Kohtulahend

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib teist korda. Käesolevat karistust kannab altkäemaksu vahendamise ja suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise eest. Varasemad kuriteod olid kelmuskatse ja alkoholijoobes juhtimine, alkoholi käitlemise korra rikkumine. Õigusrikkumiste toimepaneku põhjuseks on rahalise kasu saamine ja soodusteguriks alkohol. Kinnipeetav on vanglas olles töötanud majandustöödel koristajana ning köögitöölisena. 07.05.2015 külastas Töötukassa xxxx bürood, mille raames registreeriti isik aktiivse tööotsijana. Alates 11.05.2015 on isik vormistatud tööle väljaspool vanglat xxxx automehaanikuks ning alates 09.04.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega soovib kinnipeetav elama asuda enda abikaasa korterisse aadressile xxxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 4toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris abikaasa üksi, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on korteris kõik vajalikud tingimused olemas. Isik on keskeri-haridusega, lõpetanud KohtlaJärve 11. Kutsekeskkooli gaasi-, elektrikeevitaja-santehniku erialal. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust oli peamiseks tegevusvaldkonnaks oma ettevõtte (autoremonditöökoda), kus töötas mitteametlikult autolukksepana. Varem on töötanud tuletõrjuja, autojuhi, turvatöötajana, keevitajana. Vabanduses oli tema sissetulekuks töövõimetuspension ja mitteametlikust tööst saadud tulu. TÄITIS ́e andmetel on isikul tasumata võlgnevi 3151,21 eurot. Enda sõnul soovib võlgnevusi likvideerida. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxxx, mis kuulub isiku abikaasale. Abikaasa sõnul on tegu autoremondi firmaga, mis käesoleval ajal ei tegutse. Abikaasa nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama. Isiku lähedased on abikaasa, 2 täiskasvanud poega ja nende pered. Suhted lähedastega on head. Suhtlusringkonda kuuluvad erinevad isikud. Enda arvates on otsustes enda arvamusest lähtuv. Käesoleva kuriteo puhul tegu altkäemaksu vahendamise ja salaalkoholi omandamisega. Antud kuritegu pole esimene, millest lähtuvalt on tegu isikuga, kel esineb riskivat elustiili. Alkoholi tarvitas enda sõnul igapäevaselt. Alkoholi tarvitamise järgselt on juhtinud varasematel aastatel sõiduautot. Läbis kriminaalhooldusel olles (23.04.2014 kuni 04.04.2014) sotsiaalprogrammi Eluviistreeningu, vaatamata sellele tarvitas alkoholi katseajal ja karistus pöörati täitmisele. Puuduvad andmed narkootikumide tarvitamise kohta. Isiku enda sõnul on tal töövõimetus 40%, mis kehtib kuni 2015 septembrini, kuid mis vangla meditsiiniosakonna poolt ei ole kinnitatud. L.N on oma ea ja taustakohased sotsiaalsed oskused. Ise tunnistab, et käitumises võib esineda enesekontrolli kaotamine (karjub, muutub vihaseks). Oma tegevuste puhul näeb end tegijana. Otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu (samuti seadusvastased), mitte pikaajalisi lahendusi. Arvestab üksnes neid tagajärgi, mis mõjutavad teda ennast ja teatud inimesi. Tuleviku eesmärgid seostab töötamisega oma autoremonditöökojas, perega, võimalusel kolimisega elamiseks välismaale. Isik on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Tunnistab süüd ja oma osa toimunus. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kuritegeliku käitumisega seotud riske teadvustab. Toimepandud kuritegudega näitab isik enda suhtumist ühiskonda (ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid). Tunnistab muutuste vajalikkust ning püüab vabanedes elada seaduskuulekat elu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav L.N tingimisi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega ning teeb ettepaneku määrata L.N-ile katseaeg kuni 22.01.2016 ning käitumiskontroll pikkusega 8 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise valve kohaldamisega ning lisakohustuste panemisega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur L.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung 18.06.2015 toimunud videokohtuistungil lubas kinnipeetav, et enam seadust ei riku, ei pane toime uusi kuritegusid. Selgitas, et hakkab autoremonditöökojas autosid remontima. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning vanglas viibib ta teist korda. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma abikaasa juures, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi toimepandud kuritegude eesmärgiks on olnud majandusliku kasu saamine ning isik omab rahalisi võlgnevusi ligikaudu 3150 euro ulatuses, on kinnipeetaval vabanedes garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab vähendada majanduslikust toimetulekust tulenevaid riske uue kuriteo toimepanemiseks. Samuti toetab isikut vabanedes vajadusel abikaasa ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on vangistuses viibimise aja jooksul olnud hõivatud tööga, varasemalt nii vangla majandustöödel koristajana kui ka

köögitöölisena. Alates 09.04.2015 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas ning alates 11.05.2015 töötab väljaspool vanglat automehaanikuna. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (vt RKKKm nr 3-1-191-06, p 8.1). Kinnipeetaval vangistuses viibitud aja jooksul distsiplinaarkaristusi olnud ei ole, seega on käesoleval juhul nimetatud kriteerium täidetud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul kriminaalkorras karistatud või kriminaalse minevikuga tutvusringkonda, samuti ei nähtu, et isik oleks tarvitanud narkootikume. Küll aga on kinnipeetaval probleem alkoholi liigtarvitamisega, mis nähtub varasematest joobes juhtimistest ning eelnevalt kriminaalhooldusele allutatuna alkoholi tarvitamise keelu rikkumises. Kinnipeetav on küll varasemalt kriminaalhooldusel olles (aastal 2014) läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kohtu hinnangul tuleks uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks kohustada kinnipeetavat ka sel korral vabanedes läbima sotsiaalprogramme, mis aitavad kaasa alkoholi tarbimise vähendamisele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 17%, mille puhul on tegemist keskmisest madalama tõenäosusega. Kohus leiab, et niigi madalat riski on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus L.N viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi isik on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldaja kontrollile ja talle pandud kohustusi (kohustust mitte tarvitada alkoholi) rikkunud, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Samuti toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.