lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-10079/80

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-10079/80
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-10079/17Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.01.20101-09-10079/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.10.20131-09-10079/44Tartu Ringkonnakohus06.11.20131-09-10079/85Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.05.20151-09-10079/93Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.07.20161-09-10079/102Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

15.aprillil 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-10079

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Valentina Michelson Ipbüker

Asja läbivaatamise kuupäev

15.04.2015 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Janoš Azarkin isikukood 37308280427 viibib Viru vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Janoš Azarkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janoš Azarkin tunnistati süüdi 14.10.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 31.03.2018. Kinnipidamisasutuses Janoš Azarkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja madruse kutseoskused, kuid sellel erialal töötanud ei ole. Karistuse kandmise ajal Ämari Vanglas omandas elektriku ja puusepa erialad ning osales arvuti algõppe kursustel. 01.09.2011-19.06.2013 omandas Ida-Viru Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning käesoleval hetkel on aktiivne tööotsija. Alates 20.01.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda.

Enne vangistust omas kindlat sissetulekut ehitusel töötades. Erilisi majanduslikke probleeme ei olnud, kuid isikul olid väljakujunenud kulutamisharjumused ning ta soovis elada üle oma võimete. Oma sissetulekut suurendas narkootikumide müügiga. Võimalikul vabanemisel on kinnipeetava sõnul tal võimalus tööle asuda xxx. Väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel 2002 aastal. Alates 2007.aastast on tarvitanud alkoholi pühade ja tähtpäevade puhul väikestes kogustes. Läbis sotsiaalsete oskuste treeningu 28.01.2011 - 24.03.2011. Kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariigis kuus korda. Karistusregistri andmetel on J.Azarkinit karistatud Soome Vabariigis kolm korda. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Viimane karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isikut on korduvalt karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest. Teod on toime pandud samadel põhjustel- rahalise kasu saamise eesmärgil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 16 %. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav soovib elada aadressil xxx. Tegemist on munitsipaalelamispinnaga (1-toaline ühiselamutüüpi kõikide mugavustega korter, mida J. Azarkin võib kasutada kuni aastani 2017). Elukohakülastust ei toimunud, kuna korter on õde xx xx sõnul antud kasutada kuni kinnipeetava vabanemiseni teisele isikule. Vabanemisjärgselt soovib Janoš Azarkin asuda tööle xxx. 18.02.2015.a püüdis kriminaalhooldusametnik xxx juhatuse liikme xx xx ühendust saada (telefon xx), kuid telefonikõnedele keegi ei vastanud. Kinnipeetava õe sõnade järgi on nad (xx xx ja isa xx xx) valmis ennetähtaegse vabanemise korral Janoš Azarkinit moraalselt ja materiaalselt toetama (xx xx on püsiva tööga hõivatud, xx xx on pensionär). Karistusregistri andmetel (03.02.2015) oli Janoš Azarkin ühel korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Karistusregistri andmetel (03.02.2015) on Janoš Azarkin korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibib korduvalt kinnipidamisasutuses, vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistamata. Käesolevat vanglakaristust kannab J. Azarkin narkootikumide käitlemise eest. Varasemalt on olnud ühel korral käitumiskontrollis. Prokurör Margit Luga, kirjalikult esitatud seisukohana ei ennetähtaegseks vabastamiseks. Janoš Azarkin taotleb ennetähtaegset vabastamist.

toeta kinnipeetava taotlust

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janoš Azarkini isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

Janoš Azarkin nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Janoš Azarkin on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varavastase narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti narkokuriteo eest.

kuritegude

ja

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist pannes toime 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Janoš Azarkini puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid töö- ja elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Janoš Azarkini vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.