Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.06.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-05-1244
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.L , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 15.02.2006 ja lõpp 25.05.2020.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
11.06.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 6, § 199 lg 2 p 4,7, § 203 järgi ni ng karistuseks mõisteti liitkaristus t 15 aastat vangistust.Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.05.2005 kuni 14.02.2006, so. 8 kuud ja 19 päeva, millise ajavahemiku võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat liitkaristust. Lõplikult kuulus Z.L Põdral ärakandmisele 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.02.2006.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav ta otles enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas soovi vabaneda, et vabas ühiskonnas uuesti alustada. Kinnipeetaval on töökoht alates 20.05.2015 ja ka leping on sõlmitud. Kinnipeetav avaldas, et tal küll ei ole omandanud eriala, kuid ta on omandanud erinevaid oskusi töö käigus. Kuriteo toimepanemise hetkel oli 23 aastane ja kergesti mõjutatav. Kinnipeetav on karistust kandnud juba üle 10 aasta. Kinnipeetav avaldas, et ta on muutunud ja ta soovib tavaellu naasta ning ta ei soovi enam vangistusse sattuda. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta nud. Süüdimõistetu kannab liitkaristust mh I astme kuriteo – mõrva eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne eelmainitud kuriteo toimepanemist karistatud. Vangistust kannab ta teist korda. Seega ei olnud kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh mõrva eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. D. Põdra ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust- ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seetõtu D. Põdral tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab mõrva, varguse ja asja rikkumise ja hävitamise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud raskemaks, lähtudes vägivaldsuse raskusastme suurenemisest. Nimelt varasemalt on isik toimepannud varguse, seejuures vägivalda kasutamata, kuid praeguse kuriteoga põhjustati lisaks materiaalsele kahjule ka teise isiku surm. Kriminaalse käitumise ühtsest mustrist nähtub samalaadset käitumist varavastaste süütegude toimepanemisel, mille juures põhjuseks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks alkohol. Z.L mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu 18.02.2004 läks varguse toimepanemise eesmärgil V.U. elamusse, kus ta haaras J.N-i kaelast ja kägistas teda, lõi kirvega vastu pead ning seejärel kägistas kaablitükkiga. Pärast kannatanu J.N-i tapmist ning V.U-le kuuluvast elamust esemete vargust süütas Z.L koos A.S-ga kannatanu V. U-i elukoha põlema, tekitades kokku kahju summas 150 000 krooni. Teise inimese tapmine on üliraske eluvastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2) esinemisel vabastada. Peab rõhutama, et tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise valve alla. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh mõrva eest,
saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Ohustatud on juhuslikud isikud ning oht seisneb vägivaldses käitumises, põhjustades teise isiku surm ning samuti materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning viibib negatiivset mõju avaldavad seltskonnas ja soovib saada materiaalset kasu. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht. Kuigi isikul on vabanemisfondis hoiustatud 1170 eurot ja ta ema on valmis teda vabanemisel toetama, siis arvestades, et viimased kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, suurendab töökoha puudumine uue kuriteo toimepanemise riski. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 25.05.2020) leiab kohus, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks (alates 15.02.2006) ärakantud karistus ei ole proportsionaalne kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskusega. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta ja 11 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava va bastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.