Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10.06.2015.a. Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-2198
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Kristine Kriisk
Asja läbivaatamise kuupäev
8.06.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid F.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.R, isikukood XXX, viibib xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Jätta F.R tingimisi enne täht aega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus katuks Harju Maakohtu 01.07.2013 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millest on ära kantud 5 kuud 3 päeva vangistust ning kandmisele kuulus 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.01.2014 ja lõpp 03.08.2016. Kinnipidamisasutuses F.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristusi on 7. Vabanedes asub elama õe juurde aadressile xxx Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Alates 05.05.2014 omandab vanglas puidupingitöölise eriala. Vabaduses on töötanud Fruit Expressis komplekteerijana. Enamasti on töötanud ajutiselt ja loobunud teatud perioodidel töö tegemisest. Elatus enda teenitud rahast ja vanemate poolsest toetusest. Vabaduses soovib jätkata õpinguid kutsekoolis ning asuda tööle. Kindel töökoht puudub. Isik tarvitas enne kinnipidamist alkoholi umbes 3-4 korda nädalas suurtes kogustes kuni "mäluaukudeni". Röövid, peksmised ja väljapressimine olid toime pandud alkoholijoobes.
Tunnistab, et alkoholi tõttu on tal enda agressiivsust raske kontrollida. Soovib alkoholi tarvitamist lõpetada, kuid tunnistab, et üksi selleks suuteline pole. Osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening 05.07.2014, 05.09.2014. Isik omandas teadmisi alkoholi ja narkootikumide tarvitamise mõjust käitumisele. Vabanemisel soovib pöörduda psühholoogi poole, eesmärgiga vältida tagasilangust. Isik on proovinud kolmel korral kanepit ja enda teadmata on olnud joogi sees ühel korral Extacy tablett. Hetkel narkootikume ei tarvita. Tunnistab alkoholisõltuvust, kuid narkootikume ei tarbi. Karistusregistris narkootikumidega seotud rikkumised puuduvad. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas viibis 2 korda. Järgmise kahe aasta jooksul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Viru Vangla toetab F.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt F.R asub vabanemisel elama õe juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 4 toalise korteriga. F .R on olemas õe korteris oma tuba, kus on kõik asjad olemas elamise jaoks. Edaspidi plaanib üürida korteri, kui saab tööle asuda. F.R-i igakuine sissetulek on isa poolt alimente 70 eurot. Isik vahetas palju koole, jäi klassi kordama, puudus tihti. Õppis teatud perioodi ka xxx. Viibinud xxx. Vestlusel avaldas soovi omandada põhiharidust ja eriala. Kinnipeetaval on selged eesmärgid tulevikus. Kõigepealt F.R tahab lõpetada põhikooli ja soovib astuda Täiskasvanute Gümnaasi umisse. F .R arvab, et võiks ka tööl käia vabal ajal. Kinnipeetava sõnul töötas varem Firmas Fruit Exspressis, kuhu soovib minna tööle peale vangistust. Ametniku uurimuse andmetel, selle nimega firmat ei ole. On leitud teise nimega firma Fruit Xpress OÜ on 2008. aastal asutatud ettevõte, mis müüb HoReCa-sektori ettevõtetele toorainet, asukohaga xxx. F.R on kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteo korras karistatud 9 korda, neist: LS alusel 2 korda, AS alusel 4 korda ja TS alusel 3 korda. Prokurör Kristiina Erte oma kirjaliku arvamuse kohaselt on prokuratuur F .R-i ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu kannab liitkaristust mh I astme kuritegude (väljapressimise ja röövimise) eest, mis olid toime pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör leiab, et ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 1 aasta ja 1 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning omakasu eesmärgil. Toimepandud jõhkrate varavastaste kuritegude tehiolud (kannatanu rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda peksmine, suuverejooksu põhjustamine; kannatanule ületamatu liikumistakistuse loomine; kannatanule valu ja ajuvapustuse, näopiirkonna hulgipõrutuste ning rindkerepõrutuse tekitamine jm) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. F.R taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et F.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. F.R nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 7 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. F.R on 2 korda kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mh 1 astme kuriteo eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus ) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et F.R-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. F.R kannab karistust mh 1. astme jõhkrate isiku- ja varavastaste kuritegude (kannatanu rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda peksmine, suuverejooksu põhjustamine; kannatanule ületamatu liikumistakistuse loomine; kannatanule valu ja ajuvapustuse, näopiirkonna hulgipõrutuste ning rindkerepõrutuse tekitamine jm) eest, ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli kindel elukoht ja lähedaste toetus, mis aga ei takistanud ta süütegusid toime panna. Kohus leiab, et arvestades kuritegude raskust ja kinnipeetava käitumist vangistuse kandmisel, ei ole F .R-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.R-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
/ Deniss Minzatov Kohtunik
vabastamisega temale
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.