lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-05-234/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-05-234/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-05-234/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.01.20131-05-234/27Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.03.20141-05-234/45Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-05-234

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. mai 2015 määrus Vladimir Gussevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Gussev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 09.05.2006 otsusega tunnistati Vladimir Gussev süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti isiku lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati karistuse hulka ka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2004 ja lõpeb 15.12.2016.
2.Tartu Vangla esitas 27.03.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Gussevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määrusega jäeti V. Gussev talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu arvates välistavad süüdimõistetu vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik, aga ka see, et mõistetud karistus ei ole saavutanud oma eesmärki.
3.1.V. Gussevit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Hetkel kannab ta karistust mh nelja vägistamise episoodi eest. Maakohus pidas kuriteo toimepanemise asjaolusid äärmiselt raskeks. Kolme kannatanu suhtes jäi vägistamine katsestaadiumisse (kannatanutel õnnestus ära joosta või appi hüüdes abi saada), ühel juhul viis V. Gussev vägistamise lõpule. Üks kannatanutest oli lapseealine ning kinnipeetav omastas ka selle kannatanu mobiiltelefoni.
3.2.Kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). V. Gussevi sõnul on ta kannatanute suhtes küll füüsilist vägivalda tarvitanud, kuid pole kellegagi nendest sugulisse vahekorda astunud. Seega ei pidanud kohus usutavaks, et süüdimõistetu mõistab adekvaatselt oma käitumist ja selle tagajärgi teistele isikutele. Sellest tulenevalt on kahtlus, kas V. Gussevil on piisavalt motivatsiooni, et edaspidiselt oma käitumisviise muuta. 3.2 Kohus pidas positiivseks V. Gussevi käitumist karistuse kandmise ajal. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalprogrammid ning lõpetanud riigikeele kursuse B1 tasemel. Alates 2010 osaleb süüdimõistetu tööhõives ning alates 2014 töötab abitöölisena AS-is XXX . Lisaks osaleb V. Gussev alates 06.01.2015 seksuaalkurjategijatele suunatud programmis Uus Suund. 3.3 Vabanemisel soovib V. Gussev asuda elama XXX le aadressile, kus elavad tema ema ja abikaasa. Korter kuulub süüdimõistetu tütrele, kes on andnud nõusoleku, et V. Gussev võib vabanemise korral sinna elama asuda. Kinnipeetavale on väljastatud tähtajaline elamisluba ja ta soovib asuda tööle XXX l asuvas korteriühistus lukksepana. Seejärel soovib ta taastada oma keevitaja eurosertifikaadi ning asuda tööle keevitajana. Vabanemise korral on V. Gussevi lähedased nõus teda materiaalselt toetama. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Gussev, kes palub tühistada 06.05.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Määruskaebuses tuuakse välja V. Gussevit karistuse kandmise ajal iseloomustavad asjaolud: distsiplinaarkaristuste puudumine ning osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives ja keeleõppes. Kinnipeetava arvates on karistus saavutanud oma eesmärgi ning isik ei õigusta toime pandud tegusid. Pärast vanglast vabanemist soovib V. Gussev jätkata õiguskuulekat elu, minna tööle ja tegeleda oma probleemidega. Talle on tagatud elukoht koos oma ema ja abikaasaga XXX l, töökoht ja lähedaste toetus.
4.2.V. Gussevi hinnangul peaks kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel pöörama rohkem tähelepanu olevikule ja tulevikule, mitte minevikule. Samuti ei tohiks liialt arvestada,

kas süüdimõistetu on oma süüd tunnistanud või mitte. Kuigi kinnipeetav on teinud kõik endast oleneva, ei toeta vangla V. Gussevi tingimisi vabastamist. Juba alates 2012. aasast ei vähene vangla poolt antav ohuhinnang ning isikut hinnatakse põhjendamatult kõrgohtlikuks.

4.3.Kinnipeetav selgitab veel, et tema puhul on rikutud süütuse presumptsiooni. Nimelt avaldati enne süüdimõistva otsuse jõustumist tema kohta artikkel, milles teda käsitleti kurjategijana. V. Gussev esitas artikli maakohtule, kuid seda ei võetud arvesse. Süüdimõistetu rõhutab, et ei õigusta oma teguviisi, kuid leiab, et kriminaalasja uurimine ei olnud õiglane ega erapooletu.
4.4.Seoses varasemate karistustega märgib V. Gussev, et tegu, mille eest teda sõjatribunalis karistati, ei ole praeguse seaduse järgi enam kuritegu. Nimelt ei soovinud Eestis sündinud kinnipeetav osaleda Nõukogude Liidu sõjaväeteenistuses ning teda karistati seepärast väeosast lahkumise eest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Gussevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ega pea võimalikuks maakohtu põhjendustele midagi ette heita. Määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine jälgitav.
6.Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski V. Gussevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on korduvalt karistatud väga raskete kuritegude toimepanemise eest ning ka käesoleva karistuse mõistmise aluseks olnud teod eeldavad väga mõjusaid ennetähtaegset vabastamist põhjendavaid asjaolusid. V. Gussevi puhul neid siiski ei esine. Kuna süüdimõistetu on arvestades tema isikut ja varasemat elukäiku põhjendatult hinnatud kõrgohtlikuks, saab ta ennetähtaegselt vabastada ainult juhul, kui on olemas kindel veendumus, et V. Gussev hoidub edaspidi kuritegude toimepanemisest. Isiku varasem elukäik, suhtumine toimepandud kuritegudesse ning teatav ennast õigustav käitumine viitavad aga, et kinnipeetava puhul ei ole karistus soovitud eesmärki veel täitnud. Seega on V. Gussevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal välistatud.
7.Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus lisaks kinnipeetava olevikule ja tulevikule ka süüdimõistetu isikut ja käitumist enne karistuse kandmist. Just nendest andmetest saab tihti teavet kinnipeetava väljakujunenud käitumismustrite ning temast lähtuvate võimalike ohtude kohta. Maakohus on põhjendatult ka nii teinud ja leidnud, et V. Gussev on jätkuvalt ohtlik ning karistus ei ole täitnud preventiivseid eesmärke. Samas ei oma ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tähtsust süüdimõistva otsuseni viinud menetluse käik ega uuritud tõendid. Jõustunud lahendi ümberhindamiseks annab võimaluse üksnes teistmismenetlus. Ennetähtaegset vabastamist ei puuduta ka V. Gussevi etteheited tema suhtes süütuse presumptsiooni rikkumise kohta.
8.V. Gussevi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel omab eelkõige kaalu tema varasem karistus tapmise, vägistamise ja kehavigastuste tekitamise eest. Varasemad kuriteod ja kantava karistuse aluseks olnud kuritegude asjaolud viitavad isiku kalduvusele saavutada oma tahtmist vägivalda kasutades. Järelikult ei ole niivõrd oluline ka tegu, mis tõi kaasa V. Gussevi karistuse sõjaväeteenistusest kõrvalehoidumise eest, milles kohus võtab arvesse süüdimõistetu selgitusi, kuid toonitab, et need ei muuda kuidagi isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.