Kohtulahend

vägivaldsuse raskusastme suurenemisest lähtudes muutunud raskemaks. Kui varem on isik pannud toime varguse, siis praeguse kuriteoga põhjustati lisaks materiaalsele kahjule ka teise isiku surm. L.O mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu 18. veebruarit 2004 läks varguse toimepanemise eesmärgil V. U. elamusse, kus ta haaras J. N. kaelast ja kägistas teda, lõi kirvega vastu pead ning seejärel kägistas kaablijupiga. Pärast kannatanu J. N. tapmist ning V.U-le kuuluvast elamust esemete vargust süütas L.O koos A.S.-iga kannatanu V. U. elukoha põlema, tekitades kokku kahju summas 150 000 krooni. Teise inimese tapmine on üliraske eluvastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2) esinemisel vabastada. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh mõrva eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. 2.2 Vangla iseloomustuse kohaselt on L.O avalikkusele ohtlik. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning viibib negatiivset mõju avaldavad seltskonnas ja soovib saada materiaalset kasu. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht. Kuigi isikul on vabanemisfondis 1170 eurot ja ta ema on valmis teda vabanemisel toetama, siis võttes arvesse, et viimased kuriteod on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, suurendab töökoha puudumine uue kuriteo toimepanemise riski. 2.3 KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks D. Põdra katseaeg ning kriminaalhooldus tema praegusel ajal vabastamisel ebamõistlikult pikaks, mida ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 25. mai 2020) leidis kohus, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole proportsionaalne kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude raskusega. 2.4 Kinnipeetava iseloomustuses märgitud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta ja 11 kuu. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb D. Põdral jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu.

3.1 L.O märgib, et tal on vabaduses olemas nii kindel elukoht kui ka võimalus jätkata tööd samas ettevõttes, kus ta praegu töötab. Vangistuses on ta osalenud vangla majandustöödel pesumajatöölisena ja komplekteerimistsehhis komplekteerijana, omandanud põhihariduse ning läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks on kinnipeetav osalenud vestlustel sotsiaaltöötajaga ning näidanud ise üles huvi erinevate programmide läbimise suhtes. 3.2 L.O on täielikult mõistnud, et on nooruspõlves teinud oma elu suurima vea. Ei möödu päevagi, mil ta ei mõtleks oma teole. Tema südametunnistus piinab teda ja ta teab, et peab selle tunde ja teadmisega elu lõpuni elama. Seetõttu palubki L.O uut võimalust, et näidata, et tehtud viga ei ole teda jäädavalt õiguskuulekast teest kõrvale viinud. Ta lisab, et ta on paigutatud Viru Vangla avavangla osakonda ja lubatud tööle ilma järelevalveta. Ta saab vastavalt graafikule käia lubatud kauplustes ja kirikus. L.O on saanud külastada oma ema ja tema perekonda, kes on valmis ta vabanemise korral vastu võtma. L.O leiab, et on võimeline elama seaduskuulekat elu ja täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

hoiduma. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on süüdimõistetul veel kanda märkimisväärselt pikk aeg ning tema praegusel ajal vabastamisel muutuks kaheldavaks karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.