↔
Kohus
Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26. veebruar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-2855
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Arri Tooming
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.G, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 20.05.2014 ja lõpp 20.05.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.G-lt menetluskuluna riigituludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot kaitsetasu adv. Arri Toomingu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arri Toomingu poolt süüdimõistetu J.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.G-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.04.2014 otsusega KarS § 424, 215 lg 2 p 1, 63 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 10 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistatud vangistusega 8 kuud; KarS § 121 järgi ning karistatud vangistusega 8 kuud . KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust Viru Maakohtu 14.12.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-8902 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.05.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, nii praegune kui ka varasem kuritegu on isikuvastane. Soodusteguriks on alkohol ja grupi mõju. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid menetlusjärgus on mitmed rikkumised peidetud sigarettidega. Kohtuistung J.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabaduses minna tööle ning hakata korralikult elama. Kinnipeetava sõnul enam ta alkoholi ei tarbi. Ta osales erinevates sotsiaalprogrammides ning läbis ka sõltuvusprogrammi. Prokurör J.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isik kannab Tartu Maakohtu 16.04.2014 kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 sätete kohaldamisega mõistetud liitkaristust (vangistust) mh 22.08.2012 ja 06.10.2012 aset leidnud kuritegude toimepanemise eest, st. olles kuritegude toimepanemise ajal täisealine, seetõttu ei kohaldata tema puhul KarS §-ist 761 tulenevaid erisusi, mida kohaldatakse kuriteo alaealisena toimepannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samas ei ole arusaadav Viru Vangla poolt 08.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses sisalduv viide „KarS § 60-1 lg 2“. Kui silmas peetakse KarS § 601 või § 60, siis eelnimetatud kohtuotsusest ei nähtu, et antud juhul tegemist oleks nn faktilise loobumisega või õigushüve kahjustamata jätmisega, seega puudub alus T. Toomsonile mõistetud karistuse vähendamiseks või kinnipeetava karistusest vabastamiseks. J.G on käesolevaks ajaks liitkarisusena mõistetud 2-aastasest vangistusest ära kandnud 8 kuud ja 22 päeva. Seetõttu puudub KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Toimikus ei ole piisavaid andmeid KarS § 76 lg 1 p 1 nimetatud vangistusest ennetähtaegse vabastamise (elektroonilise valve kohaldamisega) eelduste olemasolu kohta.
Eeltoodu alusel on prokuratuur seisukohal, et puuduvad alused J.G enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ja on tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja toetas vangla poolt esitatud taotlust. Kaitsja tõi välja, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ning iseloomustuses on positiivsed hoiakud. Kinnipeetaval ei ole välja kujunenud õigusvastast käitumist. Kaitsja leidis, et ei saa isikule süüks panna, et ta on pärit sellisest perest, kus vanemad on vastutustundetud. Kaitsja palus kinnipeetav vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule ning risk ühiskonnas on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64 %, vägivaldse kuriteo puhul 76 %. Ohustatud võivad olla isikud, kellega tarvitatakse alkoholi. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles või konflikti tekkimisel. Ohtlikkust suurendab grupi mõju ja isiku impulsiivsus. Isik on varasemad kuriteod toime pannud enamasti alkoholijoobes. Teda on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest. Vangla hinnangul ei ole isik suutnud oma tegudest järeldusi teha. Kuigi isik leiab, et edaspidiste probleemide vältimiseks tuleks alkoholi mõõdukalt tarvitada, ei ole välistatud see, et isik ei pane alkoholijoobes toime uusi kuritegusid. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab loobuda alkoholi tarvitamisest ning täita kontrollnõuet alkoholi tarvitamise keeld. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. J.G ema A T on vajadusel valmis teda majanduslikult abistama, kuid arvestades et ema on töötu ja temalt on väljamõistetud elatis teiste laste ülalpidamiseks, ei ole tõenäoline, et ta suudab vajalikku abi pakkuda. J.G ema elukaaslaseks on R T, kelle vara suhtes on isik toime pannud kuriteo- auto omavoliline kasutamine, mistõttu ei ole ka isiku poolt soovitud elukoht- xxxx kindel, eelkõige nende isikute omavaheliste suhteprobleemide tõttu. J.G enda töökogemus on vähene. Puudub omandatud eriala. Ta on töötanud karjakuna ja ehitusel. Kohus leiab, et isik võib vabaduses sattuda majanduslikesse raskustesse ning see võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus leiab, et katseajal uute kuritegude toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval ajal kohaldamisele KarS § 76 1 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. J.G-le on mõistetud karistusest ära kandnud käesolevaks hetkeks 9 kuud ja 6 päeva, mis on vähem kui pool mõistetud karistusajast. Seetõttu puudub ka KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.