lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-10079/85

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-10079/85
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1153
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-10079/17Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.01.20101-09-10079/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.10.20131-09-10079/44Tartu Ringkonnakohus06.11.20131-09-10079/80Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.04.20151-09-10079/93Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.07.20161-09-10079/102Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-10079

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Janoš Azarkin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrus muutmata ning Janoš Azarkini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Janoš Azarkin tunnistati Harju Maakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Süüdimõistetu karistuse kandmise alguseks loeti 31. märts 2009 ja karistusaeg lõpeb 31. märtsil 2018. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tal 31. märtsil 2015.
2.Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega jäeti J. Azarkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-191-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. J. Azarkin sellele tingimusele ei vasta, sest tal on üks distsiplinaarkaristus. See näitab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. J. Azarkin on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varavastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab ta kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti narkokuriteo eest.

2.2 Varasematele karistustele vaatamata ei ole J. Azarkin paranemise teele asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, pannes toime esimese astme narkokuriteo. See viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning J. Azarkini puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.3 Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid J. Azarkinil olemas töö- ja elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3.J. Azarkin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Maakohus on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asjaolusid vääralt hinnanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on olemas oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Suhtlemisel ametnikega on ta viisakas ja vaenulikud hoiakud puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval endal probleemkäitumist seoses narkootikumidega esinenud ei ole. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. 3.2 J. Azarkin on vangistuses viibinud kuus aastat. Selle aja jooksul on ta käitunud distsiplineeritult. Hetkel on tal vaid üks distsiplinaarkaristus, mis seisnes selles, et kauplust külastades ostis ta endale karastusjoogi Hustler, mis liigitub energiajookide alla ja mille omandamine on vangla sisekorraeeskirjade järgi keelatud. Tegemist ei ole tõsise eksimusega ja on vabandatav teadmatusega, et tegemist oli energiajoogiga. 3.3 Viru Vangla on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks ja sellest lähtudes toetab vangla tema vabastamist. Vabanemisfondi on J. Azarkinil kogunenud 1170 eurot ja võlgnevused tal puuduvad. Seega on oht, et J. Azarkin paneks vabaduses toime uusi kuritegusid materiaalse kitsikuse tõttu, madal. Samuti on tal olemas garanteeritud töökoht. 3.4 Karistamise eesmärk peaks olema ohtlike kurjategijate ühiskonnast eraldamine ja vähemohtlike rehabiliteerimine ühiskonda. Seejuures on ka uuringud kinnitanud, et rehabiliteerimine on kõige efektiivsem viis isiku suunamiseks seaduskuulekale käitumisele. Ennetähtaegse vabanemise mõte on, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ja töö nendega jätkub. Ennetähtaegne vabanemine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õiguskuulekal teel. J. Azarkin leiab, et kantud kuueaastane vangistus on olnud piisavalt pikk, andnud talle aega järele mõelda ja tehtut kahetseda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Azarkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Määruskaebuses rõhutab J. Azarkin oma positiivset käitumist vangistuse kandmise ajal, madalat uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust ning võimalusi vabaduses, sh garanteeritud töökoha olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigi nende asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis. Just selliselt on maakohus J. Azarkinit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes ka toiminud.
6.J. Azarkinit on Eestis kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Lisaks on teda kolmel korral karistatud kriminaalkorras ka Soome Vabariigis. Vanglakaristust kannab kinnipeetav kolmandat korda. Praegu kannab süüdimõistetu karistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sellise teo eest on teda karistatud ka varem. Seega on J. Azarkin korduvalt pannud toime samaliigilisi süütegusid ja samal põhjusel, s.o rahalise kasu saamise eesmärgil. Määruskaebuses leiab J. Azarkin, et kuna tal on vabanemisfondi kogutud rahalisi vahendeid ja olemas on garanteeritud töökoht, on oht majanduslikust kitsikusest tingitud kuritegude toimepanemiseks väike. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et J. Azarkin omas töökohta ja kindlat igakuist sissetulekut ka enne vangistust, ent see ei mõjutanud teda kuriteo toimepanemisest hoiduma. J. Azarkin asus oma sissetulekuid narkootikumide käitlemisega suurendama. Järelikult puudub ringkonnakohtul alus arvata, et garanteeritud töökoha olemasolu oleks piisav, kindlustamaks edaspidi tema seaduskuulekat käitumist. J. Azarkinil võib taas tekkida soov või vajadus oma sissetulekuid ebaseadusliku tegevusega suurendada. Olukorras, kus J. Azarkin on korduvale kriminaalkorras karistatusele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja suunanud teda oma käitumist muutma.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J. Azarkinit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.