Kohtulahend

tal on püsiv töövõimetus kestusega kuni 31.12.2015. Mõned aastad tagasi sai ta trauma - kolme kaelalüli murru, mis ei võimalda tal füüsilist tööd teha. Ta on võimeline tegema paberitööd. Käesoleval ajal töötab T.I Soomes kontoris brigadirina. Tal on pere, töötu abikaasa ja kaks väikest last.

Maakohus jättis taotluse rahuldamata.

Kohtule esitatud taotluse lisadest nähtuvalt olid süüdimõistetul kõik tema poolt nimetatud tervisehäired olemas juba ajal, mil toimus kohtumenetlus ja ajal, mil ta sõlmis kohtueelses menetluses kokkuleppe, millega nõustus üldkasulikku tööd teostama. Seega kokkulepet sõlmides ja ka kohtuistungil kokkuleppe juurde jäämist kinnitades, pidi ta nendest tervisehäiretest olema teadlik. Kuivõrd isik on hoolimata sellest nõustunud üldkasuliku töö teostamisega, ei saa need tervisehäired olla niivõrd tõsised, et takistaks süüdimõistetul kohtuotsuse täitmist. Esitatud andmetest ei nähtu, et T.I tervislik seisund oleks pärast kohtuotsuse jõustumist märkimisväärselt halvenenud. Antud juhul puuduvad alused üldkasuliku töö teostamise tähtaja pikendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

regulatsiooni kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt KarS § 75 lg-le 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Eeltoodud sätetest järelduvalt saab kohus üldkasuliku töö täitmisel tekkivaid küsimusi lahendada kriminaalhooldusametniku taotluse alusel. 5.3 Lugedes T.I taotluse sisulist põhjendust, tuleneb sellest apellatsioonikohtu hinnangul üsna üheselt, et T.I tegelikuks sooviks on asenduskaristuse tähtaja edasilükkamine kuni 31.12.2015, sest kuni selle ajani on tal tuvastatud püsiv töövõimetus. Seega on T.I sisuliselt taotlenud asenduskaristuse tähtaja kulgemise peatamist kuni 31.12.2015, selgitades, et ta ei saa seoses kolme kaelalüli murruga füüsiliselt töötada ning võib teha ainult paberitööd. Uus arstlik ekspertiis on talle määratud ajavahemikus 05.11.2015 - 20.11.2015. 5.4 Üldkasuliku töö täitmisele pööramist ja täitmist reguleerib KrMS § 419. Sätte lõike 5 alusel on kehtestatud justiitsministri 25.06.2004 määrus nr 49 Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord, mille § 20 lg 1 näeb ette, et kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra tõttu või seoses kriminaalhooldusaluse kutsumisega tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitseväkke, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist. Eeltoodut arvestades saab ka kriminaalhooldusaluse haiguse tõttu tähtaja peatamise puhul olla taotluse esitamise subjektiks kriminaalhooldusametnik ning alused isiku enda taotluse läbivaatamiseks puuduvad. Kuna seadustik ei näe 18 peatüki 2. jao küsimuste kohtulikuks arutamiseks ette eraldi menetluskorda, siis tuleb antud küsimus täitmiskohtuniku poolt lahendada analoogia korras KrMS §-ga 432 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks kehtestatud menetluskorraga, st suulises menetluses. 5.5 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alus T.I taotluse läbivaatamiseks maakohtul puudus, kuna taotluse esitajaks üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel saab olla kriminaalhooldaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.02.2015 on kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik teinud Viru Maakohtule taotluse pöörata T.I karistus täitmisele. Seega saab Viru Maakohus võtta edaspidises menetluses seisukoha kriminaalhooldusametniku taotluse osas. Kuna apellatsioonikohtu hinnangul puudub alus T.I taotluse läbi vaatamiseks, ei analüüsi ringkonnakohus T.I kaitsja sisulisi väiteid isiku tervisliku seisundi osas.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.