1-12-7103/61 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.I vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu D.I ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-7103 tunnistati D.I süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati D.I-le mõistetud karistus, 8 kuud vangistust, 480 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati D.I üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. KarS § 50 lg 1 alusel võeti D.I-lt ära 2 aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2013 kohtuotsus jõustus 28.02.2013. 19.12.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja D.I taotlus karistuse täideviimise edasilükkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2015 kohtumäärusega jäeti D.I taotlus karistuse täideviimise edasilükkamiseks läbi vaatamata. 05.02.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne D.I suhtes ettepanekuga pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et D.I on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 05.02.2015 ei ole D.I sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Samuti hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 27.05.2013 ning 15.11.2013. 29.05.2013 seletuses D.I kirjutas, et ei saanud registreerimisele tulla, kuna tal muutus töögraafik - töötab Soomes - ning töölt vaba päeva saamine muutus raskemaks. 18.11.2013 seletuses D.I kirjutas, et ei ilmunud registreerimisele õigel ajal, sest tööandja ei lubanud tal töölt lahkuda. 15.12.2014 seletuses kirjutas D.I , et ei sooritanud 480 üldkasuliku töö tundi, määratud talle 12.02.2013 Viru Maakohtu otsusega, kuna elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal neid üldkasuliku töö tunde sooritada. Esimesel registreerimisel 04.03.2013 selgitati D.I-le üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Oma arusaamist sellest hooldusalune kinnitas oma allkirjaga. 2(5)

1-12-7103 Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 01.04.2015 kohtuistungile D.I ei ilmunud, kuna sai kutse kätte alles päev enne istungit, ega saanud nii kiiresti Eestisse tulla. 29.04.2015 kohtuistungil selgitas D.I, et ta ei teostanud üldkasulikku tööd, kuna tema tervislik seisund ei võimalda rasket füüsilist tööd teha ning muid töid talle ei pakutud. Enda sõnul ütles ta seda ka kriminaalhooldusametnikule, kuid kirjalikes selgitustes ta seda ei märkinud, kuna kriminaalhooldusametnik ütles ette mida ta täpselt peab kirjutama ning seda tal kirja panna ei palutud. Kaitsja märkis, et D.I ei teostanud üldkasulikku tööd kahel põhjusel. Esimene põhjus on see, et kriminaalhooldusametnik ei pakkunud talle tööd, mis vastaks tema tervislikule seisundile. Teiseks küsimuseks on võimatus käesoleval ajal määrata D.I-le reaalne vangistus. Ei ole välja selgitatud tema tervislik seisund. Sõlmitud kokkuleppes oli tingimisi karistus, mis oli tingitud või mis toetus sellele, et ta on praktiliselt töövõimetu. Arvestades seda asjaolu ja samuti seda, et tol ajal oli tal üks laps, otsustas kohus määrata talle tingimisi karistuse. Kaitsja taotles D.I suhtes arstliku läbivaatuse teostamist. Kriminaalhooldusametnik palus pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.I suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kohustust teostada üldkasulikku tööd. D.I ei ole täitnud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjelikes selgitustes kirjutas D.I , et ei sooritanud üldkasulikku tööd, kuna elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal üldkasulikku tööd sooritada. Samas kohtule esitatud selgitustes on D.I viidanud peamise üldkasuliku töö tegemist takistava asjaoluna tervislikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole see väide aga usutav ega põhjendatud. Esiteks kummutab selle väite asjaolu, et D.I ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud kirjelikes selgitustes nimetanud kordagi kohustuse täitmist segava asjaoluna oma tervislikku seisundit. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud ühtki tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teostada. On elementaarne, et juhul, kui isikul on tervisehäired, mis takistavad tal näiteks oma põhitööle ilmumist, kohtusse ilmumist või ka kohtuotsuse täitmist, siis on isik ise huvitatud sellest, et esitada vastavasisuline tõend. 3(5)

1-12-7103 Asjaolu, et tegelikkuses ei olnud kohtuotsuse täitmist takistavaks asjaoluks tervislik seisund, kinnitab ka tõik, et D.I ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist käinud kordagi arsti juures. Seega ta ei ole isegi mitte üritanud saada tõendit, mis näitaks, et ta pole võimeline kohtuotsust täitma. Halvale tervislikule seisundile hakkas D.I viitama alles siis, kui üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg hakkas lähenema ning tõusetus küsimus vangistuse täitmisele pööramisest. Ja ka siis ei ole tegelikkuses esitatud kohtule ühtki dokumenti, mis tõendaks, et tema tervislik seisund ei võimalda kohtuotsust täita. Ainsa dokumendina esitati püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 14.jaanuarist 2011. Esiteks ei kinnita nimetatud dokument, et D.I ei ole võimeline üldkasulikku tööd sooritama (st just sellise iseloomuga töid, mida kriminaalhooldusametnik on talle määranud) ning teiseks olid selle dokumendi väljaandmise aluseks olevad tervisehäired D.I juba ajal, mil toimus kohtumenetlus ja ajal, mil ta sõlmis kohtueelses menetluses kokkuleppe, millega andis nõusoleku sooritada üldkasulikku tööd. Seega kokkulepet sõlmides ja ka kohtuistungil kokkuleppe juurde jäämist kinnitades, pidi ta nendest tervisehäiretest olema teadlik. Kuivõrd D.I on siiski nõustunud üldkasuliku töö teostamisega, ei saa need tervisehäired olla niivõrd tõsised, et takistaks süüdimõistetul kohtuotsuse täitmist. Kohtule esitatud dokumentidest ega ka D.I selgitustest ei nähtu, et tema tervislik seisund oleks pärast kohtuotsuse jõustumist halvenenud. Kuivõrd D.I ega tema kaitsja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et D.I oli tervisehäire näol olemas takistus üldkasuliku töö sooritamiseks, siis peab kohus vastavasisulisi väiteid paljasõnalisteks. Taolises situatsioonis on kohtu hinnangul asjakohatu ka kaitsja taotlus, et kohus määraks D.I suhtes arstliku kontrolli. Kui süüdimõistetu väidab, et tal on mõjuv põhjus kohtuotsuse mittetäitmiseks, on see eelkõige tema enda kohustus vastavat väidet tõendada, mitte aga kriminaalhooldusametniku või kohtu kohustus koguda tõendeid selle kohta, kas isikul esineb takistusi kohtuotsuse täitmisel või mitte. Juhul, kui kohtule on esitatud mingeid tõendeid, mis annaksid alust kahelda selles, et isik on võimeline kohtuotsust täitma, võib kohus määrata vajadusel täiendavate tõendite kogumise. Kuid antud hetkel kohtul sellist teavet ei ole. Üldkasuliku töö teostamata jätmisel ei saa mõjuva põhjusena käsitleda ka teises riigis elamist ja töötamist. Kõik need asjaolud olid D.I-le teada, kui ta andis nõusoleku üldkasuliku töö teostamiseks. Ei ole millegagi põhjendatav, et teise riiki elama või tööle asunud süüdimõistetu tuleks vabastada karistuse kandmisest või luua talle muul viisil soodsam olukord võrreldes isikutega, kes ei ole elukohariiki vahetanud. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et D.I ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et oma kohustusi korrektselt täita. Ta on otsinud üksnes erinevaid vabandusi üldkasuliku töö eiramiseks. Kohtul on põhjust arvata, et tegelikkuses ei esinenud D.I mingeid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Üksnes tööl käimine ei saa olla selliseks põhjuseks, mis annaks alust eirata kõiki kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Seonduvalt kaitsja väidetega, et D.I tervislik seisund ei võimalda vangistuse täitmisele pööramist, tuleb esmalt veelkord märkida, et kohtule ei ole esitatud ühtki dokumenti, mis taolist väidet kinnitaks. Teiseks, KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 sätestavad, et juhul, kui ilmneb, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal (sh ka üldkasuliku töö teostamiseks ettenähtud ajal) raskesti haigestunud, siis võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Kuid nimetatud sätetest tuleneb, et kohus saab vastavasisulise otsustuse teha vaid karistust täitva asutuse juhi (antud juhul Viru Vangla) esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Seega ei saa kohus karistuse kandmisest vabastamist otsustada süüdimõistetu enda taotluse alusel. 4(5)

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.I vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu D.I ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-7103 tunnistati D.I süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati D.I-le mõistetud karistus, 8 kuud vangistust, 480 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati D.I üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. KarS § 50 lg 1 alusel võeti D.I-lt ära 2 aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2013 kohtuotsus jõustus 28.02.2013. 19.12.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja D.I taotlus karistuse täideviimise edasilükkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2015 kohtumäärusega jäeti D.I taotlus karistuse täideviimise edasilükkamiseks läbi vaatamata. 05.02.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne D.I suhtes ettepanekuga pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et D.I on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 05.02.2015 ei ole D.I sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Samuti hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 27.05.2013 ning 15.11.2013. 29.05.2013 seletuses D.I kirjutas, et ei saanud registreerimisele tulla, kuna tal muutus töögraafik - töötab Soomes - ning töölt vaba päeva saamine muutus raskemaks. 18.11.2013 seletuses D.I kirjutas, et ei ilmunud registreerimisele õigel ajal, sest tööandja ei lubanud tal töölt lahkuda. 15.12.2014 seletuses kirjutas D.I , et ei sooritanud 480 üldkasuliku töö tundi, määratud talle 12.02.2013 Viru Maakohtu otsusega, kuna elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal neid üldkasuliku töö tunde sooritada. Esimesel registreerimisel 04.03.2013 selgitati D.I-le üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Oma arusaamist sellest hooldusalune kinnitas oma allkirjaga. 2(5)

1-12-7103 Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 01.04.2015 kohtuistungile D.I ei ilmunud, kuna sai kutse kätte alles päev enne istungit, ega saanud nii kiiresti Eestisse tulla. 29.04.2015 kohtuistungil selgitas D.I, et ta ei teostanud üldkasulikku tööd, kuna tema tervislik seisund ei võimalda rasket füüsilist tööd teha ning muid töid talle ei pakutud. Enda sõnul ütles ta seda ka kriminaalhooldusametnikule, kuid kirjalikes selgitustes ta seda ei märkinud, kuna kriminaalhooldusametnik ütles ette mida ta täpselt peab kirjutama ning seda tal kirja panna ei palutud. Kaitsja märkis, et D.I ei teostanud üldkasulikku tööd kahel põhjusel. Esimene põhjus on see, et kriminaalhooldusametnik ei pakkunud talle tööd, mis vastaks tema tervislikule seisundile. Teiseks küsimuseks on võimatus käesoleval ajal määrata D.I-le reaalne vangistus. Ei ole välja selgitatud tema tervislik seisund. Sõlmitud kokkuleppes oli tingimisi karistus, mis oli tingitud või mis toetus sellele, et ta on praktiliselt töövõimetu. Arvestades seda asjaolu ja samuti seda, et tol ajal oli tal üks laps, otsustas kohus määrata talle tingimisi karistuse. Kaitsja taotles D.I suhtes arstliku läbivaatuse teostamist. Kriminaalhooldusametnik palus pöörata D.I-le mõistetud karistus täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.I suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kohustust teostada üldkasulikku tööd. D.I ei ole täitnud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjelikes selgitustes kirjutas D.I , et ei sooritanud üldkasulikku tööd, kuna elab ja töötab Soomes ja tema töögraafik ei luba tal üldkasulikku tööd sooritada. Samas kohtule esitatud selgitustes on D.I viidanud peamise üldkasuliku töö tegemist takistava asjaoluna tervislikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole see väide aga usutav ega põhjendatud. Esiteks kummutab selle väite asjaolu, et D.I ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud kirjelikes selgitustes nimetanud kordagi kohustuse täitmist segava asjaoluna oma tervislikku seisundit. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnikule esitatud ühtki tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teostada. On elementaarne, et juhul, kui isikul on tervisehäired, mis takistavad tal näiteks oma põhitööle ilmumist, kohtusse ilmumist või ka kohtuotsuse täitmist, siis on isik ise huvitatud sellest, et esitada vastavasisuline tõend. 3(5)

1-12-7103 Asjaolu, et tegelikkuses ei olnud kohtuotsuse täitmist takistavaks asjaoluks tervislik seisund, kinnitab ka tõik, et D.I ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist käinud kordagi arsti juures. Seega ta ei ole isegi mitte üritanud saada tõendit, mis näitaks, et ta pole võimeline kohtuotsust täitma. Halvale tervislikule seisundile hakkas D.I viitama alles siis, kui üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg hakkas lähenema ning tõusetus küsimus vangistuse täitmisele pööramisest. Ja ka siis ei ole tegelikkuses esitatud kohtule ühtki dokumenti, mis tõendaks, et tema tervislik seisund ei võimalda kohtuotsust täita. Ainsa dokumendina esitati püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 14.jaanuarist 2011. Esiteks ei kinnita nimetatud dokument, et D.I ei ole võimeline üldkasulikku tööd sooritama (st just sellise iseloomuga töid, mida kriminaalhooldusametnik on talle määranud) ning teiseks olid selle dokumendi väljaandmise aluseks olevad tervisehäired D.I juba ajal, mil toimus kohtumenetlus ja ajal, mil ta sõlmis kohtueelses menetluses kokkuleppe, millega andis nõusoleku sooritada üldkasulikku tööd. Seega kokkulepet sõlmides ja ka kohtuistungil kokkuleppe juurde jäämist kinnitades, pidi ta nendest tervisehäiretest olema teadlik. Kuivõrd D.I on siiski nõustunud üldkasuliku töö teostamisega, ei saa need tervisehäired olla niivõrd tõsised, et takistaks süüdimõistetul kohtuotsuse täitmist. Kohtule esitatud dokumentidest ega ka D.I selgitustest ei nähtu, et tema tervislik seisund oleks pärast kohtuotsuse jõustumist halvenenud. Kuivõrd D.I ega tema kaitsja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et D.I oli tervisehäire näol olemas takistus üldkasuliku töö sooritamiseks, siis peab kohus vastavasisulisi väiteid paljasõnalisteks. Taolises situatsioonis on kohtu hinnangul asjakohatu ka kaitsja taotlus, et kohus määraks D.I suhtes arstliku kontrolli. Kui süüdimõistetu väidab, et tal on mõjuv põhjus kohtuotsuse mittetäitmiseks, on see eelkõige tema enda kohustus vastavat väidet tõendada, mitte aga kriminaalhooldusametniku või kohtu kohustus koguda tõendeid selle kohta, kas isikul esineb takistusi kohtuotsuse täitmisel või mitte. Juhul, kui kohtule on esitatud mingeid tõendeid, mis annaksid alust kahelda selles, et isik on võimeline kohtuotsust täitma, võib kohus määrata vajadusel täiendavate tõendite kogumise. Kuid antud hetkel kohtul sellist teavet ei ole. Üldkasuliku töö teostamata jätmisel ei saa mõjuva põhjusena käsitleda ka teises riigis elamist ja töötamist. Kõik need asjaolud olid D.I-le teada, kui ta andis nõusoleku üldkasuliku töö teostamiseks. Ei ole millegagi põhjendatav, et teise riiki elama või tööle asunud süüdimõistetu tuleks vabastada karistuse kandmisest või luua talle muul viisil soodsam olukord võrreldes isikutega, kes ei ole elukohariiki vahetanud. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et D.I ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et oma kohustusi korrektselt täita. Ta on otsinud üksnes erinevaid vabandusi üldkasuliku töö eiramiseks. Kohtul on põhjust arvata, et tegelikkuses ei esinenud D.I mingeid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Üksnes tööl käimine ei saa olla selliseks põhjuseks, mis annaks alust eirata kõiki kohtuotsusega pandud kohustuste täitmist. Seonduvalt kaitsja väidetega, et D.I tervislik seisund ei võimalda vangistuse täitmisele pööramist, tuleb esmalt veelkord märkida, et kohtule ei ole esitatud ühtki dokumenti, mis taolist väidet kinnitaks. Teiseks, KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 sätestavad, et juhul, kui ilmneb, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal (sh ka üldkasuliku töö teostamiseks ettenähtud ajal) raskesti haigestunud, siis võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Kuid nimetatud sätetest tuleneb, et kohus saab vastavasisulise otsustuse teha vaid karistust täitva asutuse juhi (antud juhul Viru Vangla) esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Seega ei saa kohus karistuse kandmisest vabastamist otsustada süüdimõistetu enda taotluse alusel. 4(5)