Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. mai 2015 määrus R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta.
2.Rahuldada abiprokurör Ain Tali määruskaebus.
3.Jätta R.G Harju Maakohtu 04.03.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 04.03.2013 otsusega tunnistati R.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 1 aasta 5 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.05.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti R.G liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.08.2012 ja lõpp 10.03.2016.
2.Viru Vangla esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrusega vabastati süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
3.1.Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel töökoht OÜ-s XXX ning ta on olnud hõivatud vangla majandustöödel alates 08.08.2013. Töökohustuste täitmisesse suhtub kinnipeetav kohusetundlikult. R.G on vabanedes olemas ka kindel elukoht abikaasa vanematele kuuluvad korteris. Samuti on tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik.
3.2.R.G osales psühholoogi vastuvõtul 24.10.2014 ja 12.12.2014, kus teemadeks olid suhted ja hoiakud. Vestluse käigus õnnestus osaliselt maandada kinnipeetaval olemasolevaid pingeid ja korrigeerida mõttevigu. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale mõjunud positiivselt psühholoogi vastuvõtul käimine ning kinnipeetaval on olemas motivatsioon kuritegelikust elust loobumiseks ning tahe elada seaduskuulekat elu.
3.3.Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul karistus oma eesmärgi täitnud. Antud juhul on R.G taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti saab kinnipeetav vabaduses tegeleda kriminaalhooldaja abil alkoholiprobleemi lahendamisega. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, kes palub tühistada 14.05.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega jätta süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.1.R.G on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ja vangistust kannab ta kaheksandat korda. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole R.G muutnud oma ellusuhtumist ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo (KarS § 118 lg 1 p-d 1, 6 ) eest, kus teda karistati Harju Maakohtu 21.05.2012 otsusega tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat. R.G pani katseaja alguses (25.08.2012) toime uued isiku- ja varavastased kuriteod. Harju Maakohtu 04.03.2013 otsusest nähtub, et R.G oli ka enne vahistamist kindel töö- ja elukoht, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist.
4.2.Vaidlustatavas kohtumääruses on kohus jätnud tähelepanuta, et R.G on karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Nimelt nähtub vangla 10.02.2015 taotlusest arvamuse esitamiseks, et kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust (vangla 10.03.2015 iseloomustuses 5 kehtivat distsiplinaarkaristust).
4.3.Kohus on jätnud tähelepanuta, et R.G on ohtlik avalikkusele ning kaasvangidele ja iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul kuni 47%. Seega on R.G puhul suur tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks.
4.4.25.05.2015 saatis Viru Vangla prokuratuurile kirja, et vangla tegi R.G tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamisel vea toetades kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest on välja jäänud osa tema kehtivaid distsiplinaalkaristusi ja eksitud on ka ohtlikkuse hindamisel. Koos kirjaga edastas vangla prokuratuurile ka kinnipeetav R.G parandatud iseloomustuse.
Süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad määruskaebuse osas
5.R.G esitas 10.06.2015 oma seisukoha, milles märgib, et vangla 17.03.2015 iseloomustus oli õige ning maakohus õigustatult lähtus sellest. Kui kontaktisik Piret Arge kuulis, et R.G vabastati, siis ta olevat öelnud, et „ära ole nii kindel, et Sa vabaned“ ning tegi iseloomustuse ümber ja saatis selle prokurörile. R.G väite kohaselt P.A. olevat tema vastu vihavaen ning seetõttu ta teinudki uue iseloomustuse. Nüüdseks olevat P.A. töölt vallandatud. R.G lubab täita kõiki kontrollnõudeid ja märgib, et tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning abistav sotsiaalvõrgustik. Ta on ära maksnud üle poole kohtukuludest, mille kinnituseks ta lisas K-Raha väljavõtte. Vanglas ta haigestus väga raskesse haigusesse ja soovib ennast sellest terveks ravida.
6.Kaitsja leiab, et antud juhul on uue iseloomustuse näol tagantjärgi loodud kunstlikke tõendeid, et R.G mitte vabastada. Prokurör ei tohtinuks sel alusel määruskaebust esitada. Kaitsja leiab, et kui ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse rahuldab, siis tekib olukord, et kui vangla leiab, et vabastatud isikut tegelikult vabastada ei soovita, siis koostatakse uus iseloomustus ja see edastatakse prokurörile määruskaebuse tegemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja määruskaebuse osas esitatud seisukohtadega ning kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et R.G tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Seepärast tuleb Viru Maakohtu 14.05.2015 määrus tühistada ja jätta R.G tingimisi vangistusest vabastamata.
8.Viru Maakohus lähtus R.G vabastamisel Viru Vangla 17.03.2015 iseloomustusest, milles osa andmeid ei olnud õiged. Nii saatis vangla 25.05.2015 Viru Ringkonnaprokuratuurile kirja, milles teavitas vangla eksimusest R.G iseloomustuse koostamisel. Esialgses iseloomustuses on valesti hinnatud süüdimõistetu ohtlikkuse taset ja vähendatud distsiplinaarkaristuse arvu. 25.05.2015 koostatud iseloomustuse kohaselt ei toeta Viru Vangla R.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9.Puutuvalt R.G väitesse, et iseloomustused koostanud kontaktisik P.A. oli tema vastu vihavaen ja seetõttu tegi ta uue raskendava iseloomustuse ning nüüdseks on P.A. valeandmete esitamise eest töölt vallandatud, märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Toimikust nähtub, et 10.02.2015 koostatud taotluse kohaselt oli R.G 12 kehtivat distsiplinaarkaristust (lk 53). Maakohtule saadetud materjalide juures olevas 17.03.2015 iseloomustuses (lk 49) on millegipärast märgitud kehtivate distsiplinaarkaristustena ainult 5 esimest 10.02.2015 koostatud taotlusest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt ei vasta faktilistele asjaoludele R.G väide, et 17.03.2015 iseloomustuses toodud andmed olid õiged ja neid meelevaldselt muudeti 25.05.2015 iseloomustusega, milline saadeti prokurörile. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtus asja arutamise ajal R.G oli hõivatud vangla majandustöödel, siis 19.05.2015 ta vabastati töölt töödistsipliini rikkumise eest ning karistati 21.05.2015 noomitusega tööobjektilt tööülesannete täitmiseks antud vahendite kaasavõtmise ja omandamise eest (lk 105-106). See näitab tema suhtumist karistuse kandmisse, sest 14.05.2015 määrusega oli ta tingimisi ennetähtaega vabastatud ja prokurör esitas määruskaebuse alles 29.05.2015.
Eeltoodu kinnitab vangla poolt 25.05.2015 prokurörile saadetud kirjas toodud seisukohta, et R.G käitumine vanglas ja tema hoiakud näitavad tema kõrgohtlikkust (lk 103).
9.2.Viru Vangla 25.06.2015 ringkonnakohtule saadetud kirja kohaselt inspektor-kontaktisik P.A. vabastati teenistusest tema enda algatusel alates 08.06.2015 ja vabastamine ei olnud seotud tema poolt R.G kohta koostatud erinevate iseloomustustega. Ringkonnakohus leiab, et see lükkab ümber R.G väite vanglaametniku vallandamisest seoses tema poolt erinevate iseloomustuste koostamisega. Ringkonnakohus märgib, et nii 10.02.2015 taotluse kui 17.03.2015 ja 25.05.2015 iseloomustused koostas P.A. ning 10.02.2015 taotluse ja 25.05.2015 iseloomustuse andmed on omavahel kooskõlas, st et algandmed vastavad lõppjäreldusele. Kuna 17.03.2015 iseloomustuse algandmed ei vastanud faktilistele asjaoludele, siis seetõttu tehtigi vangla poolt prokurörile 25.05.2015 kiri.
9.3.Kaitsja leiab, et prokurör ei tohtinuks sel alusel määruskaebust esitada. Kaitsja leiab, et kui ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse rahuldab, siis tekib olukord, et kui vabastatud isikut tegelikult vabastada ei soovita, siis koostatakse uus iseloomustus ja see edastatakse prokurörile määruskaebuse tegemiseks. Ringkonnakohus märgib, et abiprokurör Ain Tali saatis juba 07.05.2015 maakohtule oma kirjaliku seisukoha (lk 68-72), milles prokuratuur ei toetanud R.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures toodi takistavate asjaoludena välja see, et R.G on 10 korda kriminaalkorras karistatud, teda on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, tema poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on väga suur, talle on varasemalt kohaldatud katseaega, kuid ta pani juba katseaja algul toime uue kuriteo. See näitab, et tema suhtes katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamine ei ole õigustatud. Nendele samadele asjaoludele prokurör toetub ka oma määruskaebuses ja märgib ka seda, et maakohus jättis tähelepanuta kohtu käsutuses olnud 10.02.2015 taotluse, millest nähtus, et tegelikult on R.G distsiplinaarkorras karistatud 11 korda. Alles oma määruskaebuse lõpus prokurör märgib, et vangla saatis prokuratuurile 25.05.2015 kirja, mille kohaselt 17.03.2015 iseloomustusest oli välja jäänud terve rida R.G distsiplinaarkaristusi ja eksitud oli tema ohtlikkuse astme määramisel. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt prokuröri arvamust ei kujundanud vangla 25.05.2015 kiri, vaid tema seisukoht oli enne seda juba selgelt väljendatud ja see oli aluseks määruskaebuse esitamisel. Prokurör on iseseisev menetlusosaline ja vangla ettepanek teha antud asjas määruskaebus ei ole kuidagi prokurörile siduv. Seega ei ole õige kaitsja väide, et kui vangla ei ole nõus kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamisega, siis tehakse uus iseloomustus ja prokurör selle alusel teeb määruskaebuse.
10.Kõike eeltoodut aluseks võttes ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et R.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isiku puhul esinevad asjaolud, mis annavad põhjust negatiivseks prognoosiks, et vabaduses jätkab R.G kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kaks on määratud mais 2015. Vangla peab R.G kõrgohtlikuks ning hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kuni 47%. Sealjuures tuleb arvestada, et oht seisneb teiste isikute tervise kahjustamises, s.o raskete kuritegude toimepanemises. Isik kannab hetkel juba kaheksandat vanglakaristust ning karistus on talle mõistetud mh raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Arvestades R.G kriminaalkaristuste arvu ja isiku suhtumist toimepandud kuritegudesse ning käitumist vangistuses, leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetul on välja kujunenud kriminaalne eluviis.
11.Kinnipeetavat iseloomustab positiivselt küll vanglas psühholoogi vastuvõttudel osalemine, samuti vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, kuid ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolusid piisavaks, et R.G tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus lähtub isiku vabastamise üle otsustamisel KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest ning hindab, kas mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik suudab edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks R.G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt olukorras, kus on olemas suur tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Arvestades distsiplinaarkaristuste suurt arvu ei saa nõustuda maakohtuga selles, et mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus ja rahuldada määruskaebus.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.