Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. mai 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu S.R-i Gamazin, määruskaebus
kaitsja
Aleksandr
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. mai 2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu S.R-i kaitsja Aleksandr Gamazini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 12. veebruari 2013. a otsusega tunnistati S.R süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 3. novembri 2010. a otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati S.R-ile mõistetud karistus 8 kuud vangistust 480 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S.R üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. KarS § 50 lg 1 alusel võeti S.R-ilt 2 aastaks alates otsuse jõustumisest ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Viru Maakohtu 12. veebruari 2013. a kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2013.
5.veebruaril 2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne S.R-i suhtes ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli see, et S.R rikkus registreerimiskohustust ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralise ettekande esitamise aja seisuga ei olnud S.R sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Samuti ei ilmunud ta 27. mail 2013 ning 15. novembril 2013 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
3.29. mai 2013. a seletuses kirjutas S.R, et ei saanud registreerimisele tulla, kuna tal muutus töögraafik (töötab Soomes) ning töölt vaba päeva saamine muutus raskemaks.
18.novembri 2013. a seletuses kirjutas S.R, et ei ilmunud õigel ajal registreerimisele, sest tööandja ei lubanud tal töölt lahkuda. 15. detsembri 2014. a seletuses kirjutas S.R , et ei sooritanud 480 üldkasuliku töö tundi, sest ta elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal üldkasuliku töö tunde sooritada. Esimesel registreerimisel 4. märtsil 2013 selgitati S.R-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle tema õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Oma arusaamist sellest on ta allkirjaga kinnitanud.
4.Viru Maakohtu 14. mai 2015. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja S.R-ile Viru Maakohtu 12. veebruari 2013. a otsusega mõistetud 8 kuud vangistust pöörati täitmisele. 4.1 Kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. S.R ei ole täitnud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjelikes selgitustes kirjutas S.R , et ei sooritanud üldkasulikku tööd, kuna elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal üldkasulikku tööd sooritada. Samas kohtule esitatud selgitustes viitas S.R peamise üldkasuliku töö tegemist takistava asjaoluna oma tervislikule seisundile. Kohtu hinnangul ei ole see väide aga usutav ega põhjendatud. Esiteks kummutab selle väite asjaolu, et S.R ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud kirjalikes selgitustes nimetanud kordagi kohustuse täitmist segava asjaoluna oma tervislikku seisundit. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud ühtki tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teha. On elementaarne, et juhul, kui isikul on tervisehäired, mis takistavad tal näiteks oma põhitööle ilmumist, kohtusse ilmumist või ka kohtuotsuse täitmist, siis on isik ise huvitatud sellest, et esitada vastavasisuline tõend. Asjaolu, et tegelikkuses ei olnud kohtuotsuse täitmist takistavaks asjaoluks tervislik seisund, kinnitab ka tõik, et S.R ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist käinud kordagi arsti juures. Seega ei ole ta isegi üritanud saada tõendit, mis näitaks, et ta pole võimeline kohtuotsust täitma. Halvale tervislikule seisundile hakkas S.R viitama alles siis, kui üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg hakkas lähenema ning tõusetus küsimus vangistuse täitmisele pööramisest. Ka siis ei esitanud S.R kohtule ühtki dokumenti, mis tõendaks, et tema tervislik seisund ei võimalda kohtuotsust täita. Ainsa dokumendina esitati püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 14. jaanuarist 2011. See dokument aga ei kinnita, et S.R ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema (st just sellise iseloomuga töid, mida kriminaalhooldusametnik on talle määranud). Samuti olid selle dokumendi väljaandmise aluseks olevad tervisehäired S.R juba ajal, mil toimus kohtumenetlus ja ta sõlmis kohtueelses menetluses kokkuleppe, millega andis nõusoleku sooritada üldkasulikku tööd. Seega kokkulepet sõlmides ja ka kohtuistungil kokkuleppe juurde jäämist kinnitades pidi ta nendest tervisehäiretest teadlik olema. Kuivõrd S.R on siiski nõustunud üldkasuliku töö tegemisega, ei saa need tervisehäired olla niivõrd tõsised, et takistaks süüdimõistetul kohtuotsust täita. Kohtule esitatud dokumentidest ega ka S.R-i selgitustest ei nähtu, et tema tervislik seisund oleks pärast kohtuotsuse jõustumist halvenenud. 4.2 Olukorras, kus S.R ega tema kaitsja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et S.R oli tervisehäire näol olemas takistus üldkasuliku töö sooritamiseks, peab kohus asjakohatuks kaitsja taotlust määrata S.R-i suhtes arstlik kontroll. Kui süüdimõistetu väidab, et tal on mõjuv põhjus kohtuotsuse mittetäitmiseks, on see eelkõige tema enda kohustus vastavat väidet tõendada, mitte aga kriminaalhooldusametniku või kohtu kohustus koguda tõendeid selle kohta, kas isikul esineb takistusi kohtuotsuse täitmisel või mitte. Juhul, kui kohtule on esitatud mingeid tõendeid, mis annaksid alust kahelda selles, et isik on võimeline kohtuotsust täitma, võib kohus määrata vajadusel täiendavate tõendite kogumise. Praegusel juhul
kohtul sellist teavet ei ole. Üldkasuliku töö teostamata jätmise mõjuva põhjusena ei saa käsitada ka teises riigis elamist ja töötamist. Kõik need asjaolud olid S.R-ile teada, kui ta andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Ei ole millegagi põhjendatav, et teise riiki elama või tööle asunud süüdimõistetu tuleks vabastada karistuse kandmisest või luua talle muul viisil soodsam olukord võrreldes isikutega, kes ei ole elukohariiki vahetanud. 4.3 S.R ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et oma kohustusi korrektselt täita. Ta on otsinud üksnes erinevaid vabandusi üldkasuliku töö eiramiseks. Kohtul on põhjust arvata, et tegelikkuses ei esinenud S.R mingeid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Üksnes tööl käimine ei saa olla selliseks põhjuseks, mis annaks alust eirata kõiki kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. 4.4 KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 sätestavad, et juhul, kui ilmneb, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal (sh ka üldkasuliku töö teostamiseks ettenähtud ajal) raskesti haigestunud, võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Kuid nimetatud sätetest tuleneb, et kohus saab vastavasisulise otsustuse teha vaid karistust täitva asutuse juhi (antud juhul Viru Vangla) esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Seega ei saa kohus karistuse kandmisest vabastamist otsustada süüdimõistetu enda taotluse alusel. Arvestades siinkohal, et kohtul ei ole vähimatki tõendusteavet, mis viitaks, et S.R ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline vangistust kandma, puudub kohtul alus jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks.
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.R-i kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. 5.1 Kaitsja kordab maakohtu istungil avaldatud selgitust, et kahe aasta jooksul pakuti S.R-ile ainult kahel korral teha väikesemahulisi töid (KÜ-s Kangelaste 8a ja linna basseinis). Järelikult oli füüsiliselt ja teoreetiliselt võimatu täita nende kahe korraga 480 tundi üldkasulikku tööd. Seejuures oli üks nimetatud kordadest mitteametlik, st ilma vastava märketa kriminaalhooldusasutuse dokumentides. Kuna S.R-ile on ametlikult pakutud tööd ainult ühel korral, palub kaitsja anda S.R-ile täiendavalt üks aasta aega üldkasuliku töö tegemiseks. Maakohus neid kaitsja seisukohti ei käsitlenud. 5.2 Maakohus märkis korduvalt, et S.R-i tervisliku olukorra kohta puuduvad tõendid, kuid just selle tõendi saamiseks kaitsja arstliku läbivaatuse teostamise taotluse esitaski. Alused läbivaatuse tegemiseks on olemas, kuivõrd S.R-i kaelalülidesse on monteeritud mitu metallplaati ja tema töövõimekaotus on 90%. Järelikult rikkus maakohus KrMS § 7 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei pea kriminaalmenetluses keegi tõendama oma süütust – antud juhul S.R-i süütust tema füüsilises võimetuses teha 480 tundi rasket tööd. Samuti rikkus maakohus KrMS § 8 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust tagada S.R-ile reaalne võimalus kaitsele. Seda seeläbi, et üksnes kohtu pädevuses oli määrata arstliku läbivaatuse teostamine. Maakohtu arutlus, mille kohaselt peab isik ise esitama vastavad tõendid, on kriminaalmenetluses lubamatu. 5.3 KrMS § 63 lg 1 kohaselt on kohtualuse ütlused tõenditeks. S.R seletas kohtuistungil, et ta rääkis kriminaalhooldusosakonna ametnikule oma töövõimetusest ja kriminaalhooldusosakonna esindaja neid seletusi ümber ei lükanud. Väär on maakohtu väide, et S.R ei ole esitanud kriminaalhooldajale ühtki tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teha. 31. märtsil 2015 esitati kriminaalhooldusosakonnale avaldus koos kaheksa lisaga, sh Sotsiaalameti otsusega S.R-i töövõimetuse kohta ja röntgenogramm metallplaatide ja poltide kujutisega S.R-i selgroo kaelaosas. Juba varem, s.o 19. detsembril 2014 oli kaitsja esitanud samad tõendid ka maakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning S.R-i kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.Enne S.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramise põhjendatuse hindamist peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millisest karistusseadustiku redaktsioonist tuli maakohtul erakorralist ettekannet lahendades juhinduda. Nimelt jõustus 1. jaanuaril 2015 karistusseadustik uues redaktsioonis, mis näeb süüdlase poolt üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele, kontrollnõuete rikkumisele või talle pandud kohustuste täitmata jätmisele reageerimise viisidena karistuse täitmisele pööramise kõrval ette ka muud mõjutusvahendid. Nii võib karistust täideviiv ametnik KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni kohaselt oma kohustusi rikkunud süüdlast kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega.
8.Riigikohus on selgitanud, et KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimene lause on kohaldatav üksnes siis, kui süüdlane on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, eiranud kontrollnõudeid või jätnud täitmata talle pandud kohustused 1. jaanuaril 2015 või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimesest lausest. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-18-15, p 18.) Eelnevast järeldub, et S.R-i puhul ei ole KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimene lause kohaldatav, sest ta hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus registreerimiskohustust juba 2013. aastal. Seega puudus praeguses asjas ka alus kaaluda, kas S.R-i suhtes võiks vangistuse täitmisele pööramise asemel piirduda hoiatuse, lisakohustuste paneku või töö tegemise tähtaja pikendamisega ning maakohtu viide KarS § 69 lg 6 uuele redaktsioonile on asjakohatu.
9.Küll aga jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb S.R-ile Viru Maakohtu 12. veebruari 2013. a otsusega mõistetud karistus täitmisele pöörata. Maakohus tuvastas, et S.R ei ole talle määratud 480 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud ühtegi tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, jättes kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasuliku töö tegemata jätmist ja registreerimiskohustuse eiramist õigustaksid, ei esine. Seejuures on kriminaalkolleegiumi hinnangul kummastav kaitsja kaebuses avaldatud seisukoht, et kuivõrd S.R-ile pakuti teha üksnes väikesemahulisi töid, ei pidanudki ta neid pakkumisi vastu võtma. Olukorras, kus süüdimõistetu ei tulnud toime isegi väikesemahuliste tööde tegemisega, puudus kriminaalhooldusametnikul alus pakkuda talle ka muid, suuremaid töid.
10.Kaitsja viited süütuse presumptsioonile ja sellest tulenevale kohtu kohustusele määrata S.R-i tervisliku olukorra kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus, ei ole asjakohased. KrMS § -s 7 sätestatud süütuse presumptsioon laieneb isiku süüküsimuse lahendamisele, mitte olukorrale, kus isik on juba süüdi mõistetud ja toimub karistuse täitmisele pööramise üle otsustamine. Sellisel juhul lasub süüdimõistetul endal kohustus esitada tõendeid asjaolude kohta, mis tema hinnangul tingivad karistuse täitmisele pööramata jätmise. Kui isik seda kohustust ei täida, puudub kohtul alus ka tema paljasõnalistele väidetele tugineda. S.R-i väidete paljasõnalisust kinnitab asjaolu, et kriminaalhooldajale esitatud kirjalikes seletustes põhjendas S.R registreerimiskohustuse rikkumisi ja üldkasuliku töö tegemata jätmist asjaoluga, et ta elab ja töötab Soomes ja töögraafik ei võimaldanud tal kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita.
Seega on süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemata jätmist põhjendanud tööülesannete täitmisega Soomes, millest järeldub, et isik on võimeline teatud töid tegema. Sellest omakorda järeldab kohus, et S.R oleks suuteline tegema ka jõukohast üldkasulikku tööd, ent süüdimõistetu on langetanud valiku Soomes töötamise kasuks. See asjaolu ei ole hinnatav üldkasuliku töö tegemise kohustuse rikkumise mõjuva põhjusena, vaid näitab tema ükskõikset suhtumist kohtuotsusega pandud kohustustesse.
11.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.