Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Sten Lind ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Jürgen Järviku süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 16. märtsi 2015. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Jürgen Järvi ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Kukk Katrin Mikenberg Kirjalik menetlus Jürgen Järvik Isikukood: 37511300277, elukoht: XXXXX XXXX X, XXXXXX XXXXXXXX, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht N OÜ; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Urmas Kukk
Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. märtsi 2015. a otsus Jürgen Järviku suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Järgen Järvikult apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jürgen Järvikule eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
1.Jürgen Järvik on kohtu alla antud ja süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 4 järgi selles, et tema olles ajavahemikul 16.09.2005-06.09.2011 OÜ SLProductions (äriregistri kood 10482715, äriregistrijärgne aadress alates 16.10.2007 Mustamäe tee 54, Tallinn; kustutatud äriregistrist 16.01.2015) juhatuse liige, koos teiste OÜ SLProductions juhatuse liikmete IL ja AL-ga (juhatuse liikmed ajavahemikul 06.04.1999-06.04.2011, kriminaalmenetlus lõpetatud I. ja AL suhtes Harju Maakohtu 30.09.14 määrusega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel) pööras ajavahemikul 18.09.200612.08.2009 ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks talle ja teistele juhatuse liikmetele kui OÜ SLProduction OÜ seaduslikele esindajatele usaldatud ning valduses oleva Swedbank Liising AS-le kuuluva vara summas 576 625,53 krooni ehk 36853,09 eurot. Omastamine leidis aset järgmiselt. Nimelt oli OÜ-l SLProductions sõlmitud 16.09.2006 X XXXX XX OÜ-ga kontoritehnika liisingulepingud nr 200609L0016-000-000 ja 31.08.2007 nr 008076-LC01-000-000. Nimetatud lepingute p 14.2 järgi loovutab X XXXX XX OÜ lepingu koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega Hansa Liising Eesti AS-le (hilisema nimega Swedbank Liising AS) ning lepingu loovutamisega kaasneb liisingueseme omandiõiguse üleminek Hansa Liising Eesti AS-le ja liisingumaksete tasumine Hansa Liising Eesti AS-i arveldusarvele. Nende liisingulepingute ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel sai OÜ SLProductions ajavahemikus 18.09.2006-19.08.2008 enda valdusesse ja kasutusse liisinguesemeid, mille kogus, komplektsus ja hind oli näidatud üleandmise-vastuvõtmise aktides. Liisinguesemete kogumaksumus üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi oli 1 699 386,13 krooni (käibemaksuta). Kuna OÜ SLProductions läbi oma seaduslike esindajate, s.o juhatuse liikme Jürgen Järviku ja läbi teiste juhatuse liikmete ei täitnud liisinglepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, ütles Swedbank Liising AS 11.05.2009 eelviidatud liisingulepingud üles (lepingud lõpetati), millega seoses palus tagastada kõik liisinguesemed. Kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p 3 tulenevalt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale, hoidusid Jürgen Järvik ja teised OÜ SLProductions juhatuse liikmed osa liisinguesemete tagastamisest, jättes need pärast liisingulepingute lõppemist kuni 12.08.2009 nende ühiselt juhitava ettevõtte OÜ SLProductions kasutusse ja valdusesse, samuti AS X XXXX kasutusse ja valdusesse. Nimelt leiti 12.08.2009 kohtueelse menetluse käigus aadressil XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX küla, Rae vald, Harjumaa asuvatest OÜ SLProductions ja AS X XXXX kontoriruumidest järgmine Swedbank Liising AS-ile kuuluv ning tagastamata jäetud vara: Üleandmisevastuvõtmise akti number Seadme nimetus Seerianumber 200609L0016Arvuti DC5700 SFF PD 945/DVD SCZC6522TSS 006-000 Arvuti HP DL380G5 5140 SCZC7040FPQ Kõvaketas 146GB SAS SFF 10,000 rpm Hot-Plug HDD
rpm Hot-Plug Kõvaketas 86.4GB SAS SFF 10,000 rpm Hot-Plug
SGE639T283
3 358,59 200609L0016- Arvuti HP Proliant DL380G5 5120 2x512mb GB87076KY3 27 822,41 008-000 Other SMART-UPS 2000VA USB
AND SER
SJS0625013961 14 056,95 Kõvaketas 86GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE704W34A 4 523,59
Kõvaketas 86GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE704W33M 4 523,59
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X0YT 6 232,27
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X0YN 6 232,27
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X0YX 6 232,27
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X0Y4 6 232,27
Kõvaketas 86GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE708W0XX 4 523,59
Kõvaketas 86GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE708W0TR 4 523,59
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X0YD 6 232,27
Kõvaketas 72GB SAS SFF 15,000 rpm Hot Plug
SGE709X100 6 232,27
164 764,86
KOKKU:
krooni (10 530,39 eurot)
Jürgen Järvik oli OÜ SLProductions juhatuse liige, kes tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 pidi esindama ja juhtima osaühingut, tulenevalt ÄS § 183 pidi korraldama osaühingu raamatupidamist, tulenevalt ÄS §-st 187 lg 1 pidi juhatuse liikmena täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, samuti tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 pidi juhatuse liikmena oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Seega pidi juhatuse liige Jürgen Järvik koos teiste OÜ SLProductions juhatuse liikmetega korraldama nende juhitava ettevõtte valdusesse ja kasutusse antud liisinguesemete asukoha ja kasutajate osas arvestuse pidamist sellisel viisil ja ulatuses, et esemed säiliksid ja oleksid liisinglepingute lõppemisel leitavad ning tagastatavad vastavuses VÕS § 363 p 3 vara omanikule Swedbank Liising AS. Jürgen Järvik ja teised OÜ SLProductions juhatuse liikmed aga ei korraldanud piisavalt nende juhitava ettevõtte valdusesse ja kasutusse antud liisinguesemete asukoha ja kasutajate osas arvestuse pidamist, mistõttu osa liisinguesemetest, mis kuulusid Swedbank Liising AS-le, ajavahemikul 18.09.2006-12.08.2009 väljusid OÜ SLProductions valdusest ja kasutusest kohtueelses menetluses
3(14)
tuvastamatuks jäänud isikute valdusesse ja nimelt: Üleandmisevastuvõtmise akti number 3S008076AD01-012-000 3S008076AD01-011-000 3S008076AD01-008-000 3S008076AD01-006-000 3S008076AD01-007-000
Sony HDR-SR8E Canon EF70-200 F2.8 L IS Canon EF24-70 F2.8 L USM Canon EF50 F1.4 USM Canon speedlite 580 EX II Leica D-lux 3 Võrguprinter HP Color LaserJet 3500
18 644,07 24 152,54
IBM RACK 1U DualCore Server HP Proliant DL360 G5(416564-421) Cisco switch, Colubris
CN330
IBM RACK 1U DualCore 2 TK E-maili server BCS RACK 9300+HS Ess 1230e N/A
Jürgen Järviku ja teiste OÜ SLProductions juhatuse liikmete poolt koos ebaseaduslikult OÜ SLProductions, AS X XXXX ja kohtueelses menetluses tuvastamatuks jäänud isikute kasuks pööratud Swedbank Liising AS-le kuuluva vara maksumus üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi ilma käibemaksuta oli kokku 164 764,86 krooni + 411 860, 67 krooni = 576 625,53 krooni ehk 36853,09 eurot. Seega Jürgen Järvik, isikute grupis, pööras valduses oleva ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, st pani toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4(14)
2.Maakohus kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena mõistis Jürgen Järvik’u süüdi KarS § 201 lg 2 p 4 järgi (läbiotsimistel leitud liisinguesemete kuriteoepisoodis) ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses, võttes arvesse keskmise päevasissetuleku suurust 64,50 eurot, s.o summas 19 350 eurot. Maakohus KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määras, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jürgen Järvik ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus mõistis Jürgen Järvik’u õigeks KarS § 201 lg 2 p 4 järgi tuvastamata asukohta jäänud liisinguesemete kuriteoepisoodis.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Süüdistatav ja tema kaitsja leiavad esitatud apellatsioonis, süüdistatava süüdimõistmine on täies ulatuses alusetu ning põhjendamatu. Lisaks on kohtuotsus otseses vastuolus teadaolevate ja tuvastatud faktidega, mis kummutavad Jürgen Järviku poolt OÜ SLProductions juhatuse liikmena omastamise võimalikkuse temale inkrimineeritavate süüteokoosseisude mõttes. Kohtumenetluse käigus uuritud faktilised asjaolud ei tõenda Jürgen Järviku poolt talle süüdistuseks arvatavate tegude toimepanemist. Kohus on süüdimõistmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid hinnanud ja tõlgendanud vääralt ning valikuliselt.
3.1.Apellandid on seisukohal, et maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõiguse norme. Apellandid on seisukohal, et Swedbank Liising AS viis uurijad eksitusse, mis on toonud kaasa õiguskaitseorganite poolse alusetu sekkumise Swedbank Liising AS-i ja OÜ SLProductions tsiviilsuhtesse. Riigikohtu lahendi 3-1-1-109-12 kohaselt ei saa iga võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmine tuua kaasa tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust. Karistusõigus võib isikutevahelisse suhetesse sekkuda alles siis, kui isikute tegevuses ilmnevad süüteo tunnused ja tsiviilõiguslike vahenditega ei ole enam võimalik oma õigusi efektiivselt ja eesmärgipäraselt kaitsta. Apellandid leiavad, et kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Nimelt Riigikohus on lahendi 3-1-1-109-12 p 9 sätestanud: /---/ senise omaniku varast kestvale ilmajätmisele osutab üldjuhul just nimelt tegevus, millega süüdlane manifesteerib senise omaniku seisundi muutumise, mis seisneb tema käsutusvõimaluse halvenemises asja või vara suhtes. Enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. Seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks /---/ Harju Maakohtu otsusest ei selgu, miks käesoleval juhul kohus, viidates samale lahendile, on jõudnud vastupidisele järeldusele. Harju Maakohtu järeldus on oluline ainuüksi juba selle pärast, et saada selgust, kuidas sama argumenti kasutades on isik ühel juhul mõistetud õigeks (Kr. asi nr 1-115394 ja käesoleva kriminaalasja tuvastamata asukohta jäänud liisinguesemete episoodis) ja teisel juhul süüdi (käesoleva kriminaalasja läbiotsimisel leitud episoodis). Apellandid on seisukohal, et kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Harju Maakohus on asunud seisukohale, et juriidilise isiku (OÜ SLProduction) juhatuse liikmena omas J. Järvik valdust väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Oma seisukohta põhjendas Harju Maakohus Riigikohtu lahendis 3-1-1-46-08 toodud seisukohaga: „Karistusõiguslikult loetakse asja
5(14)
valdajaks ka füüsilist isikut, kelle kaudu juriidiline isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi.“ Kohus on omaltpoolt lisanud, et asi on isiku valduses, kui tal on ametiseisundist tulenev tegelik võim ehk võimalus asja valitseda ning valitsemissoov. Ehk siis oluline on et esineks kaks asjaolu: 1. tegelik võim asjade üle ja 2. valitsemissoov ja ühe nendest puudumisel ei ole võimalik omastamine KarS §201 tähenduses. Apellatsioonis leitakse, et asjaolud, mis olid aluseks Riigikohtu poolt lahendi tegemiseks asjas nr 31-1-46-08 ei ole ka kaudselt sarnased käesoleva kohtuasjaga. Nimetatud kaasuses reaalselt müüdi võõrast vallasasja ja seega oli jälgitav nii võimalus kui ka soov asja valitseda. Eelnevast tulenevalt ei piisa käesoleval juhul kohtu seisukoha põhjendamiseks ainult Riigikohtu lahendi tsiteerimisest. Kuna väidetav võim liisingu asjade üle ja valitsemissoov on käesoleval juhul süüdimõistmise „nurgakivideks“, siis oleks pidanud Harju Maakohus selgitama, millised kohtumenetluses kindlaks tehtud asjaolud näitavad just Jürgen Järviku tegelikku võimu väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle ja milles seisnes Jürgen Järviku valitsemissoov väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Selliseid põhjendusi ei ole Harju Maakohus esitanud ja seetõttu kohtuotsus olulises osas põhjendamata. Sellega on Harju Maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Esitatud apellatsioonis leitakse, et Harju Maakohus sisustas süüdistuse, millega väljus süüdistuse piirides. Kohus on oma otsuses esitanud Jürgen Järvikut süüstavaid väiteid, mida ei olnud esitanud süüdistaja: - Jürgen Järvik väljendas valitsemissoovi (Otsuse lk 8 4. lõik); - Jürgen Järvik oli SL Productions poolt liisitud kontoritehnika valdajaks (Otsuse 8 lk 6. lõik); - Jürgen Järviku tegudes väljendub valduses olevate asjade omanikusarnase seisundi loomine (Otsuse 9 lk 1. lõik); - Jürgen Järviku AS-le Swedbank Liising esitatud väited ja lubadused 2009.aasta aprillis-mais aset leidnud läbirääkimistel olid näilikud (Otsuse 10 lk 6. lõik); - Kõik OÜ SLProduction juhatuse liikmed, k.a. J. Järvik, tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult (Otsuse 12 lk 6.lõik). Seega Harju Maakohus leides puudusi süüdistuses, asus neid kõrvaldama esitades omapoolseid väiteid ja selgitusi. Apellandid leiavad, et Süüdistuses esineb vastuolu kaitseõiguse ja õiglase kriminaalmenetluse põhimõttega. Jürgen Järvikule esitatud süüdistus KarS §201 lg 2 p 4 järgi on selle üldsõnalisuse ja konkretiseerimatuse tõttu otseses vastuolus kaitseõiguse ning õiglase kriminaalmenetluse põhimõttega. Süüdistus on aluseks kaitsjale kaitseõiguse teostamiseks ja peab olema mõistetav, millistes piirides see peaks toimuma. Süüdistatava õigus teada süüdistuse sisu ning saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks on vältimatuteks eeldusteks isiku põhiõiguste tagamise seisukohalt. Sellest tulenevalt on oluline ja vajalik, et süüdistuse sisu peaks tagama selle mõistetavuse ja piirid. Isegi peale süüdistuse täpsustamist 20.02.2015 ei olnud selge, kuidas on võimalik Jürgen Järviku süüdistamine KarS § 201 lg 2 p 4 alusel, kui kohtumenetlus käib ainult tema suhtes ja ülejäänud väidetava grupi liikmed on nimeliselt teada. Samas on menetluse käigus selgelt ilmnenud, et väidetavalt omastatud liisingvaradega tegelesid just A ja IL (vt ka p3.3.5). Samuti ei selgunud täpsustatud süüdistusest, miks samade asjaolude ilmnemisel ei loobutud süüdistusest kõigi leitud liisinguesemete osas. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Jürgen Järvikule esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi rikub oma konkretiseerimatuse tõttu oluliselt süüdistatava põhiõigusi. Samuti õigust nende osas efektiivse kaitse teostamisele. Süüdistuses on esitatud mitmeid väiteid, seostamata neid otseselt Jürgen Järvikule etteheidetavate tegudega ega konkreetsete tõenditega. Faktilisi asjaolusid on süüdistuses
6(14)
analüüsitud pealiskaudselt ja otseses vastuolus tuvastatud asjaoludega. Paljuski ei ole võimalik aru saada, milliste faktide alusel konkreetseid tegevusi Jürgen Järvikule ette heidetakse. Apellandid on seisukohal, et hinnates eeltoodut tervikuna on Harju Maakohus kriminaalasja menetledes rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
3.2.Apellatsioonis leitakse, et maakohus kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti. Apellandid on seisukohal, et Jürgen Järvikul puudus valdus väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Harju Maakohus on asunud seisukohale, et juriidilise isiku (OÜ SLProduction) juhatuse liikmena omas ta valdust väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Oma seisukohta põhjendas Harju Maakohus Riigikohtu lahendis 3-1-1-46-08 toodud seisukohaga: „Karistusõiguslikult loetakse asja valdajaks ka füüsilist isikut, kelle kaudu juriidiline isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi.“ Kohus on omaltpoolt lisanud, et asi on isiku valduses, kui tal on ametiseisundist tulenev tegelik võim ehk võimalus asja valitseda ning valitsemissoov. Apellandid on seisukohal, et asjaolud, mis olid aluseks Riigikohtu poolt lahendi tegemiseks asjas nr 3-1-1-46-08 ei ole ka kaudselt sarnased käesoleva kohtuasjaga ja seetõttu ei piisa käesoleval juhul kohtu seisukoha põhjendamiseks ainult Riigikohtu lahendi tsiteerimisest. Kohtuotsusest ei selgu millised kohtumenetluses kindlaks tehtud asjaolud näitavad Jürgen Järviku tegelikku võimu väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Lisaks sellele ka milles seisnes Jürgen Järviku valitsemissoov väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Apellandid leiavad, et kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes Jürgen Järviku tegevuse ebaseaduslikkus. Harju Maakohus on asunud põhjendamata seisukohale, et Jürgen Järvik valdas ebaseaduslikult väidetava omandamise objektideks olevaid liisingvarasid. Põhjenduseks tõi kohus asjaolu, et Swedpank Liising AS teatas 17.04.2009 OÜ-le SLProductions liisinglepingute ülesütlemisest ja soovis liisinguesemete tagastamist. Samas ilmneb kohtuotsusest, et Swedbank Liising AS esindaja juba 30.04.2004 (so enam kui 2,5 aastat enne esimese lepingu sõlmimist ja 1,5 aastat enne kui Jürgen Järvik sai OÜ SLProductions juhatuse liikmeks) teatas, et liisinguandja selgelt ei soovi IT tehnikat edasi liisida. Harju Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et süüdistaja esitas kohtumenetluses tõendina mitu dokumenti, millest nähtub, et juba 15.05.2009 Swedbank Liising AS loobus väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade tagastamise nõudest:
1.Teatis võlgnevuste kohta ja kahju hüvitamise nõue, 15.05-2009 nr 200.101-030/23520, mille 2. lehekülje eelviimases lõigus Swedbank Liising AS sõnaselgelt ja ilma igasuguste alternatiivideta nõuab tagastamata ja kadunud liisingesemete jääkmaksumuste tasumist.
2.Teatis võlgnevuste kohta ja pankrotihoiatus, 01.07.2009 nr 200.121-030/30415, mille 4. lõigus Swedbank Liising AS sõnaselgelt ja ilma igasuguste alternatiivideta nõuab tagastamata ja kadunud liisingesemete jääkmaksumuste tasumist. Eeltoodust on ilmne, et Swedbank Liising AS, väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade omanikuna, kasutas omaniku täielikku õiguslikku võimu asja üle ja loobus liisinguesemete tagasinõudmisest. Tähelepanuväärne on ka see, et käesolevas asjas Swedbank Liising AS poolt esitatud tsiviilhagis teatas, et ta: „/---/ ütles lepingu üles ja palus hüvitada liisinguesemete väärtused,/---/ korduvalt. Lisaks sellele ei nõudnud Swedbank Liising AS hagis liisinguesemete tagastamist. Ka kuriteoteates väitis Swedbank Liising AS, et ta soovis liisingvarade väärtuse hüvitamist. Kohtueelses ja kohtumenetluses ei ole uuritud ja kindlaks tehtud, kas olukorras, kus Swedbank Liising AS loobus liisinguesemete tagasinõudmist, oli nende esemete valdus OÜ SLProductions poolt ebaseaduslik. Arvestades, et Swedbank Liising AS loobus veel enne kuriteo teate esitamist liisinguesemete tagastamise nõudest, siis puudub igasugune alus Jürgen Järvikule ette heita nende seadmete mittetagastamist.
7(14)
Apellandid leiavad, et Jürgen Järviku tegevuses puudub KarS §201 lg2 p4 sätestatud objektiivne süüteokoosseis. KarS §201 objektiks saab olla valduses olev asi. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vara, mille omastamises Jürgen Järvik mõisteti süüdi, oli või on Jürgen Järviku valduses. Seega ei ole ja ei ole olnud Swedbank Liising AS-le kuuluv vara Jürgen Järviku valduses. KarS § 201 järgi saab objektiks olla muu võõras vara, mis ei ole vallasasi ja mis ei ole valduses (näiteks arveldusarvel olev raha). Kriminaalasjas ei ole kordagi esitatud väidet, rääkimata tõendist, millise võõra vara on Jürgen Järvik enda kasuks pööranud. Seega ei ole Jürgen Järvik pööranud võõrast vara ei enda ega ka kolmanda isiku kasuks. Kolmanda isiku kasuks pööramine tähendab olukorra loomist, mis väliselt näitab kolmandat isikut kui omanikku asjaõiguse tähenduses. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis näitaks, et Swedbank Liising AS-le kuuluv vara oleks tema omandist välja läinud. Seega ei ole Jürgen Järvik pööranud Swedbank Liising AS-le kuuluvat vallasasja kolmanda isiku kasuks. KarS §201 lg2 p4 puhul tuleb isiku vastutusele võtmiseks ära näidata tema teopanus (kaas)täideviijana. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis näitaks Jürgen Järviku panust Swdbank Liising AS-le kuuluva vara kolmanda isiku kasuks pööramisel. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-97-04 p 21 märkinud järgmist: Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana; Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest – st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtuotsuses ei ole kirjeldatud iga juhatuse liikme teopanust, ei ole märgitud, milline oli süüdistatavate tööjaotus ning ei ole ka märgitud, millise teopanuse on iga süüdistatav tagajärje saabumise teoühtsusesse lisanud. Vastavalt kohtuotsusele ei ole teiste juhatuse liikmete süüd kohtus üldse käsitletud (Otsuse lk12 6. lõik). Seega ei ole Jürgen Järviku käitumises tuvastatud kõiki kaastäideviimise eeldusi ning seetõttu ei saa ka rääkida temast kui KarS § 201 lg2 p4 kaastäideviijatest. Kohtuotsuses ei ole üldse näha Jürgen Järviku osa väidetavas Swedbank Liising AS-le kuuluva vara kolmanda isiku kasuks pööramises ja seega ei ole Jürgen Järvik toime pannud KarS § 201 ettenähtud tegu. Kohtumenetluse käigus kuulatud tunnistustest on selge, et OÜ SLProduction juhatuse liikmete vahel olid vastutusalad jaotatud ja IT varade (sealhulgas ka Swedbank Liising AS-le kuulva vara) üle peeti arvestust. Samuti on selge, et teave IT varade arvestuse kohta jäi andmekandjatele, mis alates 12.08.2009 on hoiul Politsei- ja Piirivalveametis. Tunnistaja KP: Arvestust jälgis IL. Tehnikat jagasid I ja AL. Tunnistaja MM: I [L] tegeles IT asjadega. /---/ IT inventuuriga tegeles kõige rohkem IL. [Teave] võis jääda sisevõrku exceli tabelina. Tunnistaja AV: [IT] varad olid raamatupidamises arvel. Tunnistaja EV: AL-lt tulid kompromissettepanekud. AL-l oli pädevus otsustada.
8(14)
Tunnistaja RV: AL oli tegevjuht. Tunnistaja IL: Tehingu [Hansaliisinguga] teostasin mina. EV-ga rääkis [seadmete] edasiliisimisest AL. Läbirääkimised algasid enne ja jätkusid pärast lepingu ülesütlemist. Tunnistaja AL: Tegevus oli juhatuse liikmete vahel jaotatud. Juhatuse koosolekutel oli Jürgen Järvik väga harva kohal. Äriseadustik (ÄS) ei näe ette kohustust juhatuse liikmete tööjaotust vormistada kirjalikult. Tunnistajate ütlustest nähtub ka, et IT varadega tegelevad juhatuse liikmed, A ja IL, täitsid oma ülesandeid tavapärase hoolsusega. Kuna Jürgen Järviku ülesanded ei olnud seotud IT varade kasutamise ja arvestusega, siis ei saa teada ka süüdistada Swedbank Liising AS-le kuuluvate varade omastamises. Apellandid leiavad, et Jürgen Järviku tegevuses puudus KarS § 201 süüteokoosseisu subjektiivne külg. Süüdistuses ei olnud subjektiivse külje tunnuseid toodud välja isegi konstateeringutena ning ammugi mitte individualiseerides neid Jürgen Järviku tegevusega. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest tulenevalt, ei ole võimalik Jürgen Järvikule isegi kaudset tahtlust ette heita. Seega lisaks objektiivsele küljele ei vasta Jürgen Järvikule etteheidetav tegu ka KarS § 201 nõutavatele subjektiivsetele koosseisutunnustele, sest Jürgen Järviku tegevuses puudus tahtlus. Eeltoodust tulenevalt on apellant seisukohal, et käsitletud asjaolude ja seisukohtade alusel pole tuvastamist leidnud Jürgen Järviku tegevuses KarS §201 lg2 p4 sätestatud süüteokoosseisude objekti ja objektiivse ning subjektiivse külje tunnuste olemasolu ja seetõttu tuleb Jürgen Järvik mõista õigeks.
PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
4.Prokuröri hinnangul on Harju Maakohtu 16.03.2015 kohtuotsus õige ja seaduslik, kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetluse sätteid, st puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks ning kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks. Kohus ei ole läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga, s.o lahendis nr 3-1-1-109-12 p 9 nähtuvaga. Nimelt Jürgen Järvikule esitatud süüdistuses toodud etteheide ei piirdu üksnes liisingvara tagastamata jätmisega, vaid ka selle jätmisega kuni 12.08.2009 ettevõtete OÜ SLProductions ja AS X XXXX kasutusse ja valdusesse aadressile XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX küla, Rae vald, Harjumaa. Seda, et liisingvara ka tegelikult kasutati pärast 11.05.2009 liisingulepingute lõppemist, on kohus tuvastanud (vt otsuse lk 11): „Tunnistaja IL on kohtus avaldanud, et OÜ SLProductions jätkas liisitud kontoritehnika kasutamist ka pärast liisingulepingute ülesütlemist ning ettevõtte majandustegevuse lõppemist. Tema sõnul kasutasid liisitud kontoritehnikat kõik juhatuse liikmed, sealhulgas ka liisitud serverit, kus asus ettevõtte raamatupidamine (kohtuistungi protokoll lk 1617). Kontoritehnika kasutamise jätkamist kuni 12.08.2009.a. kinnitab ka 12.08.2009.a. toimunud läbiotsimine OÜ SLProductions kontoriruumides, kust leitigi AS-le Swedbank Liising kuuluvad esemed (VI tlk 96-99).„ Kohtuotsuse lk 8 on maakohus piisavalt põhjendanud, miks leiab, et Jürgen Järvik kui juhatuse liige oli KarS § 201 mõttes SLProductions poolt liisitud kontoritehnika valdajaks. Peab ka märkima, et ekirjavahetus Swedbank Liising AS esindaja EV ja kõigi OÜ SLProduction juhatuse liikmete osalusel, mida peeti ajavahemikul aprill kuni 04.05.2009 seoses liisingulepingutest tõusetunud probleemidega, on näha, et 04.05.09 on just Jürgen Järvik vastanud EV pärimisele, mida teha SLP (st OÜ SLProduction) liisingutega, vastates, et homme-ülehomme anname teada, millal midagi saaks liigutada. See näitab, et Jürgen Järvikul oli võimalik võrdselt teiste OÜ SLProduction juhatuse liikmetega liisinguesemetega tegeleda. Ehk teisisõnu Jürgen Järvik kui OÜ SLProduction üks juhatuse liige oli nende esemete valdajaks, mistõttu Harju Maakohtu viide Riigikohtu lahendis
9(14)
nr 3-1-1-46-08 toodud määratlusele oli asjakohane. Prokurör leiab, et Jürgen Järvikule esitatud süüdistus oli piisavalt üksikasjalik, sellest on võimalik arusaada, milles seisneb talle etteheidetav kuritegu ning kaitsja etteheited süüdistuse puudulikkuse osas on alusetud. Harju Maakohtu kohtuotsuse lk 10 ülalt neljandas lõigus on kohus teinud ilmselge trükivea aastaarvu trükkimisel, märkides viitega EV ja OÜ SLProduction vahelisele e-kirjavahetusele, et Swedbank Liising AS esindaja EV on olnud 30.09.2004.a. selgel seisukohal, et liisinguandja ei soovi enam IT tehnikat edasi liisida ega nõustu enam sõlmitud liisingugraafikute jätkumisega. On ilmne, et kohus on tehnilise apsuna märkinud aastaarvu 2009 asemel 2004. Kuivõrd viidatud ekirjavahetust on kohtuistungil uuritud, siis on ringkonnakohtul võimalik tegelikku aastaarvu (ja selleks on 2009) kontrollida ja ebatäpsus KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel parandada. Kaitsja poolt on õigustamatu ja pahatahtlik sellist ilmselgelt trükiviga kasutada väitmiseks, et kohtuotsus on põhjendamata selles, et J.Järvik ebaseaduslikult valdas liisingvara. Prokurör on seisukohal, et kohus on õigesti (lk 9) leidnud viitega Swedbank Liising AS 17.04.2009 kirjale, et OÜ-l SLProductions, keda esindas Jürgen Järvik ning teised juhatuse liikmed, tekkis lepingutest tulenev kohustus tagastada AS-le Swedbank Liising kuuluv kontoritehnika 11.05.2009. Sellest kuupäevast alates puudus lepingu ülesütlemise tõttu OÜ-l SLProductions ning J. Järvikul õiguslik alus valduses olevat kontoritehnikat vallata, kuid sellest hoolimata pidas tema koos teiste juhatuse liikmetega nimetatud esemed endale, kehtestades selliselt liisinguesemete üle sisulise õigusvõimu. Asjaolu, et hilisemates kirjades (s.o juba pärast lepingu ülesütlemist saadetud kirjades) on Swedbank Liising AS soovinud, et talle hüvitataks kahjud, ei muuda aga olematuks fakti, et lepingu lõpetamisel nõuti liisingvara tagastamist. Tõendid (sh e-kirjavahetus EV`iga ja tema ütlused istungil) annavad üsna selge pildi sellest, et liisinguandja soov oli lepingu lõpetamisel saada tagasi kogu liising vara, sh ka see, mis oli säilinud. E-kirjades puudutati säilinud liisingvara edasise kasutamise teemat, kuid kokkulepet sellest ei sündinud, sest Swedbank Liising AS ei soovinud liisingvara edasist kasutamist OÜ-l SLProductions poolt. Pärast liisingulepingute lõpetamist 11.05.2009 toimunud liisingvara kasutamine oli järelikult ebaseaduslik. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Jürgen Järviku kaitsja esitatud apellatsioon on alusetu, see tuleks jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 16.03.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-6547 muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja ning süüdistatava ühise apellatsiooni ja prokuröri vastuse väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
6.Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et süüdistuse kohaselt hoidusid Jürgen Järvik ja teised OÜ SLProductions juhatuse liikmed osa liisinguesemete tagastamisest, jättes need pärast liisingulepingute lõppemist kuni 12.08.2009 nende ühiselt juhitava ettevõtte OÜ SLProductions kasutusse ja valdusesse, samuti AS X XXXX kasutusse ja valdusesse. Maakohus, kõiki uuritud tõendeid nende kogumis hinnanud, asus seisukohale, et justnimelt liisinguesemete kasutamise jätkamisega pärast liisingulepingute ülesütlemist manifesteerisid OÜ SL Production juhatuse liikmed ja Jürgen Järvik omastamistahte.
10(14)
6.1.Apellandid heidavad maakohtule ette, et maakohus, viidates Riigikohtu seisukohale kriminaalasjas nr. 3-1-1-109-12, jõudis samas nimetatud seisukohaga vastupidisele järeldusetele ning apellantidele jääb mõistetamatuks, kuidas läbiotsimisel leitud liisingvara omastamise episoodis J. Järvik oli mõistetud süüdi, kaduma läinud liisingvara episoodis mõisteti teda aga õigeks. Kohtukolleegium märgib, et J. Järviku õigeksmõistmist tuvastamata asukohta jäänud liisinguesemete omastamise kuriteoepisoodis keegi menetlusosalistest vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, seega ringkonnakohtul puudub alus vaidlustamata jäänud kohtuotsuse osa õigsusele hinnangu andmiseks. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et maakohus on sattunud vastuollu Riigikohtu otsusega 3-1-1-109-12. Nimetatud otsuses Riigikohus on rõhutanud, et võõra vara enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist ning süüdistusest peab üheselt nähtuma, milles selline manifesteerimine seisnes. Käesoleva kaasuse puhul omastamise manifesteerimine süüdistuse kohaselt seisnes liisingvara jätkuvas kasutamises OÜ SLProductions ja AS X XXXX poolt peale liisinglepingu ülesütlemist ajavahemikul 11.05.2009 kuni 12.08.2009. Asjaolu, et peale liisinglepingute ülesütlemist OÜ SLProductions ja AS X XXXX on jätkuvalt liisingvara kasutanud kuni nimetatud äriühingutes toimunud läbiotsimiseni, pole apellandid eraldi vaidlustanud. Pealegi see asjaolu on tõendatud IL ütlustega, kes on maakohtus avaldanud, et OÜ SLProductions jätkas liisitud kontoritehnika kasutamist ka pärast liisingulepingute ülesütlemist ning ettevõtte majandustegevuse lõppemist. Tema sõnul kasutasid liisitud kontoritehnikat kõik juhatuse liikmed, sealhulgas ka liisitud serverit, kus asus ettevõtte raamatupidamine (kohtuistungi protokoll lk 16-17). Kontoritehnika kasutamise jätkamist kuni 12.08.2009.a. kinnitab ka 12.08.2009.a. toimunud läbiotsimine OÜ SLProductions kontoriruumides, kust leitigi AS-le Swedbank Liising kuuluvad esemed (VI tlk 96-99). Kohtukolleegium osundab, et põhimõtteline vahe maakohtu ja apellantide viidatud Riigikohtu otsuse ja käesoleva kaasuse vahel seisnebki selles, et erinevalt Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukorrast, kus isikut süüdistati üksnes vara omanikule tagastamata jätmises, käesolevas kaasuse puhul omastamistahte manifesteerimine seisnes süüdistatava pool vara jätkuva kasutamise võimaldamises süüdistuses nimetatud äriühingutele. Kohtukolleegiumi veendumusel seega süüdistuses on toodud välja asjaolu, millest maakohus tegi õigustatud järelduse, et selliselt oli süüdistatava poolt väljendatud võõrast omandit kahjustav hoiak.
6.2.Esitatud apellatsioonis heidetakse maakohtu otsusele ette, et maakohus oleks pidanud selgitama, millised kohtumenetluses kindlaks tehtud asjaolud näitavad just Jürgen Järviku tegelikku võimu väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle ja milles seisnes Jürgen Järviku valitsemissoov väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade üle. Kohtukolleegium apellantide sellise etteheitega ei nõustu ning märgib, et süüdistuses on ära toodud J. Järviku seadusest tulenevad kohustused äriühingu juhatuse liikmena, mille kohaselt tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 pidi J. Järvik esindama ja juhtima osaühingut, tulenevalt ÄS § 183 pidi korraldama osaühingu raamatupidamist, tulenevalt ÄS §-st 187 lg 1 pidi juhatuse liikmena täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, samuti tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 pidi juhatuse liikmena oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et juriidiline isik õigusliku abstraktsioonina saab talle kuuluvat vara vallata vaid füüsiliste isikute vahendusel. Karistusõiguslikult loetakse asja valdajaks ka füüsilist isikut, kelle kaudu juriidiline isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi. Seega on asi selle isiku valduses, kellel on asja üle ametiseisundist tulenev tegelik võim ehk võimalus asja valitseda ning valitsemissoov. Samuti heidetakse J. Järvikule süüdistuses ette, et ta hoidus peale liisinglepingu ülesütlemist osa liisinguesemete tagastamisest, jättes need pärast liisingulepingute lõppemist kuni 12.08.2009 nende
11(14)
ühiselt juhitava ettevõtte OÜ SLProductions kasutusse ja valdusesse, samuti AS X XXXX kasutusse ja valdusesse. Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus ammendavalt näidanud, milles seisnes liisinguesemete tagastamisest hoidumine ja ühtlasi ka nimetatud esemete valitsemissoov. Nimelt nähtub Swedbank AS poolt esitatud elektronkirjade väljavõttest, et 29.04.2009.a. on Swedbank Liising esindaja EV olnud liisinguvara teemal ajavahemikul 29.04.2009.a. kuni 04.05.2009.a. kirjavahetuses nii AL kui ka Jürgen Järvikuga. Kirjavahetusest nähtub, et Swedbank Liising AS esindaja EV on olnud 30.04.2009.a. selgel seisukohal, et liisinguandja ei soovi enam IT tehnikat edasi liisida ega nõustu enam sõlmitud liisingugraafikute jätkumisega. AL on pakkunud erinevaid lahendusi, lubades suuremad summad nädala kuni kuu jooksul maksta, soovides koostada uue graafiku jms, millega aga E. Viik Swedbank Liising AS esindajana ei ole nõustunud. Lisaks küsis E. Viik 04.05.2009.a. Jürgen Järvikule adresseeritud elektronkirjas konkreetselt, et mida teha SLProductions liisinguga ning J. Järvik vastas samal päeval, et annab teada lähipäevil, millal midagi saaks ette võtta. Kõik liisinguandja poolt saadetud kirjad on olnud adresseeritud nii AL-le kui ka Jürgen Järvikule (VI tlk 91-94). Kohtukolleegium ühtlasi märgib, et kaitsja selgelt otsitud põhjusel osundas esitatud apellatsioonis maakohtu poolt tehtud ilmsele trükiveale 30.09.2004, kui kuupäevale, mil liisinguandja ei soovinud enam IT tehnikat edasi liisida, viidates sellega asjaolule, et J. Järvik ei saanud olla liisinguvara valdajaks, kuna sel ajal ei olnud ka juhatuse liige. Nähtuvalt EV’i poolt 30.04.2009 saadetud kirjast, mis oli adresseeritud ka Jürgen Järvikule, kui OÜ SLProductions juhatuse liikmele, just selles kirjas Swedbank Liising AS esindaja EV 30.04.2009 teatas juhatuse liikmetele, et ei soovi enam IT tehnikat liisida (T VI lk 92). Kohtukolleegium ühtlasi märgib, et J. Järvikule inkrimineeritud kuriteo koosseisu realiseerimise seisukohalt ei olegi oluline, millal olid sõlmitud liisingulepingud ja kas tal oli nimetatud lepingute sõlmise ajal juhatuse liige. Tähtsust omab vaid see, ei ta oli juhatuse liikmeks ajal, mil toimus tema valduses ja temale usaldatud võõra vara ebaseaduslik pööramine kolmanda isiku kasuks. Maakohtu poolt põhjalikult uuritud tõenditest nähtubki, et Swedbank Liising AS esindaja EV’i kirjale J. Järvikule palvega teatada, mis teha X XXXX ja SLProdutions liisingutega, vastas süüdistatav, et „anname homme-ülehomme teada, millal midagi saaks liigutada“. See vastus tõendab üheselt, et J. Järvik luges temale, kui juhatuse liikmele adresseeritud vastuseid, oli teadlik SLProductions võlgnevusest liisinguandja ees ning Swedbank Liising AS kavatsusest liisinguleping üles öelda. Samuti tõendab J. Järviku selline vastus, et ta ühe juhatuse liikmena reaalselt valdas liisinguvara ning sai aru oma kohustustest ning vastutusest äriühingu juhatuse liikmena. Lisaks on maakohus põhjalikult analüüsinud ka asjaolu, et J. Järvikul oli teada, et OÜ SLProductions oli juba vähemalt 4 kuud enne liisingulepingute lõpetamist maksejõuetu ning ettevõttel ei olnud alates detsembrist 2008.a. rahalisi vahendeid, et tasuda liisingulepingutest tulenevaid liisingumakseid.
6.3.Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud J. Järviku käitumine moodustabki temale süüdistuses etteheidetud hoidumise liisinguvara tagastamisest, mis koos liisinguvara kasutamise võimaldamisega süüdistuses nimetatud äriühingutele moodustaski omandamistahte manifesteerimise. Kohtukolleegiumi veendumusel ei pidanud prokuratuur süüdistuse tekstis esitama täiendavaid arutluskäike apellantide nimetatud asjaolude kohta ja nimelt sellest, miks leitakse, et Jürgen Järvik väljendas valitsemissoovi, miks Jürgen Järvik oli SL Productions poolt liisitud kontoritehnika valdajaks, miks Jürgen Järviku tegudes väljendub valduses olevate asjade omanikusarnase seisundi loomine; miks Jürgen Järviku AS-le Swedbank Liising esitatud väited ja lubadused 2009.aasta aprillis-mais aset leidnud läbirääkimistel olid näilikud, miks kõik OÜ SLProduction juhatuse liikmed, k.a. J. Järvik, tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtukolleegium osundab kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et süüdistus peab sisaldama isikule ette heidetava käitumise faktilist kirjeldust ja etteheite õiguslikku sisu. Selles ei pea esitama
12(14)
arutluskäike, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (KrMS § 312 p 1), mitte aga süüdistuses endas. (vt. RKKKo 3-1-1-83-10, 3-1-1-66-12. Kohtukolleegium on seisukohal, et J. Järvikule esitatud süüdistuses on vajalikul määral esitatud temale etteheidetava käitumise kõik faktilised asjaolud ja etteheite õiguslik sisu, mistõttu kaitsja argumendid sellest, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, asudes süüdistust omapoolsete argumentidega sisustama, millega oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõiguse norme, on põhjendamatu.
7.Apellandid ise viitavad esitatud apellatsioonis, et maakohus on nende arvates väljunud süüdistuse piiridest, kui vastas küsimustele kuidas Jürgen Järvik väljendas valitsemissoovi (Otsuse lk 8 4. lõik); kuidas Jürgen Järvik oli SL Productions poolt liisitud kontoritehnika valdajaks (Otsuse 8 lk 6. lõik); kuidas Jürgen Järviku tegudes väljendub valduses olevate asjade omanikusarnase seisundi loomine (Otsuse 9 lk 1. lõik); kuidas Jürgen Järviku AS-le Swedbank Liising esitatud väited ja lubadused 2009.aasta aprillis-mais aset leidnud läbirääkimistel olid näilikud (Otsuse 10 lk 6. lõik); kuidas kõik OÜ SLProduction juhatuse liikmed, k.a. J. Järvik, tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult (Otsuse 12 lk 6.lõik). Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et maakohus on nimetatud küsimusele oma otsuses vastanud, millega väga põhjalikult käsitles J. Järvikule etteheidetud käitumise objektiivse ja subjektiivse koosseisu realiseerimist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu otsuses toodud põhjendustega ei tähenda, et maakohus oleks oma seisukohti ebapiisavalt põhjendanud või vääralt kohaldanud materiaalõigust.
8.Kohtukolleegium leiab, et kannatanu nägemus temale tekitatud kahju hüvitamise võimalustest süüdlase poolt mingil juhul ei mõjuta süüdlase poolt omastamise koosseisu realiseerimise fakti, mistõttu on asjakohatud apellantide seisukohad sellest, et juba 15.05.2009 Swedbank Liising AS loobus väidetava omandamise objektideks olevate liisingvarade tagastamise nõudest. On loomulik, et krediidiasutus liisinguandjana alati eelistab esimese alternatiivina võlgniku poolt liisinguesemete jääkväärtuse hüvitamist. Sellise nõude väljendamine mingil juhul ei tähenda, et selle täitmata jätmisel omanik loobub teise võimaliku alternatiivina vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisest. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tõendatud, et J. Järvik juhatuse liikmena olles teadlik OÜ SLProductions täielikust maksejõuetusest, Swedbank Liising AS poolt lepingu ülesütlemisest, millega kaasnes kohustus liisinguvara tagastada, muutis koos teiste ettevõtte juhatuse liikmetega liisinguesemed faktiliselt endale kuuluvaks, mistõttu senise omaniku, AS Swedbank Liising käsutusvõimalus vara suhtes halvenes. Seejuures võimaldas J. Järvik koos teiste juhatuse liikmetega süüdistuses nimetatud vara kasutamist OÜ SLProductions ja AS X XXXX poolt.
9.Jürgen Järviku kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu lahendiga tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 9 tundi, mille eest taotleb ta tasu 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel Jürgen Järviku kanda.
13(14)
10.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud ja KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 16. märtsist 2016.a. Jürgen Järviku suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt
Sten Lind allkirjastatud digitaalselt
Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 08.12.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2015. a ja Harju Maakohtu 16. märtsi 2015. a otsus osas, millega Jürgen Järvik tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 201 lg 2 p 4 järgi, samuti osas, millega Jürgen Järvikult mõisteti riigi kasuks välja sundraha ja hüvitis määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.
2.Mõista Jürgen Järvik KarS § 201 lg 2 p 4 järgi õigeks.
3.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada.
5.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mullari & Koch Jürgen Järvikule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks 60 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.