lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2198/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2198/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2198/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.03.20141-14-2198/23Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.02.20151-14-2198/35Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.06.20151-14-2198/45Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.03.20161-14-2198/52Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2198

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. veebruari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.Z, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 26. veebruari 2015. a määrus ja saata kriminaalasi maakohtule S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S.Z tunnistati Viru Maakohtu 11. märtsi 2014. a otsusega süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning talle mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 1. juuli 2013. a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millest oli ära kantud 5 kuud 3 päeva vangistust ning kandmisele kuulus 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. S.Z-i karistuse kandmise algus on 7. jaanuar 2014 ja lõpp 3. august 2016.
2.Viru Vangla esitas 4. veebruaril 2015 Viru Maakohtule materjalid S. Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
3.
Viru Maakohtu 26. veebruari 2015. a määrusega jäeti S. Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. 3.1 KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru

Vangla arvestuste järgi avanes S.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus

4.veebruaril 2015. Kohus juhib tähelepanu sellele, et lisaks Viru Maakohtu otsusega KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud karistusele kannab S. Z ka Harju Maakohtu 1. juuli 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4324 mõistetud karistust. Selle otsusega tunnistati S.Z süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 4 ja 5, § 200 lg 2 p 4, § 121 ning § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.Z-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha kolm päeva eelvangistust. Kohus määras S.Z koheselt kandmisele 5 kuud vangistust. 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust jäeti tingimisi 3aastase katseajaga täitmisele pööramata. Viru Maakohtu 11. märtsi 2014. a otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning alates 1. juulist 2014 kuulus S.Z kandmisele 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. 3.2 KarS § 214 lg 2 ja § 200 lg 2 puhul on tegemist esimese astme kuritegudega. S.Z-ile mõistetud 3-aastasest vangistusest tuleb tal ära kanda vähemalt kaks kolmandikku, s.o. 2 aastat vangistust. 11. märtsi 2014. a otsuse tegemisel arvestati, et süüdimõistetul on ära kantud 5 kuud 3 päeva vangistust. Kandmata jäi alates 7. jaanuarist 2014 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Seega on isik ära kandnud kokku alles 1 aasta 6 kuud 20 päeva vangistust. Kohtu arvestuste järgi peaks S.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanema alles 3. augustil 2015. Seega ei ole S. Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse lahendamise tähtaeg veel saabunud ning Viru Vangla taotlus S.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
4.S.Z esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamist. Maakohtu määrus ei ole õiguspärane, sest kohus ei arvestanud alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatust, mille järgi avaneb temal alaealisena kuriteo toime pannud isikuna tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus pärast poole karistusaja ärakandmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata S. Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid maakohtule uueks arutamiseks.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud kaks kolmandikku karistusajast täitub S.Z alles käesoleva aasta augusti alguses. Jättes sel põhjusel S.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata, on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et KarS § 76 lg 2 p 1 võimaldab esimese astme tahtlikus kuriteos süüdimõistetu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ka pärast poole karistusaja ärakandmist, kui süüdlane on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Pool karistusajast sai S.Z kantud 4. veebruaril 2015. Seega pidanuks maakohus kontrollima elektroonilise valve kohaldamise eelduste täidetust ning hindama, kas esinevad karistusseadustikus sätestatud materiaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna maakohus jättis need kohustused täitmata, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja tagastab S. Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid maakohtule.
7.Määruskaebuses viitab S. Z 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusele, mille kohaselt avanes temal alaealisena kuriteo toime pannud isikuna võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks pärast poole karistusaja ärakandmist.

Seega on S.Z seisukohal, et maakohus pidanuks kehtiva KarS § 76 lg 1 p-st 2 juhindudes kaaluma tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valveta. Kriminaalkolleegium selle arvamusega ei nõustu. Tõepoolest jõustus 1. jaanuaril 2015 kord, mis sätestab erireeglid kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. KarS § 761 lg 1 p 2 järgi võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub sellel sättel tagasiulatuv jõud nende alaealisena kuriteo toime pannud isikute suhtes, kes seaduse jõustumise ajal juba karistust kannavad. Seejuures tugineb kohus KarS § 5 lg-le 2, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

8.Eeltoodust tuleneb, et isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust, on karistusseadustiku muudatustel tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui muudatus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Kuna KarS § 761 ei too S.Z-ile kaasa ühtegi eeltoodud tagajärgedest, ei oma see tema suhtes ka tagasiulatuvat jõudu ning S. Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda KarS §-s 76 sätestatud eeldustest.
9.Eelnevast lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 2 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab kriminaalasja maakohtule S. Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.