1-12-11543 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. septembri 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu J.L kaitsja Marko Tiirik, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 23. septembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.L kaitsja määruskaebus rahuldatama.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega tunnistati J.L süüdi KarS § 296 lg 1 ja § 375 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ning § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 36 kuud. Katseaja kestel kohustati J.L järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 13.05.2014 määrusega määrati J.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse algus 17.12.2012 ja lõpp 16.12.2015.
2.Viru Maakohtule esitati 15.07.2014 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles paluti pöörata J.L-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei ole täitnud alkoholi mittetarvitamise kohustust. 16.06.2014 Ida-Viru Keskhaigla vastusest järelpärimisele selgus, et 11.06.2014 kella 01:02 paiku pöördus J.L Ida-Viru Keskhaiglasse, kus tal tuvastati alkohoolne joove ning sellest tingitud psüühika- ja käitumishäired.
3.Viru Maakohus pööras 23.09.2014 määrusega J.L-ile Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Erakorraline ettekanne oli kohtule esitatud põhjusel, et J.L rikkus korduvalt kontrollnõuet ilmuda õigeaegselt registreerimisele. Kuna 2014. aasta aprillis ilmus J.L kriminaalhooldaja juurde alkoholilõhnadega ja tal tuvastati joove, siis määras kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel J.L-ile täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Maakohus märgib, et isegi peale kohtuistungit 10.09.2014 erakorralise ettekande arutamise järel ilmus J.L alkoholitarvitamise tunnustega kriminaalhooldusosakonda, kus rikkumine fikseeriti kahe kriminaalhooldusametniku poolt. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et J.L käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmise osas positiivselt. Samuti märkis maakohus, et varasemalt on kohtumäärusega tõdetud, et süüdimõistetul esinevad kontrollnõuete täitmisega probleemid ning tal võimaldati kriminaalhooldust jätkata, määrates lisakohustuse. Vaatamata sellele jätkas J.L alkoholi tarvitamist, millega rikkus talle määratud kohustust. Süüdimõistetu käitumine näitab, et kohtumäärusega määratud kohustus ja võimalus karistuse kandmise jätkamise võimalusega vabaduses, ei ole motiveerinud J.L oma käitumist korrigeerima ja alkoholi tarvitamisest katseaja kestel loobuma. Maakohus leidis, et täiendava kohustuse määramine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas. Samuti märkis kohus, et J.L-ile on katseajaks määratud 3 aastat s. o maksimumkestvus.
4.J.L kaitsja esitas Viru Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
4.1.J.L väidete kohaselt talle kriminaalhooldaja poolt 07.06.2014 jõustunud määrusest tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ei tutvustatud, ta ei saanud kõigest aru ja advokaati talle ei võimaldatud, samuti ei oska J.L eesti keelt.
4.2.Määruskaebuse esitaja leiab, et kriminaalhooldusametniku ja tunnistaja Malle Petersoni ütlusi selle kohta, et J.L ei ilmunud 09.04.2014 määratud ajal registreerimisele, oli 10.04.2014 üleoleva käitumisega, alkoholilõhnadega, ei saa aluseks võtta kohtumääruse põhjendustele, et J.L on rikkunud alkoholi mittetarvitamise kohustust, sest nimetatud kohustus määrati talle alles 07.06.2014 jõustunud määrusega kriminaalhooldaja 08.05.2014 ettekande alusel. Antud kohustust tutvustati J.L-ile alles 12.06.2014.
4.3.Kaitsja viitab asja materjalidele, millest ei nähtu, et J.L-ile oleks 07.06.2014 jõustunud Viru Maakohtu määrusega sätestatud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume tutvustatud enne 11.06.2014, s.o haiglas alkoholijoobe tuvastamist. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et 11.06.2014 alkoholi tarbimist ei saa käsitleda talle määratud lisakohustuse rikkumisena. Kohustuse täitmine muutub kohustuslikuks alles pärast selle jõustumist ja kohustatud isikule tutvustamist. Samuti viitab kaitsja sellele, et kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid ka registreerimistele ilmumata jätmise osas, samuti puuduvad antud põhjendused kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes. Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et puuduvad igasugused alused erakorralise ettekande tegemiseks ning määruse alusel karistuse täitmisele pööramiseks, kuna J.L ei ole Viru Maakohtu 07.06.2014 jõustunud määrusega kohaldatud kohustust rikkunud.
Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et maakohtu määruse kohaselt pandi täiendav kohustus J.L-ile maakohtu 13.05.2014 määrusega – sellist määrust J.L osas aga tehtud ei ole, mis näitab, et maakohus ei ole erakorralise ettekande aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid analüüsinud, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele.
4.4.Kaitsja viitab, et maakohus ei ole arvesse võtnud vigastusi, mis J.L 11.06.2014 tuvastati ning asjaolu, et Ida Prefektuuris on alustatud kriminaalasi, mille kohaselt toimus J.L suhtes 11.06.2014 kell 00:30 peksmine raudkurikaga. Siinkohal märgib kaitsja, et maakohus ei ole välja selgitanud, millega seoses ja kuidas tekkis J.L alkoholijoove, kuidas see fikseeriti ja kui suur see oli – kohtusse esitatud kliendikaardilt see ei nähtu.
4.5.Kaitsja ei nõustu maakohtu väitega selle kohta, et kohus jätab kordamata arvukad näited erakorralisest ettekandest kontrollnõuete rikkumise kohta seoses alkoholi tarvitamise keelu eiramises, mis ei ole vastavuses KrMS § 3051 lg 1 – antud juhul ei ole selge, milliseid ja millal toime pandud arvukaid rikkumisi kohus silmas pidas. Samuti leiab kaitsja, et maakohus ei saa korraga tugineda Malle Petersoni kui kriminaalhooldusametniku, kelle ettekannet arutatakse ning samas menetluses ka tunnistaja ütlustele.
4.6.Alkoholi tarvitamise protokolli kohaselt on märgitud alkoholisisalduseks 0,153 mg/l, samas J.L on märkinud protokolli, et tal pea valutab, hingeldus ning ta tarvitas rohtu Salbutamol, ning ta ei ole alkoholimõõtevahendi näiduga nõus. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnik lähtunud alkoholi tuvastamisel korrakaitseseadusest.
4.7.Kaitsja hinnangul arvestas maakohus, et katseajaks määrati maksimumkestvus, kuid jättis ebaõigesti arvestamata asjaolu, et katseaja lõpuni on jäänud ainult 1 aasta.
4.8.Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka prokuröri väitega kohtuistungil, mille kohaselt on J.L tõsine alkoholiprobleem. J.L ütluste kohaselt sõidab ta iga päev autoga tööle ning seetõttu on alkoholi tarvitamine välistatud. Prokurör ei tuginenud oma arvamuses ühelegi kriminaalasja uuritud tõendile. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et maakohtul oli võimalus kohaldada KarS § 74 lg 4 sätestatud kergemaid võimalusi – määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Kaitsja leiab, et kohtumäärusest puudub põhjendus, milliste kaalutlustel pööras kohus karistuse täitmisele ning miks ei arvestatud J.L poolt esitatud tõenditega. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning J.L kaitsja määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega J.L karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses ning leiab samuti, et J.L karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on kriminaalhooldusnõudeid rikkunud – ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele ning on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
6.Samaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et J.L ei ole ilma mõjuva põhjuseta registreerimistele ilmunud 17.06.2013 ja 09.04.2014 tuli J.L
registreerimisele 2 tunnise hilinemisega. 09.04.2014 ilmus J.L registreerimisele alkoholilõhnadega, mistõttu lepiti kokku uus kokkusaamise aeg 10.04.2014. Järgmisel päeval tuli J.L registreerimisele taaskord alkoholi lõhnadega, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik J.L osas erakorralise ettekande lisakohustuse määramiseks. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtu 13.05.2014 määrusega, mis jõustus 07.06.2014 pandi J.L-ile lisakohustus, mistõttu on alusetu kaitsja väide, nagu ei oleks maakohus analüüsinud erakorralise ettekande aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid. Antud määrusest sai J.L teada 02.06.2014, kui selgitas registreerimisele ilmudes, et on kohtumääruse kätte saanud, tal on kohtumääruse jõustumiseni aega ja kasutab seda – selgitas, et on 02.06.2014 tarvitanud 2 pudelit õlut. Seega oli J.L Viru Maakohtu 13.05.2014 määruse jõustumisel 07.06.2014 teadlik talle pandud kohustustest, mistõttu on 11.06.2014 Ida Viru Keskhaigla poolt fikseeritud alkohoolne joove J.L-ile määratud lisakohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, rikkumine. Ringkonnakohus peab oluliseks, et J.L-ile on seoses registreerimistele ilmumata jätmistega, mille põhjustas suure tõenäosusega alkoholi tarvitamine, antud veel üks võimalus ning karistust ei ole varasemalt täitmisele pööratud, vaid määrati lisakohustus. Antud lisakohustusest ei ole J.L aga kinni suutnud pidada, mis näitab tema ükskõikset suhtumist talle mõistetud tingimisi karistusse ning kehtivasse õiguskorda. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, mille kohaselt fikseeriti J.L mitmeid kehavigastusi ning mistõttu on algatatud ka kriminaalasi, kus J.L on kannatanuks, ei väära fakti, et J.L oli 11.06.2014 alkoholijoobes ning rikkus sellega talle Viru Maakohtu 13.05.2014 määrusega, mis jõustus 07.06.2014 määratud kohustust. Eeltoodu näitab, et J.L ei ole tingimisi mõistetud karistusse täie hoolsusega suhtunud ning olgugi, et katseaja lõpuni on jäänud ligi 1 aasta, ei suuda isik alkoholi mitte tarvitada. J.L-ile on soovitatud ka alkoholiravi, millest ta on keeldunud põhjendusel, et see ei pidavat toimima.
7.Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta jätta asjaolu, et J.L on alkoholi tarvitamist 10.09.2014 kohtuistungil tunnistanud ning lubanud, et enam ta nõudeid ei riku ning on oma rikkumistest aru saanud. Pärast istungit ilmus J.L kriminaalhooldusametniku juurde taaskord alkoholijoobes. Ringkonnakohus leiab, et J.L on talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt, mistõttu ei ole J.L tingimusliku karistuse täitmise jätkamine võimalik ning kandmata karistus, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva tuleb KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J.L kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.