1-15-2478/27 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

II Kohtuistung Süüdistatav Laimonas Kabanovas tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt ning selgitas kohtus, et 10.10.2014 ta viibis Narvas, ta oli töölähetuses. Siis kui ta Narva tuli, siis ta täpset aadressi ei teadnud, hiljem sai teada, et see oli korter aadressil Xxx. Korteris viibis ta töökaaslaste, sh kannatanuga. Kannatanuga ta on tuttav, nad on ühest linnast pärit. Enne sündmust ja seda päeva neil mingisuguseid konflikte ei olnud. Pärast lõunat lasti neid töölt lahti ja anti 2 vaba päeva. Said elektrijaama sisseload kätte ja panid paika kõik formaalsused. Edasi tulid koju, neil oli veel kaks naabrit, enne seda öösel said nendega lühidalt tuttavaks, siis kui neid toodi Xxx korterisse, oli seal veel 3 elanikku, nende hulgas oli tunnistaja xxx. Nad otsustasid kannatanu Xxxiga, et peavad oma võtmekomplekti tegema, et ei peaks kodus istuma ja teisi ootama. Läksid selleks poodi „1000 pisiasja“, siis neil oli poolteist tundi vaba aega ja selle aja jooksul otsustasid õues lihtsalt viina võtta. Selle aja jooksul jõudsid 2 pudelit viina ära juua. Teel koju käisid nad kaupluses, ostsid veel viina ja toiduaineid. Tegid süüa, istusid, jõid veel kaks pudelit viina, tundus vähe ja läksid veel poodi. Sel õhtul nad kahekesi jõid ligi 10 pudelit 0,5 liitrist pudelit viina ära. Õhtul tuli korterisse töölt Xxx, võõraid isikuid korteris ei olnud. Xxx võttis alkoholi tarvitamisest osa, siis algas Xxxiga sõnavahetus ning Xxx lahkus. Viin sai otsa ja tema koos kannatanuga läksid veelkord poodi. Ostsid veel viina. Korteris puhkes tüli, nad hakkasid kannatanuga tülitsema tööpõhjustel, tüli kasvas rahvuslikule pinnale kohe üle. Hiljem tundus, et kõik nagu rahunes maha. Edasi hakkasid sporditeemal rääkima, hakkasid käsi suruma ja loomulikult oli tema käsi alla surutud, sest too on temast ikka suurem ja siis jõid edasi. Siis lõi kannatanule midagi pähe ja kannatanu muutus tema suhtes agressiivseks, hakkasid üksteist lükkama kätega, kannatanu lõi talle vastu ja tema vastas kannatanule samaga. Siis hakkasid maadlema, kannatanu viskas ta põrandale, siis hakkas tal mälu tõmblema ja ta ei mäleta, mis juhtus. Siis kannatanu surus ta oma käega sinna alla ja ta ronis kannatanu alt välja ja enne seda püüdis midagi katsuda mingit eset, millega saaks kannatanut lüüa. Kannatanu hakkas teda kägistama ja tal oli õhupuudus, ta pidi end kuidagi kaitsma. Hiljem ta pääses ikka välja ja siis oli tal mälukaotus. Kui ta nägi jälle pilti, siis nägi, et kannatanu seisab, kannatanul käes on midagi noa sarnast või mingi metallese. Xxx hoidis käepidet all, kannatanu ei demonstreerinud metalleset, ei vehkinud tema ees. Talle tundus, et kannatanu oli valmis teda ründama ja teda ähvardas reaalne oht. Talle tundus, et selle esemega tahab kannatanu teda lüüa. Edasi ta ei mäleta, mis juhtus, tal lihtsalt hakkas tööle enesekaitserefleks. Ta hakkas end automaatselt kaitsma ja siis oli mälukaotus. Siis kui pilt tuli tagasi, siis ta nägi Xxx Xxxit lamavana põrandal vereloigus, sattus paanikasse. Ta ei tahtnud, et kannatanu sureks, ta ei tahtnud kannatanut elust ilma jätta ja ta tahtis, et seda inimest päästetaks. Siis ta helistas politseisse, Euroopa üldnumbrile 112. Mõlemal salvestisel on tema hääl. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta on sündmuskoha vaatlusprotokolli koostaja. Protokollis on trükiviga, sündmuskoha vaatluse õigeks aadressiks, kus teostati sündmuskoha vaatlusprotokoll on Xxx. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis olev viide sõiduauto vaatlusele on ekslik, sisu järgi oli see korteri vaatlus. Tunnistaja xxx Xxx ́i deponeeritud ütluste kohaselt tuli 10.10.2014 Narvas aadressil xxx asuvasse korterisse Leedust tema töökaaslasteks kaks meest – süüdistatav ja kannatanu. Ta iseloomustab kannatanut kui kohmakat ja rahulikku, samas kui süüdistatavat iseloomustab ta kui veidi mitteadekvaatset - süüdistatav oli närviline ja tõmbles kuidagimoodi. Kui tema 10.10.2014.a õhtul töölt tagasi tuli, siis olid süüdistatav ja kannatanu selles korteris ning tarvitasid koos alkoholi. Ta oli töölt tagasi tulles umbes tund aega koos süüdistatava ja kannatanuga koos köögis, seejärel läks enda tuppa ning sulges toa ukse. Mõne aja möödudes, kui ta oli juba voodisse läinud, siis tulid

3.6.Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Kabanovas pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, lüües kannatanut noaga piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid - kaela piirkonda - pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönas seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-1-85-96). Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi tarbinud isikute vahel. Kabanovase käitumisest (helistas häirekeskusesse kohe pärast kuriteo toimepanemist, kahetses tehtut kogu eel- ja kohtuliku uurimise kestel) nähtub, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut ning seetõttu on tema tegevuses olemas karistust kergendav asjaolu KarS §57 lg 1 p 3 mõttes, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Kabanovase süü aste pole suur, kuna ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-91-07, 3-11-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seoses sellega kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et Laimonas Kabanovas ei ole varem Eestis kohtu poolt karistatud. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista Kabanovasele vangistus alla KarS §113 sanktsiooni keskmist määra.