Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-14-2198
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
H.L süüdistatuna KarS § 213 lg 1 järgi / Viru Vangla andmete edastamine H.L karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
H.L (ik: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla)
Jätta muutmata Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega H.L-ile KarS § 213 lg 1 alusel mõistetud karistus. Edasikaebamise kord: Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale ja H.L-ile. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega nr 1-14-2198 tunnistati H.L süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks 01.07.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millisest on ära kantud 5 kuud ja 3 päeva vangistust, seega jäi kanda 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.01.2014. 30.12.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.L-i karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks. Teatise kohaselt on H.L-i karistuse kandmise algus 07.01.2014 ja lõpp 03.08.2016. Kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS
§ 431 lõikest 3 edastab Viru Vangla täitmiskohtunikule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et H.L-ile vähendamisele ei kuulu.
mõistetud karistus
KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424– 4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Karistusseadustiku (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Kuivõrd Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega nr 1 -14-2198 loeti KarS § 213 lg 1 järgi mõistetav karistus kaetuks 01.07.2013 Harju Maakohtu otsusega, tuleb H.L-ile mõistetud karistuse vähendamise või tema karistusest vabastamise otsustamiseks eelkõige üle vaadata just 01.07.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust. Harju Maakohtu 01.07.2013 otsusega nr 1-13-4324 tunnistati H.L süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 ja 5 järgi, karistuseks mõisteti KarS § 61 lg 1 sätteid kohaldades 2 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, karistuseks mõisteti KarS § 61 lg 1 sätteid kohaldades 2 aastat vangistust; KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 214 lg 2 p 4 ja 5 ning § 200 lg 2 p 4 koosseisud ega sanktsioonid ei muutunud. Seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsioonide eest mõistetud karistuste vähendamiseks või nendest vabastamiseks. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS-i jõustumisest lähtuda KarS § -s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri - või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul 01.01.2013 kohtuotsusest nähtuvalt on H.L pannud toime varguse, kusjuures vallasasja väärtuseks asja materjalidest nähtuvalt on vähemalt 430 eurot, mis KarS- i uue redaktsiooni kohaselt ei ole väheväärtuslik asi, on H.L-i poolt toime pandud vargus alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku valguses jätkuvalt kvalifitseeritav kuriteona ning seega ei ole alust ka nimetatud kvalifikatsiooni alusel mõistetud karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks. Kohus märgib, et süüdistatavale mõisteti Harju Maakohtu 01.01.2013 otsusega karistus ka KarS § 121 järgi, mis KarS-i uue redaktsiooni järgi on kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna H.L-i poolt toimepandud teos puuduvad KarS-i uue redaktsiooni § 121 lg-s 2 toodud koosseisutunnused. H.L-ile mõisteti karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega leiab k ohus, et kuna H.L-ile mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mis ületab karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, kuulub temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele 6 kuu vangistuse võrra. Kohus on seisukohal, et moodustatud liitkaristus vähendamisele ei kuulu. H.L-ile on mõistetud liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Raskeimaks karistuseks, mida suurendati, on KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust ja eelkõige suurenda b seda karistust KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus 2 aastat vangistust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused H.L-ile Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega nr 1-14-2198 mõistetud karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks, kuna temale mõistetud karistus ja liitkaristus on kooskõlas kehtiva seadusega. Kohus juhindus eeltoodust ning KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 sätestatust.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.