Kohtulahend

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.M-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja §121 järgi ning KarS §64 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 21.05.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 25.08.2012 ja lõpp 25.08.2016. Kinnipidamisasutuses I.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas koos oma abikaasaga üürikorteris, hetkel elab viimane oma vanemate juures. Haridus 11 klassi, 12. klass jäi lõpetamata. Viljandi Vanglas karistust kandes omandas väidetavalt autoelektroonika lukksepa kutse. Enne vangistust töötas ehitusfirmas xxx. Varasemalt olevat töötanud suulise lepingu alusel talutöölisena, karjakuna ja Soomes ehitustöödel, samas omas sissetulekut juhutöid tehes (autolukksepp). Töötanud ametlikult veel xxx kaubavastuvõtjana, xx poes kassapidajana ja xxx öise kauba vastuvõtjana. Kinnipeetava sõnul majanduslikke probleeme ei esinenud, tema sissetulekule oli lisaks abikaasa palk, kinnipeetav olevat kuus teeninud umbes 1000 eurot. Samas on kuriteod sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil, kasutanud selleks ka vägivalda. Rahalised nõuded on osaliselt tasumata. Rahaliselt toetab kinnipeetavat vangistuse ajal abikaasa, töötab ka ise köögitöölise/toidujagajana. Taotluses antud võimaliku töökoha xxx telefon ei ole kasutusel ja kuna puudub ka isiku nimi, kellega ühendust võtta, siis võimalus reaalse töökoha kontrolliks puudub. Viru Vanglal oleva informatsiooni kohaselt on I.M taotlenud töökohta xxx töölisena, kuid nimetatud ettevõte ei garanteeri kinnipeetavale töökohta vabanemisel. K-raha andmetel tasumata nõudeid 6 148,06 eurot. Vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav probleemi ei tunnista. Varasemalt tarvitas alkoholi rohkem, enne vangistust vaid siidrit ja dzinni. Alkoholiseaduse alusel karistatud ei ole, kuid 2010. aastal karistatud väärteo korras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangistuses töötas majandustöödel koristajana 08.08.2013 - 7.02.2014 ning alates 20.12.2013 töötab köögitöölise/toidujagajana. Vangistuses toimusid psühholoogi vestlused 14.08.2013; 10.12.2013; 18.12.2013; 27.02.2014. I.M on kriminaalkorras karistatud 10-ndat korda. Vanglakaristust kannab 8-ndat korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43% Viru Vangla ei toeta I.M-i vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Kinnipeetaval puudub vabanedes võimalus elama asuda xxx, kuna korter kuulub naise isale, kes ei ole väidetavalt nõus teda sinna elama võtma. Rahvastikuregistri andmetel on kehtivaks elukohaks xxx. Kriminaalhooldusametnik helistas mitmel korral abikaasa xx xx ́le, kes ei leidnud pikka aega võimalust kohtumiseks, kuna oli tööl ja vabal päeval oli väsinud. Selgitatud, et peab kirjutama avalduse nõustumiseks/keeldumiseks. xx. xx seletas, et tema on küll nõus, aga isa kellele korter kuulub, ei ole sellega nõus. Ametnik palus isal sel juhul ka kirjutada avaldus keeldumise kohta. xx. xx pidi tulema ametniku juurde 10.07.14, aga kui ta ei ilmunud, helistas ametnik uuesti, siis väitis viimane, et on haige, kõrge vererõhk. Tema ei soovi midagi kirjutada ja üldse pole ametnikul mingit õigust midagi nõuda ega kontrollida ja tegelikult on I.M sissekirjutus hoopis xxx.

Samal päeval helistas ka kinnipeetav I.M, kes ärritunult teatas, et ametnikul ei ole mingit õigust tema eraelu segada ja tema abikaasat tülitada. Tema annab sellise aadressi nagu ise tahab, see ei ole kellegi asi. Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus täpsema info saamiseks, kodukülastuse tegemiseks, samuti kirjaliku nõusoleku/keeldumise saamiseks. Taotluses antud võimaliku töökoha xxx telefon ei ole kasutusel ja kuna puudub ka isiku nimi, kellega ühendust võtta, siis võimalus reaalse töökoha kontrolliks puudub. I.M on kriminaalkorras korduvalt (10 korral) karistatud, neist kolm karistust on kehtivad. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on I.M-i ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise risk olemas, mille tõestuseks on eelnev korduv kriminaalkorras karistatus ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vanglas. I.M taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri abi Kristiina Erte, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. I.M lahkus kohtuistungilt peale prokuröri Kristiina Erte kirjaliku arvamuse ärakuulamist ja videoistung jätkus ilma kinnipeetava osavõtuta. Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et I.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.M-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik kuna puudub võimalus tuleva elukoha kontrollimiseks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.M nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 9 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. I.M on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Vanglakaristust kannab 8-ndat korda. Varasemalt on teda karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Viimane karistus mõisteti vara- ja isikuvastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis osutub sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. I.M-i vabanemisel elektroonilise valve alla puudub tal kindel elukoht, mis ei võimalda järelevalve teostamist ja kontrollnõuete täitmist.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning I.M-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem I.M-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks I.M uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistuse esimesel poolel, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Peale seda isiku vabanemisel puudub tal kindel elukoht, mis välistab elektroonilise järelevalve teostamise võimalust. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, ja seda ka katseajal peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.