Kohtulahend

Kinnipidam isasutusest P.S ́i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on P.S olnud hõivatud tööga perioodil 19.12.2008 – 01.12.2010 majandustöödel koristajana, 02.12.2010 – 14.12.2010 üldkasutavate ruumide koristajana, 15.12.2010 – 22.02.2012 tootmistöös ja 30.03.2012 – 29.06.2012 majandustöödel koristajana. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud põhihariduse ja osalenud sotsiaalprogrammis „Usk ja teadmine“ ning osalenud agressiivsuse asendamise treeningus. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Vabaduses töötas enamuses mitteametlikult. Vabanedes kindel töökoht puudub. Vabaduses alkoholi tarvitamisega isiku sõnul probleeme ei olnud. Samas viimane kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes, lisaks väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel. Isik on vabaduses motiveeritud eluviisi võrreldes varasemaga muutma. Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt P.S ́i vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Tegu on 2-korruselise eramajaga, mis kuulub ametlikult xx xx. Majas elavad kinnipeetava ema xx xx, tema elukaaslane xx xx ning tolle isa xx xx, kes kõik andsid kirjaliku nõusoleku P.S-i vabanemiseks ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega antud aadressile. xx xx töötab ametlikult firmas xx OÜ, xx, tema elukaaslane on hõivatud juhutöödega. xx. xx on nõus P.S -i majanduslikult toetama. Täitise andmetel puuduvad kinnipeetaval rahalised kohustused kohtutäituritele. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mistõttu on vajalik isikul end pärast vabanemist töötuna Eesti Töötukassas arvele võtta, et oleksid tagatud kõik riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Isikut on karistatud kriminaalkorras kahel korral. Väärteokaristusi on seitse. Kuritegu oli raske, isikuvastane (mõrv). P.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on oma varasemale käitumisele mõelnud ja soovib kindlalt loobuda seadusevastase4st tegevusest. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Viimase toimepandud kuriteo näol saab väita, et P.S suhtub end ümbritsevatesse inimestesse ükskõikselt, see väljendub eelkõige asjaolus, et P.S tappis teise isiku hõlbustamaks ja varjamaks teist kuritegu. Lisaks näitab suhtumist ümbritsevasse ka see, et peale kannatanu tapmist, tema isiklike ese mete vargust süütas P.S koos xx . xx kannatanu elukoha põlema, tekitades sellega suure materiaalse kahju. D. Põdrale mõisteti vangistus 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva, mis karistuse täieliku ärakandmise korral lõppeb 25.05.2020. Ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne oleks sügavalt riivatud D. Põdra vabastamisel käesoleval ajal. Käesoleval hetkel välistab D. Põdra vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et teise inimese tapmine on üliraske eluvastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse esinemisel vabastada. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Lisaks nähtub Viru Vangla poolt esitatud arvamusest, et D. Põdral puudub vabaduses kindel töökoht. Arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja P.S on ise kinnitanud, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, on tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks suur. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise ja elu ning vaimse heaolu kaitseks, on käesoleval juhul põhjendatud jätta kinnipeetav vabastamata. 2(4)

D. Põdra ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva - ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kuue aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Arvestades toimepandud eluvastase kuriteo raskust, tehiolusid (mh vägivaldsust ja motiivi) on prokuratuur P.S Põdra ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et P.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõi stetu ennetähtaegne vang istusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.S on kaks korda kriminaalkorras karistatud. V anglakaristust kannab samuti teist korda. Kinnipeetavat on esimesel korral karistatud varguste toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab karistust tapmise eest teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise ja varjamise eesmärgil, varguse ja võõra vara hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsusest (lk 14-18) on näha, et raske isikuvastane kuritegu oli toime pandud grupis, varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes ühise tahtlusega, haaras P.S kannatanul kaelast ja kägistas teda, lõi kannatanut kirvega vastu pead ning seejärel kägistas id teda kaabli tükig a, mille tagajärjel kannatanu suri. Peale kannatanu tapmist panid toime varguse millega tekitati kannatanule varalist kahju 5000 krooni. Peale seda süütasid eramu koos sisustuse ja tarbeesemetega põlema, hävitades kannatanu vara ja tekitades sellega kahju summas 150000 krooni. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 5-7) on näha, et P.S ́it on väärteokorras 7 korral karistatud, nendest 5 korral avaliku korra rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistet ud karistused P.S ́i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomus tusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalabiprogrammides „Usk ja teadmine“, „Igapäevane valik“ , olnud hõivatud tööga ning omandanud põhihariduse. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegu on 2- korruselise eramajaga, mis kuulub ametlikul t xx xx. Majas elavad kinnipeetava ema xx xx, tema elukaaslane xx xx ning tolle isa xx xx, kes kõik on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 118, kohtu toimik lk 12). Eramu vastab elektroonilise valve tingimustele. 3(4)

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta. Sam as vähene haridus ja töökogemus raskendab tal töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema xx xx töö tab ametlikult ja on nõus P.S-i majanduslikult toetama. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane raske I astme isikuvastane kuritegu, tapmine millele kaasnes veel vargus ja süütamine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) , tema käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteod avaliku korra rikkumise eest ja Alkoholiseaduse rikkumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Kohus leiab, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuna P.S kannab liitkaristust tahtliku tapmise, varguse ni ng võõra vara hävitamise (süütamise) eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus hindab P.Si pingutused (sotsiaalprogrammide läb imine, töötamine) küll kiiduväärseks ning loeb positiiv seks ka temal vabaduses lähedase toe ning elukoha olemasolu, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Inimene, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonna ootusi arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine nii pikalt (s.o enam kui kuus aastat) enne karistusaja lõppu õigustatud ja läheks vastuollu nii õiguskorra kaitsmise huvide kui ühiskonna õiglustundega. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja P.Si karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kui võrd rasked kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud alkoholijoobe seisundis, siis näeb kohus isiku varasemas alkoholi tarvitamises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.S ́i temale Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.