lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2855/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2855/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2855/22Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja16.04.20141-14-2855/36Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.02.20151-14-2855/54Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja28.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2855

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.T kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2015. a määrus muutmata ning P.T kaitsja Marina Valge määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista P.T-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

P.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.T 1-14-2855 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.P.T on Tartu Maakohtu 16. aprilli 2014. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust; ja KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja kuritegude kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest P.T-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 14. detsembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8902 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 5. mail 2014. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. mail 2014 ja lõpeb 20. mail 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 20. mail 2015.
2.Tartu Maakohtu 25. juuni 2015. a määrusega jäeti P.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohtu hinnangul ei ole P.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. P.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuriteod on ta toime pannud, olles eelnevalt tingimisi karistatud ning viibides katseajal. P.T käitumist on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ning majandusliku toimetulekuoskuse puudumine. Sõnades on P.T avaldanud soovi muutuda ja hakata seaduskuulekalt elama, kuid oma käitumisega karistuse kandmise ajal ei ole ta suutnud seda tõestada. P.T on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas pakutavas tegevuses on ta küll osalenud, kuid puudu jääb järjepidevusest. Kinnipeetav on omandanud teadmisi majandusabitöödel koristaja ja köögitöölisena ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid katkestas kutsehariduse omandamise. 2.2 Ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on pigem keerulised. Puudub stabiilsus ning toetavate lähedaste ring. P.T ema ning tema elukaaslane on valmis ajutist elukohta pakkuma, s.t kuni P.T töö leiab. Vangla materjalidest selgub, et P.T ja tema ema elukaaslase R.T. i vahelised suhted ei ole head, kuid väidetavalt on R.T. leppinud, et P.T vabanemisel nende juurde elama läheb. P.T töösuhted on olnud lühiajalised, töökogemus väike, samuti on haridustee jäänud poolikuks, mis kõik raskendab toimetulekut ning suurendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks on P.T suures summas tasuda rahalisi kohustusi. Istungil avaldatu kohaselt on P.T ilmselt võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX , kuid kokkulepped selleks puuduvad.
3.P.T kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja P.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kohtuistungil kinnitas P.T, et kohus võiks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta on õppinud oma vigadest ega korda neid enam. Ta on aru saanud, et on valesti käitunud. 3.2 Maakohus ei kaalunud põhjalikult P.T vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalust. P.T allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla on otstarbekas seetõttu, et sel juhul oleks talle tagatud abi ka elukorraldusliku poole pealt. P.T on kinnitanud, et ta on oma tegudest aru saanud ja soovib alustada uut elu. P.T on andnud nõusoleku tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalabi programmides.

3.3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab P.T-le võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav toimepandud kuritegu ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
1.jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
6.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt ei kaalunud maakohus piisavalt põhjalikult P.T vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud P.T varasemat elukäiku, mis muudab kaheldavaks tema kohtuistungil avaldatu, et ta on oma vigadest õppinud ega korda neid enam. Ehkki reaalses vangistuses viibib P.T esimest korda, on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda varguse, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Varem on teda karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Eeltoodust tuleneb, et varem mõistetud tingimisi vangistused ja katseajale allutamised ei ole P.T puhul oma eesmärki täitnud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka kehtival katseajal. Ehkki süüdimõistetu on vangistuses osalenud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes (osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“), puudub kohtul alus arvata, et need oleks avaldanud talle tõsiseltvõetavat mõju. Alust vastupidiseks arvamuseks annab see, et P.T ei ole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, omades nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus süüdimõistetu ei suuda isegi vanglas range järelevalve tingimustes kehtestatud korrast kinni pidada, puudub kohtul alus arvata, et ta suudaks seda vabaduses.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.P.T kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel P.T kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.