Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev
Viru Maakohus
Jätta B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V ́e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.V on Viru Maakohtu 16.04.2015 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 1 kuu 2 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 02.10.2014 ja lõpp 04.11.2015. Kinnipidamisasutuses B.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral tal kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas isik koos perega 1-toalises üürikorteris. Peale vabanemist soovib elama asuda emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kuid see ei ole kindel, sest korteris elava üürilised. Isik on nõus vabanema ka rehabilitatsioonikeskusesse, isikul on diagnoositud sõltuvus. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Riigikeelt ei valda, soovib vanglas osaleda kursustel. Enne vangistust isik elas erinevatest sotsiaalabidest saadavate vahendite abil. Sissetulekuks oli vanemapalk. Varem pole ametlikult töötanud. Viibis palju kinnipidamisasutustes. Äraelamise kindlustas kuritegelikult( vargustest) saadud sissetulek. Aegajalt toetas teda ka ema. Isiku mittetoimetulekut on mõjutanud narkosõltuvus. Vanglas on määratud tööhõivesse, kambrikaaslase hooldajana; Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Elustiil oli hoolimatu ja riskiv. Isik on mõjutatav, millest räägivad grupiviisilised kuriteod. Isik süstis 2001-2011 amfetamiini, heroiini, fentanüüli. Enne vangistust oli metadooniasendusravil. Vanglas saab metadooniravi. Meditsiiniosakonna andmetel on
diagnoositud F11.21 sõltuvus. Alates 26.01.2015 osaleb OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes individuaaltööna (sõltuvusprobleemid, tervisealane nõustamine). Kriminaalkorras karistatud 14 korral, reaalselt vangistust kannab kaheksandat korda. Väärteokorras on karistatud 7 korda, millest KarS §218 lg1- 4 korda, KarS §262-3 korda, NPAS §151 - 8 korda, Liiklusseaduse alusel 2 korda. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku, andmetel vanglast ennetähtaegsel vabanemisel xxx rehabilitatsioonikeskus asukohaga xxx talu saab pakkuda B.V-le võimalust aidata teda asuma tegelema sõltuvusprobleemidega. Varemalt on keskuse juhataja kohtunud B.V-ga , mil Timofei soovis asuda rehabilitatsioonile, ent juba kolme päeva möödudes sealt lahkus. Keskuse juhataja on kindel, et kui B.V endale seda kohustust vabatahtlikult ei võta, siis keskusest lahkub ta peagi. Rahvastikuregistri andmetel on B.V registris xxx linn ilma viiteta kindlale elukohale. B.V on kriminaalhoolduse järelevalve all olnud ühel korral. B.V rikkus kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele, ei elanud määratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja keeldus kontrollnõuete täitmisest. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas, ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.V taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. B.V nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. B.V on vanglas 8-dat korda. Kriminaalkorras karistatud 14 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli ühel korral karistatud ka tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile eiras kontrollnõudeid, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline vabaduses käituma seaduskuulekalt.
Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Peale seda küsitav on ka kindla elukoha olemasolu, mis võib takistada kriminaalhoolduse teostamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootilise aine tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistuses on B.V diagnoositud sõltuvus. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning B.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt B.V-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks B.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole käesoleval ajal küllaldaselt piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu B.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.