Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26 jaanuar 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-10079
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
18 jaanuar 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Janoš Azarkini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja Svetlana Zabelina süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 14 oktoobri 2009 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Ringkonnaprokurör T.Pern
Prokurör
Ringkonnaprokurör Taavi Pern
Süüdistatav
Janoš Azarkin, ik: 37308280427, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kinni peetud 31.03.2009, Svetlana Zabelina, ik: 47207250280, varem kohtulikult karistamata, viibis eelvangistuses 31.03.200901.04.2009
Kaitsja
Vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Merike Borunova
Tühistada Harju Maakohtu 14 oktoobri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-10079 Janoš Azarkin’i ja Svetlana Zabelina süüdistusasjas Janoš Azarkin’ile mõistetud karistuse osas.
Uue otsusega:
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
tuvastatud faktilised asjaolud on vastuolus S. Zabelina ütlustega. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et selliste väidetavalt ametlike sissetulekute juures olid S. Zabelina ja J. Azarkin võimelised omandama amfetamiini koguses, mis oleks tänavamüügis olnud väärt ca 300000.krooni. Samuti tuleb suhtuda kriitiliselt S. Zabelina ütlustesse tema DNA jälgede leidmise osas käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevalt kilekotilt ja elektroonilistelt kaaludelt. Nii on kriminaalmenetluse käigus lisaks kilekotile ja kaaludele Tallinnas, Xxxxxxxxx xxx xxxx asuvast korterist äravõetud ka tühjasid minigrip kilekotte ja plastikpurke kirjadega „Glükoos” s.o esemed, mida kasutatakse narkootiliste ainete pakendamiseks ning lahjendamiseks. Selliste asitõendite leidmine korterist kinnitab asjaolu, et korterit on soovitud kasutada narkootiliste ainete pakendamiseks. S. Zabelina ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks. S. Zabelina on ütluseid andnud soovist vabaneda vastutusest ning ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi tõendit, mis annaksid võimaluse tema väiteid kontrollida. Olukorras, kus tema suhtes kahtluse tekkimisest kuni kohtuistungi toimumiseni kulus 7 kuud olid S. Zabelinal kõik võimalused koguda ja esitada tõendeid reaalse maniküüriteenuse osutamise kohta, samuti varem deklareerimata, kuid tegelikkuses olemas olnud tulude deklareerimiseks, kuid sellist võimalust S. Zabelina ei kasutanud. Ilmselge on asjaolu, et J. Azarkini elukaaslasena oli S. Zabelina teadlik sellest, millised on J. Azarkini sissetulekuallikad. Pangakonto väljavõttest ilmneb, et alates 2007. a algusest on S. Zabelina pangakontole laekunud sularaha peamiselt pangaautomaatide kaudu teostatud sissemaksetena. Suur sularahakäive on iseloomulik narkokuritegude toimepanemisel. Samas ilmneb S. Zabelina pangakonto väljavõttest, et alates 2007. a veebruarist on pangakontolt tehtud 21 korral väljamakseid J. Azarkini huvides (tasud kommunaalteenuste, sideteenuste jms eest), mis viitab asjaolule, et S. Zabelina pangakontot kasutas aktiivselt ka J. Azarkin. J. Azarkini ütlused on usaldusväärsed osas, mis puudutavad asjaolu, et ta tegutses narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemise varalise kasu saamise eesmärgiga. Samuti on J. Azarkini ütlused usaldusväärsed selles osas, et J. Azarkin on tõepoolest olnud sõiduauto Honda kasutaja, kuivõrd sõiduki kasutamisele tema poolt viitavad nii kohtuistungil avaldatud väärteootsus (tl. 207-208), varjatud jälgimise protokoll (tl. 67-68) kui tema enda ütlused. Samas ei ole võimalik hinnata J. Azarkini ütluste usaldusväärsust osas, mis puudutab narkootiliste ainete toimetamist I. M. elukohta 31.03.2009. a tema käes olnud musta värvi jope käises. Lähtudes narkootilisi aineid sisaldanud kilekotil olnud ainsast tuvastatud DNA jäljest tuleb järeldada, et amfetamiini toimetas korterisse S. Zabelina, mitte aga J. Azarkin üksi. Samuti ei ole usaldusväärsed J. Azarkini ütlused osas, mis puudutavad tema sissetuleku legaalset päritolu. Nii väitis J. Azarkin kohtuistungil, et on alates vanglast vabanemisest teeninud raha mitteametlikult ehitajana töötades, kuid ei nimetanud ehitusobjekte ega ettevõtet, mille heaks töötas. Kohus on jätnud tähelepanuta DNA ekspertiisiakti (tl. 22-27) punktides nr 2, 3 ja 6 kajastatu, mille kohaselt ei saa välistada S. Zabelina DNA leidumist ekspertiisobjektidel. Samuti on ekspertiisiaktis selgitatud, et DNA täieliku segaprofiili puhul on S. Zabelina DNA alleelid tulnud esile kõigis analüüsitud DNA lookustes. Selline eksperdi järeldus on käsitletav kohtukõlbliku tõendina. Arvestades S. Zabelina DNA jälgedega kilekoti ja kaalude leidmise konteksti on tõenäoline, et esemetel leidub tõepoolest jälgi tema DNA-st. S. Zabelina bioloogilise materjali leidumine antud esemetel on võimalik vaid S. Zabelina aktiivsest kokkupuutest nimetatud objektidega.
Lisaks eelnevale ei võtnud kohus arvesse A. T. ütlused 31.03.2009. a teostatud läbiotsimise käigu kohta, samuti läbiotsimisprotokollis kajastatu kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis süüdistatav J. Azarkin juba läbiotsimise alguses vabatahtlikult välja anda 1,6 kg amfetamiini. J. Azarkini taotlus on kajastatud ka läbiotsimisprotokollis (tl. 10-11). Tulenevalt narkootilise aine ekspertiisiaktis kajastatust leiti ja võeti korterist ära 1562 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. J. Azarkin sai narkootilise aine kaalu teada ainult tingimustes, kus ainet oli tema juuresolekul varasemalt kaalutud. Narkootikume kaaludes ei valata kaaludele narkootikume sisaldavat pulbrit, vaid aineid kaalutakse pakendis. Kuivõrd jäljed S. Zabelina DNAst leiti elektrooniliste kaalude sisselülitamisnupult, pidi just S. Zabelina olema isikuks, kes ained ära kaalus. Arvesse võttes asjaolu, et S. Zabelina DNA jälgi leidus ka narkootilisi aineid sisaldanud kilekoti sangadel, on loogiline järeldada, et koti narkootikumidega tõstis füüsiliselt peidikusse just S. Zabelina. Kuivõrd tulenevalt korteri läbiotsimisprotokollist leiti I. M. korterist ka glükoosi ning minigrip kilekotte, on põhjust järeldada, et I. M. korterit kasutasid J. Azarkin ja S. Zabelina narkootiliste ainete pakendamiseks ning kaalumiseks. Käesoleva menetluse käigus on tuvastatud, et J. Azarkin ja S. Zabelina on vähemalt 2007. a jaanuarist tegelenud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kohtuistungil avaldatud tõenditest ilmneb, et süüdistatavad on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eesmärgil ning enda tabamisriski vähendamiseks kasutanud narkootiliste ainete pakendamiseks, kaalumiseks ja peitmiseks mõlema süüdistatava ühise tuttava I. M. korterit, viimase teadmata toimetanud korterisse elektroonilised kaalud, minigrip kilekotid, glükoosi ja amfetamiini sisaldava pulbri. Nii ilmneb, et süüdistatavad omandasid ühiselt ja kooskõlastatult vähemalt 1562 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Samuti ilmneb kohtuistungil avaldatud tõenditest, et S. Zabelina on J. Azarkini juuresolekul kaalunud korterisse toimetatud amfetamiinisegust pulbrit ning tõstnud vastavalt kokkuleppele J. Azarkiniga kilekoti narkootiliste ainetega peidikusse, kust narkootiline aine leiti ja ära võeti. Eelnevale viitavad S. Zabelina DNA jäljed narkootiliste ainete kaalumiseks kasutatud kaaludel, samuti narkootilisi aineid sisaldanud kilekotil, samuti J. Azarkini täpne teadmine nii narkootiliste ainete peidukoha kui kaalu kohta. Kohtuistungil uuritud tõenditest ilmneb, et osa kuritegude tulemusena saadud sularahast kandsid süüdistatavad S. Zabelina pangakontole arvestades asjaoluga, et kriminaalkaristusteta isikuna on S. Zabelinat vähem alust kahtlustada kuritegude toimepanemise läbi tulu saamises. Enda sissetulekuallikate varjamiseks teostas J. Azarkin isiklikke sularahatehinguid läbi S. Zabelina pangakonto lootes seeläbi vältida enda ebaseaduslike sissetulekuallikate avastamist. Samuti aitas S. Zabelina kriminaaltulude varjamisele kaasa sõiduauto Honda HR-V omandamisel nõustudes enda kandmisega autoregistri andmebaasi auto omanikuna teades, et tegelikkuses on sõiduauto omandatud J. Azarkini arvel ning viimasele kasutamiseks. Kohus mõistis J. Azarkinile kuriteo raskusele mittevastava karistuse. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et J. Azarkini süüd raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend, kaks varasemat karistust samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid mitte toime panema ning seetõttu ei ole võimalik J. Azarkini karistamine KarS §184 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Samuti tuleb J. Azarkini karistamisel arvesse võtta asjaolu, et isegi reaalne vangistus viimase narkokuriteo toimepanemise eest ei takistanud teda vangistuses uut kuritegu toime panemast. Arvestades J. Azarkini tegevuses tuvastatud süüd raskendavaid asjaolusid – talle ning S. Zabelinale on esitatud süüdistus ligi 1400 isikule joobe tekitamiseks piisava narkootikumikoguse ebaseaduslikus käitlemises – on põhjendatud J. Azarkini karistamine KarS §184 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmise lähedaselt.
Kohus on J. Azarkinile karistuse mõistmisel ekslikult kohaldanud KarS §57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu ning leidnud, et J. Azarkin on kohtuistungil enda süüd täielikult tunnistanud. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtuistungil uuritud tõendid viitavad nii J. Azarkini kui S. Zabelina süüle kuritegude toimepanemises, kuid süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist ei ole tunnistanud kumbki süüdistatavatest. Seega ei ole ei J. Azarkini ega S. Zabelina puhul alust rääkida karistust kergendavatest asjaoludest. Sarnaselt J. Azarkiniga tuleb ka S. Zabelina süüd raskendava asjaoluna arvesse võtta omakasu ajendit. Lisaks eelnevale tuleb nii J. Azarkinile kui S. Zabelinale karistuse mõistmisel arvesse võtta õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Azarkinile karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et isiku teos puuduvad vastutust kergendavad asjaolud, kuid süüd raskendava asjaoluna esineb tegutsemine omakasu ajendil. Samuti tuleb J. Azarkinile karistuse mõistmisel arvesse võtta tema poolt toimepandud kuriteo olemust. Lisaks eelnevale on J. Azarkini näol tegemist varem kahel korral narkokuriteo toimepanemise eest karistatud isikuga, kellele varasemad karistused samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ei ole avaldanud loodetud mõju ning ei ole teda takistanud uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole põhjendatud J. Azarkini karistamine alla KarS §184 lg 2 p 2 sanktsiooni keskmist karistust. S. Zabelinale karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist on varem karistamata isikuga. Arvestades asjaolu, et S. Zabelina elas koos kogenud narkokurjategijaga on alust arvamuseks, et S. Zabelina täitis kuritegude toimepanemisel teisejärgulist rolli (narkootiliste ainete peitmiskoha valimise ning kriminaaltulu varjamise rolli) ning poleks puuduvate kontaktide tõttu saanud ise narkootikume levitada. Kogutud tõendid viitavad asjaolule, et J. Azarkin kasutas S. Zabelinat kuritegude toimepanemisel ära ning seega on S. Zabelina süü antud kuriteos J. Azarkini süüst väiksem. Seetõttu on põhjendatud S. Zabelinale J. Azarkini karistusest väiksema karistuse mõistmine. Kuivõrd S. Zabelina puhul on usutav asjaolu, et ta suudab vabaduses elu jätkata kuritegusid toimepanemata, ei ole vajalik tema mõjutamine reaalse vangistusega ning teda on võimalik karistada tingimisi vangistusega. Prokurör taotes Harju Maakohtus sõiduauto Honda HR-V reg.nr-ga XXX suhtes KarS §83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise kohaldamist ning laiendatud konfiskeerimist S. Zabelinalt kinnipidamisel äravõetud 874.- krooni suhtes. Sõiduauto Honda osas asus kohus seisukohale, et tegemist on S. Zabelinale kuuluva sõiduautoga, millel ei ole seost J. Azarkiniga, samuti ei ole kohtu hinnangul kriminaaltuluga tegemist S. Zabelinalt äravõetud sularaha näol. Samas on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis viitavad otseselt asjaolule, et sõiduauto Honda on omandatud J. Azarkini arvel ning tema huvides. Kohtuistungil avaldatud S. Zabelina pangakonto väljavõttest ilmneb, et 01.01.2007. a seisuga oli tema pangakontol saldo 6,50.- krooni. Peale 01.01.2007. a pangakontole kantud sularaha on pangakonto väljavõttest tulenevalt kulutatud erinevateks olmekulutusteks. Seega lükkab pangakonto väljavõte ümber S. Zabelina väited sõiduauto ostmiseks raha kogumises, kuna legaalsete sissetulekute korral ei oleks S. Zabelinal olnud alust kogutava raha olemasolu varjamiseks ning selle turvalisemaks säästmiseks pangakontol hoidmiseks. Järeldada tuleb, et sõiduauto omandamine oli võimalik vaid J. Azarkini arvel, kuna J. Azarkini suhtes on kohus tõendatuks lugenud eelduse, et viimasel oli kuritegelik sissetulekuallikas. Harju Maakohtu poolt uuritud tõendite alusel saab teha järelduse, et J. Azarkin oli sõiduauto Honda pidev kasutaja. Seetõttu tuleb sõiduauto kui J. Azarkini arvel omandatud, S. Zabelina
nimele sõiduki tegeliku omaniku varjamiseks registreeritud vara suhtes kohaldada KarS §83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimist. Kuivõrd S. Zabelina ei ole esitanud tõendeid enda sissetulekute legaalse päritolu kohta, kohtuistungil avaldatud tõendid kinnitavad tema poolt KarS §184 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist ning prokurör taotles Harju Maakohtus tema karistamist üle 3 aasta pikkuse vangistusega, ilmnevad ka S. Zabelina puhul kõik KarS §83’2 lg 1 sätestatud eeldused sularaha laiendatud konfiskeerimiseks. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 14.10.2009. a otsus osaliselt Janoš Azarkini süüdimõistmises osas KarS §184 lg 2 p 2 ja õigeksmõistmises KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning mõista J. Azarkin süüdi ja karistada teda KarS §184 lg 2 p 1, 2 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2009. a otsus osaliselt Svetlana Zabelina õigeksmõistmises KarS §184 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda 5 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta KarS §73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga Vastavalt KarS §83’2 lg 1 kohaldada süüdimõistetud J. Azarkinilt äravõetud sõiduauto Honda HR-V reg.nr-ga xxx xxx suhtes laiendatud konfiskeerimist ning S. Zabelinalt äravõetud sularaha summas 874.- krooni osas.
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
pole põhjendanud millistel seaduslikel alustel nii maakohus kui ka ringkonnakohus saaks eirata Riigikohtu seisukohta analoogse küsimuse lahendamisel. Seetõttu kohtukolleegium jätab tähelepanuta prokuröri apellatsioonis esitatud viited nimetatud eksperdiarvamusele kui S.Zabelina süüd kinnitavale tõendile. 5.2 Asjakohased ei ole apellatsioonis esitatud etteheited sellest, et maakohus jättis tähelepanuta fakti, et S. Zabelina ja J.Azarkin elasid koos ja neil oli ühine majapidamine. Kohtukolleegium leiab, et isikute ühine majapidamine ei ole iseenesest asjaoluks, mis annaks piisavat alust tuvastada mõlema isiku käitumises kuriteokoosseisu kuuluvate tunnuste olemasolu ehk fakti, et nende pikaajaliseks sissetulekuallikaks on olnud narkootiliste ainetega käitlemine. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et pulber narkootilise ainega koos narkootilise aine käitlemisele viitavate esemetega leiti ja võeti ära I. M. elukohast, Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX korterist, mitte aga süüdistatavate elukohast, Xxxxxxxxx xxx xx-xx/ I kd. t.lk.5-6, 10-11/. Samuti ei leitud viiteid kuriteole S.Zabelina omanduses olevast sõiduautost. I. M. osas on aga kohtueelse uurimise käigus menetlus lõpetatud / I kd. t.lk. 174175/. 5.3 Süüdistuses pole välja toodud suures koguses narkootilise aine omastamise aega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid millega oleks olnud võimalik ümber lükata süüdistatava J.Azarkini poolt antud ütlusi sellest, et I. M. korteris läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud narkootiline aine oli ta sinna viinud vahetult enne läbiotsimist. Kohus on seadusliku tõendina kasutanud ja hinnanud usaldusväärseks jälitustoimingu protokolli, millest nähtub, et samal päeval J.Azarkin koos tuvastamata isikuga sõitis ringi ning koos I. M.ga sõitis viimase elukohta. Korterisse sisenesid J.Azarkin ja I. M. kell 19.24. Hiljem sõitis maja juurde ka S.Zabelina ja sisenes majja kell 19.57. Kinni peeti isikud uuesti majast väljumisel kell 21.00 ja läbiotsimine viidi läbi 21.25/ I kd. t.lk. 10-11, 67-69/. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna puuduvad tõendid tuvastamaks täpset aega millal oli narkootiline aine XXXXXXXX XX-XX korterisse viidud, pole süüdistatava J.Azarkini ütluseid kummutavaid tõendeid. 5.4 Kohtukolleegium ei saa nõustuda prokuröri väitega, et maakohus ei arvestanud A. T. ütlusi teostatud läbiotsimise käigu kohta. Menetlustoimingu läbiviinud isiku tunnistajana ülekuulamist on kajastanud Riigikohus oma lahendites / näiteks 3-1-1-47-08/ ning on sedastanud, et menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana on võimalik mitte kriminaalmenetluse eset puudutavate küsimuste osas vaid mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Maakohus on A. T. kui menetlustoimingu läbiviinud isiku ütlusi läbiotsimise käigu kohta otsuses kajastanud ja hinnanud need koos läbiotsimisprotokolliga seaduslikeks tõenditeks. Ka prokurör on apellatsioonis märkinud, et läbiotsimise alguses soovis J.Azarkin koheselt välja anda korterisse peidetud narkootilise aine. Küll aga ei saa ei tunnistaja ütlusest ega ka protokollist teha kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt järeldust, et just S.Zabelina oli isikuks, kes narkootilise aine peitis. Asjaolu, et prokurör on sujuvalt läbiotsimisprotokolli ja tunnistaja ütlustelt liikunud ekspertiisiaktis antud arvamusele, millega luges tõendatuks S.Zabelina süü, ei anna alust hinnata ei A. T. ütlusi ega läbiotsimisprotokolli erinevalt maakohtu poolt antavast hinnangust ega anna ka alust tuvastada, et maakohus oleks jätnud ülalnimetatud tõendid arvestamata. 5.5 Prokurör on apellatsioonis leidnud, et juba 2007 aasta jaanuarist alates on süüdistatavad tegelenud narkootilise aine käitlemisega. Samas aga pole prokurör viidanud millistele
tõenditele selline järeldus tugineb. Nagu kohtukolleegium eespool juba nentis, kooselu ning ühine majapidamine ega ka fakt, et S.Zabelina on oma pangakontolt teinud ülekandeid elukaaslase kulutuste katteks või kommunaalmaksete tegemiseks korteri eest kus ta ka faktiliselt ise elas, ei anna alust lugeda tõendatuks suures koguses narkootilise aine käitlemist tema poolt. Kummutamatud on ka J.Azarkini ütlused sellest, et elukaaslase pangakonto kaudu arveldamine oli vajalik seetõttu, et temal endal oli rahaliste nõuete täitmata jätmise tõttu pangakonto arestitud, tema suhtes viidi läbi täitemenetlust ja tal olid võlad. Kohtule oli esitatud tõend sellest, et S.Zabelina on alates 04.05.2004 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ning tema tegevuseks on maniküüriteenused. Sellise teenuse pakkumise kohta on süüdistatav andnud ütlusi ka kohtuistungil. Ütluste kohaselt FIE-na töötades ta käis klientidel ka kodus ning temaga arveldati sularahas, ta pani osa sularaha panka, kuid mitte kõik. Samuti ei deklareerinud ta kogu tulu, et raha jääks rohkem kätte. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et sellesisulisi ütlusi ümberlükkavaid tõendeid pole kohtule esitatud. Prokuröri järeldus, et pangakontole automaatide kaudu teostatud sissemaksetena laekunud sularaha on iseloomulik narkokuritegude puhul võib vastata tõele, kuid ei välista olukorda, et FIE-na töötav isik, kellele makstakse ka sularahas paneb selle samal viisil oma pangakontole. Prokuröriga analoogsele järeldusele tulemiseks ei piisa vaid üldisest tõdemusest. Antud juhul ei ole tõendeid sellest, et alates 2007 aasta jaanuarist S.Zabelina käitles suures koguses narkootilist ainet. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kuigi prokuröri apellatsioonis esitatud argumente saab küll hinnata eluliselt loogilisteks, kuid süüdimõistev otsus ei saa tugineda ka ükskõik kui loogilistele oletustele. Antud juhul kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et puuduvad piisavad tõendid tuvastamaks S.Zabelina käitumises KarS § 184 koosseisus ettenähtud narkootilise aine suures koguses grupis koos J.Azarkiniga ebaseadusliku käitlemise tunnuseid, kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud J.Azarkini süü suurust. Vastavalt seadusele on narkootilise aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele või enamale isikule. Antud juhul on tuvastatud, et äravõetud narkootilise aine kogusest puhtal kujul piisaks ligi 1400 isikule joobe tekitamiseks. Kohtukolleegium leiab, et juba toimepandu raskus annab aluse süüdlasele mõista range karistus ja seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. KarS § 184 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat. Maakohus on tuvastanud, et süüdistatav pani kuriteo toime omakasu motiivil, mis on KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks. Selline asjaolu kuulub karistuse mõistmisel arvestamisele. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud puhtsüdamliku kahetsust. Prokurör on taotlenud sellise kergendava asjaoluga mittearvestamist. Vastupidiselt prokurörile kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt kaassüüdistatavast elukaaslase suhtes süüstavate ütluste mitteandmine või nn. kogu süü enda peale võtmine, ei välista iseenesest tema anda poolt toimepandu osas kahetsust. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga saab arvestada vaid juhul kui tegemist on tõeliselt siira kahetsusega. Kriminaalkolleegiumi veendumuse kohaselt pole antud juhul maakohtu istungil J.Azarkini poolt oma süü tunnistamine võrdsustatav siira kahetsusega toimepandus. Sellisele veendumusele jõudis kolleegium seetõttu, et tegemist on isikuga, kes on korduvalt toime pannud narkootikumidega seotud kuritegusid, kes ka vanglas, kandes karistust narkoainetega käitlemise eest paneb toime uue narkootikumidega seotud kuriteo, kes vabaks saades jätkab analoogse kuriteo toimepanemist ning kes tabatakse kuriteo toimepanemist kinnitavatel asjaoludel. Sellistel asjaoludel ja isiku poolt toimepandu kahetsemine pole tõsiseltvõetav ega karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Karistuse mõistmisel on vajalik arvestada ka süüdlase isikuga. J.Azarkin on narkootiliste ainetega seotud kuritegude järjepidev toimepanija. Vaatamata ka varem mõistetud reaalsetele vangistustele, pole sellised lühemaajalised karistused sundinud teda loobuma narkootilise aine ebaseaduslikust käitlemisest. Oma sissetulekuallikaks valis ta kuriteo toimepanemise tulemusena saadava tulu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline käitumine näitab ükskõikset suhtumist nii õiguskorda kui ka teiste isikute tervisesse ja annab seadusliku aluse range karistuse mõistmiseks. Kuna kohtukolleegium ei jaganud prokuröri järeldust grupis kuriteo toimepanemise osas, ei ole alust täielikult nõustuda prokuröri taotlusega J.Azarkinile mõistetud vangistuse tähtaja osas. Kohtukolleegium leiab, et nii karistuse mõistmisel arvestatav süü suurus kui ka süüdlase isik annab aluse J.Azarkinit karistada sanktsiooni keskmises määras ettenähtud karistusega, ehk 9 aastase vangistusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.