lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-457/51

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-457/51
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-457/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.01.20141-14-457/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.05.20141-14-457/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.20151-14-457/43Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-457

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. aprilli 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu L.L-i Veski, määruskaebus

kaitsja advokaat Andres

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile tema poolt määruskaebemenetluses L.L-ile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista L.L-ilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse. 3.2 L.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „L.L , 1-14-457, kohtukulud“. 3.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 27.01.2014 otsusega tunnistati L.L süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks saadi 5 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.10.2011 ja lõpeb 07.01.2017.
2.17.04.2015 määrusega jättis Viru Maakohus L.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab L.L esmakordselt. Väärteokorras on teda karistatud kuueteistkümnel korral. L.L-i kuritegusid iseloomustavaks jooneks on vägivald ja sellega ähvardamine. Vangla hinnangul ei ole isik küll mõtteviisilt vägivaldne, kuid käitub emotsionaalse tasakaalutuse tõttu impulsiivselt. Vabaduses on ta korduvalt ähvardanud ja rünnanud eakaaslasi, vangistuses on rünnanud kaaskinnipeetavaid ja korraldanud põlenguid. Kinnipeetav vabandab oma käitumist psühhiaatriliste probleemidega. Ta püüab probleeme lahendada manipuleerimise kaudu, millega sageli kaasneb laiaulatuslik enesekahjustamine. 2.2 L.L on küll vabaduses olemas kindel töökoht ja teda toetaks ema, kuid tal on võlgnevusi 1542,99 euro ulatuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Samuti oli kinnipeetaval vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Vägivaldsuse taseme kasv on olnud otseses seoses alkoholi pruukimisega. Kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla hinnangul isik mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid on teadmata, kuidas ta suudab erinevate mõjutustega toime tulla vabaduses. Alkoholi kuritarvitamine võib olla uue kuriteo riskifaktoriks. Riskianalüüsi tulemustena on vangla leidnud, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo puhul 65% ja vägivaldse puhul 69%. 2.3 Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Ta on vangistuses toime pannud kolm kuritegu, mis olid seotud vägivalla kasutamisega teiste kinnipeetavate suhtes, võimuesindajatele vastu hakkamisega ning süütamisega. Puudub veendumus, et L.L suudaks täita vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid nõuetekohaselt. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 15 korral. Olukorras, kus isik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamine ennatlik ja ühiskonna heaolu ohustav.
3.Kohtumääruse vaidlustas L.L-i kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja argumendid on järgmised. 3.1 L.L ei õigusta vangistuse ajal seadusvastaselt käitumist, väites üksnes, et õigusrikkumised olid seotud tema tervisliku seisundiga. L.L avaldas, et vanglas on tehtud talle ekspertiis, peale mida määrati ravi. Kinnipeetav saab süste ning võtab unerohtu. Alates ravimite võtmisest ei ole ta rohkem õigusrikkumisi toime pannud. Sellest nähtub, et L.L-i rikkumised olid otseses seoses tervisliku seisundiga. 3.2 L.L on mõistnud oma käitumise ebaõigsust, mis lubab arvata, et ta oleks suuteline järgima kriminaalhoolduse kohaldamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Samuti, kuigi L.L on mitmel korral kriminaalkorras karistatud, siis olukorras, kus ta on kandnud juba märkimisväärse osa oma esimesest vangistusest, on reaalne vangistus avaldanud temale sellist mõju, mis aitab vabastamise korral kriminaalhooldusnõudeid probleemideta järgida ning hoiab ära uued kuriteod. Kaitsja sellist seisukohta toetab ka vanglast antud iseloomustuse see osa, mis märgib ära L.L-i osalemise erinevates programmides ja tööhõives.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Seoses kaitsja väidetega märgib ja rõhutab kolleegium vaid järgnevat.

5.Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus L.L-ile mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude sooritamine katseajal ja ka vangistuse tingimustes, kuritegude vägivaldsus, rohked vangladistsipliini rikkumised ja riskitegurina varasem alkoholi kuritarvitamine. Määruskaebusest nähtuvaid maakohtu sellekohaseid argumente ka ei vaidlustata. Kaitsja tugineb L.L-i vabastamist taotledes sisuliselt vaid kahele argumendile. Esmalt leiab kaitsja, et kinnipeetava kuriteod ja vangladistsipliini rikkumised olid seotud kinnipeetava tervisliku seisundiga ja edasise selletaolise käitumise hoiab ära temale määratud ravi. Teiseks peab kaitsja oluliseks, et käesolev vangistus on L.L esmakordne ja praeguseks on ta mõistnud oma käitumise ebaõigsust. 5.1 Ringkonnakohus hindab igati positiivseks, et L.L järgib talle määratud ravi. Samas viitavad mitmed asjaolud (vt määruse punkti 5) tema ohtlikkusele. Seetõttu ei saa süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada vaid eeldusel, et ta vabaduses raviplaanist kinni peab. Seda enam, et enne vangistust L.L kuritarvitas alkoholi ja tal on diagnoositud ka toksikomaania. Samuti ei põhjenda süüdimõistetu vabastamist tõdemus, et reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest selguvalt on L.L korduvaid kuritegusid toime pannud ka vangistuse tingimustes, mis näitab, et kinnipidamisasutuses viibimine ei ole temale avaldanud nii määravat mõju, nagu arvab kaitsja. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ja tööhõives on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. L.L peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine.
6.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja L.L-i kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
7.L.L-i kaitsja advokaat A. Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 30 minutit, mille eest ta taotleb tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). ). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 30.09.2014 otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel L.L-i kanda.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.