Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kaudu õigusabikulud 293 eurot 52 senti (sh käibemaks 48 eurot 92 senti) vandeadvokaat Eduard Bulattšikule apellatsioonimenetluses
T.R-ile riigi õigusabi osutamise eest.
3.Jätta p-s 2 välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda 149 eurot ja 52 senti (sh käibemaks 24 eurot 92 senti). M.J. e kanda jätta p-s 2 välja mõistetud summast 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot).
4.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Jekaterina Jevšina kaudu õigusabikulud 273 eurot ja 60 senti (sealhulgas käibemaks 45 eurot ja 60 senti), vandeadvokaat Jekaterina Jevšinale apellatsioonimenetluses M.J. ele riigi õigusabi osutamise eest. Jätta nimetatud summa riigi kanda.
5.M.J. el tasuda temalt väljamõistetud summa 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.J. 1-14-2998 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.R anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 22. mail 2011 Narvas, Partisani 9 trepikojas ja põhjusel, et korterist, kus kannatanu M.J. oli külas, kostub õhtusel ja öisel ajal kõva muusikat ja lärmi, lõi rusikaga näkku M.J. ele, tekitades talle füüsilist valu. Pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi diagnoositi M.J. el ninaluude murd. Oma käitumisega pani T.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.
2.Samuti süüdistati T.R selles, et tema 18. veebruaril 2012 kell 17.00 avalikus kohas, Rakvere 71, Narva, alkoholijoobes olles ning tegutsedes grupis S.T. aga huligaansel ajendil lõi põhjuseta ning eirates avalikus kohas käitumise reegleid kaupluse juures seisnud alaealiste juuresolekul J.V. ile vastu pead ja jalgu. Lükkas seejärel V.V. i ja lõi rusikaga vastu pead, mille tagajärjel V.V. kukkus. Seejärel lõi T.R V.V. i käega pea piirkonda ja jalgadega vastu pead, nägu ja keha. Pärast seda tuli kaupluse juures seisva J.V. i juurde ja hakkas teda rusikatega vastu nägu lööma. Oma tegevusega tekitas T.R kannatutele füüsilist valu ja rikkudes kolmandate isikute rahu ja turvatunnet. Oma käitumisega pani T.R toime KarS § 263 p-de 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumise vägivallaga ja isikute grupis.
3.Viru Maakohtu 20. jaanuari 2015 otsusega mõisteti T.R süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõisteti T.R-i karistuseks 1 aasta vangistust, mida vähendati lühimenetluses 1/3 võrra. Karistusaja hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 19. veebruar - 20. veebruar 2014, s.o 2 päeva. M.J. e lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. T.R-ilemõistetud 8-kuu pikkune vangistus jäeti KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates 20. jaanuarist 2015. M.J. e tsiviilhagi rahuldati osaliselt. T.R-ilt mõisteti kannatanu kasuks välja 500 eurot.
4.Kannatanu apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsus tsiviilhagi puudutavas osas. Muus osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
MAAKOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI PUUDUTAVAS OSAS
5.Osundades KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 134 lg 2 ja § 1045 lg 1 p 1 sätestatule, leidis kohus, et kannatanule tekitatud füüsiline valu ja kehavigastused ei vasta tema poolt avaldatud tsiviilhagi suurusele. Kannatanu esindaja väited, et kannatanu peksmise tulemusena on viimase välimus muutunud ning M.J. e kannatused ei ole lõppenud, sest tal seisab ees ninalõikus, on paljasõnalised.
APELLATSIOON
6.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu, kes taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilhagi 2000 eurot väljamõistmist T.R-ilt. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
Ringkonnakohtu istungil jäi M.J. esitatud apellatsiooni juurde. Riiklik süüdistaja, süüdistatav T.R ja tema kaitsja apellatsiooniga ei nõustunud ning taotlesid maakohtu otsuse muutmata jätmist.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kannatanule välja mõistetud hüvitis suuruses 500 eurot talle põhjustatud kahju eest jääb muutmata. Oma seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt. 8.1 VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kannatanu M.J. sai T.R-i õigusvastase tegevuse tulemusel ninaluude murru. Vigastus on tuvastatud SA-s Narva Haigla ning selle kohta on väljastatud tõend (I kd, lk 8). Apellatsioonikohus leiab, et kehaline väärkohtlemine, millega põhjustati kannatanule ninaluude murd, on hinnatav raske rikkumisena. T.R-i süüküsimuses ei ole edasikaebust esitatud. Seega võtab ringkonnakohus edaspidi seisukoha vaid selles, kas Viru Maakohtu poolt kannatanule välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis süüdistatava süülise tegevusega kannatanule tekitatud kehavigastuse eest on õiglane.
8.2 Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (RKKK 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 130 lg 2 rakendamisel peab kohus arvestama mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17).
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioon on napisõnaline ning selles puuduvad vähimadki argumendid, mis põhjendaksid, milles seisnesid M.J. e hingelised ja füüsilised üleelamised. Esindaja avalduses on tsiviilhagi summat põhjendatud M.J. ele põhjustatud füüsilise valuga. Kehalisest väärkohtlemisest tingituna on kannatanu nina kõver. (III kd, lk 168). Esindaja on välja toonud sellegi, et M.J. soovib edaspidi nina operatsiooniga korrigeerida, mistõttu ei saa tema kannatusi lugeda lõppenuks (maakohtu istungi protokoll IV kd, lk 22). Lisaks on esindaja tsiviilhagis välja toonud sellegi, et löömine põhjustas kannatanule alandust, kuna peksmise juures viibis M.J. e külla kutsunud naisterahvas (III kd, lk 168). 9.1 Ringkonnakohtu istungil selgitas M.J. , et vajab raha ninaoperatsiooni tegemiseks. Süüdistatava M. T.R-i ringkonnakohtus antud ütluste kohaselt saatis M.J. talle 31. märtsil 2015 kirja, milles nõudis 500 euro hüvitamist. M.J. kinnitas vastavasisulise kirja saatmist. Süüdistatava kaitsjale vastas kannatanu, et tahab operatsiooni kinnimaksmist. 2000 eurot nõuab ta sellepärast, et operatsioon on kallis (ringkonnakohtu istungi protokoll lk 2). Eeltoodust järeldab apellatsioonikohus, et maakohtu poolt välja mõistetud summa 500 eurot rahuldas M.J. t mittevaralise kahjuna, ülejäänud osa hagist aga moodustab operatsiooni eest nõutav summa. 9.2 Apellatsioonikohus märgib, et operatsiooni eest nõutav summa on käsitletav varalise kahjuna, mis vajab aga eraldi tõendamist. Seejuures märgib ringkonnakohus, et ehkki vaidlusalusest sündmusest on möödunud 4 aastat ning selle aja vältel on kannatanu enda väitel pöördunud ka arsti vastuvõtule (ringkonnakohtu istungi protokoll lk 2), ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid kohtus väidetud vaevuste (ninavalud, mõni kord ninaverejooks) esinemist. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ninakõverusest tingitud füüsiliste sümptomite leevendamiseks vajalik operatsioon ei kuulu riiklikest vahenditest finantseeritavate tervishoiuteenuste nimistusse ja selle eest peab M.J. tasuma ise. Seega puuduvad vähimadki tõendid, mis kinnitaksid M.J. e ütlusi talle põhjustatud kehavigastusega seotud võimalikest täiendavatest väljaminekutest. See võtab kohtult võimaluse kannatanu väiteid hinnata. 9.3 M. T.R selgitas ringkonnakohtu istungil, et kannatanuga oli neil mitu konflikti, mis johtusid sellest, et korteris, kus M.J. külas oli, pidutseti ja kuulati valju muusikat. M. T.R-i pere ei saanud magada, kuna peod kestsid tavaliselt hommikul kella viieni. Politsei kutsumine ei aidanud, kuna ust ei avatud. Politseinike juuresolekul hakkas M.J. M. T.R ja tema perekonda ähvardama kriminaalidega. Järgmisel korral, kui M.J. tuli, soovis M. T.R temaga rääkida. Enne kui M.J. M. T.R ja tema perekonda ähvardama hakkas, mingit viha ta M.J. e vastu ei tundnud (ringkonnakohtu istungi protokoll lk 4). Süüdistatava M. T.R-i ütlusi selle kohta, et naaberkorteris toimus mitu päeva väldanud pidu, kus tarvitati alkoholi ja kuulati valju muusikat, on kinnitanud ka tunnistaja V.V. . Viimane kinnitab, et M. T.R koputas mitmel korral uksele ning palus panna muusika vaiksemaks. Ent nad jätkasid pidutsemist nii nagu tahtsid (I kd, lk 23). Ringkonnakohtu hinnangul annab süüdistatava selgitus sündmusele eelnenud olukorrast aluse arvata, et kahju põhjustanud sündmuse tekkepõhjuseks oli kannatanu ähvardav ning provotseeriv käitumine.
9.3 Tsiviilhagis on põhjendatud mittevaralist kahju ka kannatanule põhjustatud alandusega, mis tekkis sellest, et peksmise juures viibis M.J. e külla kutsunud naisterahvas. Märkimist väärib, et sellesisulise väite on tsiviilhagis esitanud üksnes esindaja, hilisemas menetluses ei ole väidet kuidagi sisustatud. Nimetatud naisterahva ülekuulamisest nähtub, et pärast traumapunktis käimist helistas M.J. ja ütles, et ei tule enam tema [s.o V.V. ] juurde, kuna kardab M. T.R. Koos mindi ööbima V.V. sõbranna juurde (I. kd, lk 23). Apellatsioonikohus leiab, et isegi kui intsident põhjustas M.J. ele alandust, ei ole millegagi hagis ega hilisemas menetluses põhjendatud, milles selline alandus seisnes ning kuidas see mõjutas M.J. e edasist elu. Seetõttu ei tingi eeltoodu maakohtu otsusega välja mõistetud summa suurendamist.
11.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on M.J. e väited talle tekitatud kehavigastuste tagajärgede ning üleelamiste osas väheveenvad ja sisuliselt tõendamata. Võttes arvesse süüdistatava süü suurust ja kannatanu enda osa konflikti tekkes, on maakohtu poolt välja mõistetud summa 500 eurot igati mõistlik ning suurendamisele ei kuulu.
12.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 20. jaanuari 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
13.M.J. e esindaja vandeadvokaat J. Jevšina on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude ja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 273,60 euro suuruses summas (sealhulgas käibemaks 45,60 eurot). Taotluse kohaselt on esindaja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks kulutanud 2 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 1 tunni. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist suunal Narva-Tartu-Narva (360 km). Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud ja 1. mail 2015 jõustunud muudatuste "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) punktidest 2, 16 ja 54 on taotlus põhjendatud. Korra punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasjas apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot. Korra punkti 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Korra p 54 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Arvestades, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning põhjendatud, tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldada täies ulatuses, s.o summas 273,60 eurot (sh käibemaks 45,60 eurot). Kuivõrd Viru Maakohtu 12. novembri 2014 määrusega on M.J. ele antud riigi õigusabi tagasimaksekohustuseta, tuleb nimetatud kulud jätta RÕS § 8 p 1 alusel riigi kanda.
14.T.R-i kaitsja vandeadvokaat E. Bulattšik on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude ja riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. T.R-i kaitsja taotluse kohaselt kulus tal 5 tundi selleks, et valmistada ette ringkonnakohtu istungiks. Kaitsja taotleb 240 euro hüvitamist. Ringkonnakohus sellist ajakulu põhjendatuks ei pea. Tegemist ei ole keeruka ega materjalimahuka kriminaalasjaga. Vaidluse esemeks on üksnes mittevaraline kahju. Kaitsja jäi ringkonnakohtu istungil maakohtus juba esitatud argumentide juurde. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu istungiks
ettevalmistamise eest 3 tundi ning hüvitamisele kuuluvaks summaks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). 14.1 Lisaks on kaitsja taotlenud kohtuistungil osalemise eest hüvitist 2 tunni eest 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Apellatsioonikohtus toimunud istung avati kell 11:00 ja kohus lahkus nõu pidama 12:02. Seega kuulub kaitsja tasu hüvitamisele 1 tunni ulatuses, ehk summas 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Hüvitamisele kuuluvad ka sõidukulud suunal Kohtla-Järve-TartuKohtla-Järve (282 km) summas 101 eurot 52 senti (sh käibemaks 16 eurot 92 senti). 14.2 Seega kuulub advokaat E. Bulattšikule kaitsjatasuna hüvitamisele 293 eurot 52 senti (sh käibemaks 48 eurot 92 senti) ringkonnakohtu menetluses T.R-ile riigi õigusabi osutamise eest. 14.3 KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna apellatsioon on esitatud M.J. e huvides, jäävad menetluskulud tema kanda. Arvestades KarS § 180 lg-s 3 sätestatut, jätta menetluskuludest riigi kanda ringkonnakohtu istungil kantud kulud ja kaitsja sõidule kantud kulud. Seega jääb välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda 149 eurot ja 52 senti (sh käibemaks 24 eurot 92 senti) ja M.J. e kanda 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot).
Maarika Kuusk Paavo Randma Tiit Lõhmus /Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.