustab majanduslike raskuste ilmnemist ning võib esineda risk uue kuriteo toimepanemiseks. Juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib isik taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus leida tööd Soomes või Rootsis on olnud paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et kui kinnipeetaval on tahe tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis.
3.5 Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt B.I puhul hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 73%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42% (keskmine risk).
4.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et B.I puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus oli seisukohal, et vaatamata sellele, et B.I on käitunud vanglas õiguskuulekalt, vajab ta siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda tagada B.I ise. Seega tuleb B.I suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
5.Maakohtu määruse peale esitasid kaebused B.I ja tema kaitsja advokaat A. Veski, kes taotlevad kohtulahendi tühistamist ja paluvad jätta käitumiskontrolli kohaldamata. Edasikaebuste argumendid on järgmised. 5.1 B.I märgib, et ta ei ole nõus kriminaalhooldaja juurde minema ja soovib minna tööle Soome või Rootsi. Vabanemisel puudub tal kindel elukoht. Ta on kandnud karistust 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva. Distsiplinaarkaristused sellest ajast puuduvad ning läbitud on kõik vangla poolt pakutud sotsiaalprogrammid. 5.2 Advokaadi poolt esitatud määruskaebuses leitakse, et vaatamata B.I korduvale karistatusele, on ta käesoleva karistuse kandmise ajal käitunud seaduskuulekalt, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja teinud kõik oma elu muutmiseks. Seega on tema soov elada edaspidi seaduskuulekat elu igati usutav ja teostatav. B.I on võimalik asuda tööle Soomes või Rootsis, mille aga käitumiskontroll muudab võimatuks. Tööd oma kodukohas on B.I võimatu saada. Antud juhul piiraks käitumiskontrolli kohaldamine ebaproportsionaalselt B.I võimalusi asuda tööle mõnes välisriigis ja end üleval pidada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine B.I suhtes on põhjendatud. Määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhistustega ja seoses kaebuste väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.
7.Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas maakohtu seisukohti määruskaebustes vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuste väidetest kohe seisukoha B.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.
8.Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb
süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 871 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu, karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et B.I suhtes on põhjendatud pärast Viru Maakohtu 31.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid. 9.1 Esmalt nõustub apellatsioonikohus määruskaebuse esitajatega selles, et vaatamata B.I korduvale karistatusele, on ta käesoleva karistuse kandmise ajal käitunud seaduskuulekalt, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja teinud kõik oma elu muutmiseks. B.I on iseloomustatud kui aktiivset, hea motivatsiooniga ja koostöövõimega isikut, kes soovib oma ellu tõsiseid muutusi. Samas on kinnipeetava iseloomustuses välja toodud, et B.I vajaks vaatamata valmisolekule muutusteks riskide maandamiseks kõrvalist abi. Vangla iseloomustusest nähtub, et B.I kujutab potentsiaalset ohtu isikutele ning nende varale. Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises ning teiste isikute isikliku vara omastamises ning on tõenäolisem olukorras, kus isik on tarvitanud alkoholi või narkootikume, ta ei suuda oma käitumist kontrollida või kui ta soovib saada kiiret majanduslikku kasu. Väärib märkimist, et B.I on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning ta kannab oma kolmandat vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on B.I ohtlikkuse taset ning uute kuritegude toimepanemise riski (vt maakohtu määruse p 3.5) arvestades oluline, et isiku riskikäitumise maandamiseks määratakse talle tugi kriminaalhooldaja näol. 9.2 Süüdimõistetu väide, mille kohaselt tal elukoht puudub, ei vasta tema enda poolt kriminaalhooldajale avaldatule. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on vabanemisjärgse elukohana märgitud vanaema elukoht ning B.Ion ka istungil avaldanud (tlk 28), et saab vanaema juures elada. Viimane on vestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitanud, et on nõus B.I enda juurde võtma ning toetama (tlk 13). Isegi, kui süüdimõistetul käesoleval hetkel tõepoolest puuduks kindel elukoht, ei oleks see aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine looks sellisel põhjendusel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik, kuid kellel puudub elukoht, ent esinevad muud KarS § 871 lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. 9.3 Iseenesest on õige kaitsja väide, et kriminaalhooldusele allutamine piirab isiku võimalusi asuda tööle mõnes välisriigis. Samas on kinnipeetav maakohtus muuhulgas avaldanud, et praegu tal tööd ei ole, kuid see ei ole probleem, ta võtab end arvele Töötukassas (tlk 28, kohtuistungi protokoll). Tõsi, kinnipeetav on võimaliku variandina näinud end perspektiivis töötamas ka välisriigis, kus töötavad tema lapsepõlvesõbrad ning on kindel, et saab seal tööd (tlk 28), küll aga on ringkonnakohtu hinnangul selline võimalus üksnes hüpoteetiline, eriti arvestades, et B.I puudub nii pikaajaline töökogemus kui ka erialane ettevalmistus. Seetõttu ei tingi vastavasisulised lubadused maakohtu määruse tühistamist.
9.4 Ringkonnakohus märgib, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole mõjutusvahend, mille rakendamine sõltuks ainuüksi kinnipeetava tahtest. Kohtul tuleb lahendada käesolev küsimus vastava taotluse alusel ning arvestades kõiki asjaolusid kogumis. Kaitsja kartus, justkui käitumiskontrolli kohaldamine võib B.I taasühiskonnastumist takistada, on asjakohatu. Pigem on mõjutusvahendi eesmärk hõlbustada taasühiskonnastumist ning suurendada ühiskonna turvalisust, pakkudes kinnipidamisasutusest vabastatud isikule tuge ja abi oma elu korraldamisel ning positiivsete kavatsuste realiseerimisel.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule (KarS § 871 lg 4). KarS § 3314 kohaselt kontrollnõuete või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
11.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
12.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks pool tundi. Kokku taotleb kaitsja 24 euro hüvitamist (sh käibemaks 4 eurot). Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.