Kohtulahend

Juho-Enn Aule (määratud korras)

RESOLUTSIOON

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 345,60 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

H.R süüdistatakse selles, et tema varem röövimise toimepannud isikuna, 25.08.2012 ajavahemikul kell 00.00 kuni 05.00, Tallinnas aadressil XXX asuva maja toas,

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil IG salaja ära mobiiltelefoni Samsung, väärtusega 25 eurot. Oma tahtliku tegevusega H.R-isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.R selles, et tema 25.08.2012 kella 04–05 vahel Tallinnas aadressil XXX asuva maja toas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult E.Z-iga lõi IG tooliga vastu vasakut õlga ja vastu pead ning E.Z lõi ühe korra rusikaga IG vasaku silma piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu põrandale pikali. H.R jätkas maaslamava kannatanu löömist toolijalaga vastu jalgu. Kuriteoga tekitasid H.R ja E.Z kannatanule IG füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmised pea-, küünarvarre, käe- ning randme vigastused ja põrutused. Oma tegevusega pani H.R toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise peksmisega, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.Z süüdistatakse selles, et tema 25.08.2012 kella 04–05 vahel Tallinnas aadressil XXX asuva maja toas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult H.R-iga selliselt, et siis kui H.R lõi IG tooliga vastu vasakut õlga ja vastu pead, lõi ühe korra rusikaga IG vasaku silma piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu põrandale pikali. H.R jätkas maaslamava kannatanu löömist toolijalaga vastu jalgu. Kuriteoga tekitasid H.R ja E.Z kannatanule IG füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmised pea-, küünarvarre, käe- ning randme vigastused ja põrutused. Oma tegevusega pani E.Z toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise peksmisega, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, süüdistatav H.R ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör H.R-i karistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 21.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 25.08.2012.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et H.R kuulub KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, süüdistatav E.Z ja tema kaitsja Juho-Enn Aule sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör E.Z-i karistamist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.Z ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.Z kuulub KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat - mobiiltelefon Samsung GT-E108IT, operaatori Latvijas Mobilas Telefons SIM-kaart, musta värvi rahatasku Scandlines, mis võeti kaasa võetud sündmuskohalt Tallinnas XXX korterist nr 10 ning klapiga mobiiltelefon Samsung, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik IG. - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Süüdistusaktis märgitud asitõendiga, milline asub PPA asitõendite hoiuruumis, otsustab kohus alljärgnevat: - mööblidetailid (toolide puidust osad), mis võeti kaasa sündmuskohalt Tallinnas XXX hoovist ja korterist nr 4, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdistatav H.R-i kaitsja Liis Toomsalu esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning võimaldada H.R tasuda menetluskulud ositi. Kohus asub seisukohale, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainuüksi asjaolu, et süüdistatav asub kandma pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei ole kohtu hinnangul põhjuseks menetluskulude vähendamisele. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Varade, milliste realiseerimine vajaks menetluskude tasumiseks antavast ühekuulisest tähtajast pikemat aega, olemasolu kohtuistungil ei ilmnenud. H.R kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust. Nähtuvalt karistusregistri andmetest (II kd, tl 37-39) ei ole H.R tasunud talle määratud rahatrahve, mis viitab pealiskaudsele suhtumisele tekkinud kohustustesse. E.Z-i kaitsja Juho-Enn Aule esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.Z kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt alljärgnevalt: H.R-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 595,20 eurot (viissada üheksakümmend viis eurot ja kakskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.R , 1-13-998, kaitsjatasu, sundraha“. E.Z-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 345,60 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend senti);

• KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 3 (kolme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 275,20 eurot (kakssada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.Z, 1-13-998, kaitsjatasu, sundraha“.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.