Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.10.2011 ja lõpp 07.01.2017. O.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (kohtu toimik lk 14). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.05.2014. Kinnipidamisasutusest O.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 14 korda distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „EQUIP“. Vangistuse jooksul lõpetas põhikooli ning alates 03.02.2014 töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel. Pärast vangistust asub kinnipeetav elama koos ema ja noorema vennaga xxx. Enne vangistust oli isik ema ülalpeetav. Vabanemisel on võimalus tööle asuda firmas xxx xx kohale ehitusel. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemine võib kaasa tuua uusi rikkumisi, kuna isik on väga mõjutatav tutvusringkonna poolt. Vabaduses olles kuritarvitas alkoholi. Vägivaldsuse taseme kasv on olnud otseses seoses alkoholi tarvitamisega. Kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vabaduses olles tarbis kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud toksikomaaniast tingitud sõltuvus. Emotsionaalne seisund ebastabiilne, depressiivne, ilma püsiva ravita kalduvus vägivallale enese ja teiste suhtes. Kasutab vägivalda teiste suhtes hetke emotsioonidest tingituna. Suhtub ametiisikutesse tõrjuvalt, võib toime panna uusi õigusrikkumisi nende au ja väärikuse solvamise näol. Kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad, et kinnipeetav ei ole enda käitumist muutnud ega kohanenud nõuete ja kohustustega. Võib kergesti kaotada enesevalitsuse madala enesekontrolli tõttu. Vangla ei toeta O.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt O.Z-i vabanemisjärgseks elukohaks on xxx . Vabanemisel garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx. Kinnipeetava ema xx xx töötab xxx. Pere saab majanduslikult hakkama. Kermo on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole suutnud elada katseajal seaduskuulekalt, täita käitumiskontrolli nõudeid. Isik ei ole teinud varasematest karistustest piisavaid järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kermo ei ole teadvustanud endale kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid ega saanud aru oma tegude põhjus-tagajärg vahelisest seosest. Lähtudes korduvast õigusvastasest käitumisest, kuritegude iseloomust on Kermo elustiil olnud nii enda kui teiste vastu teisi ärakasutav, hoolimatu. Kodukülatuse käigus 17.04.2014 selgus, et aadressil xxx, on olemas sobivad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. O.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Tegemist on viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (kolm kehtivat ning 11 lõppenud distsiplinaarkaristust), mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud (KarS § 121, § 274 lg 1, § 275 ja 404 järgi ettenähtud) 2(5)

kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (on diagnoositud toksikomaaniast tingitud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68 %. Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine (Tartu Maakohtu 20.07.2010 kohtuotsusega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – viis aastat kaks kuud ja 27 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Kaitsja toetab oma kaitsealust ja usaldab teda püüdlustes hakata seadusekuulekalt elama. Isikule on tagatud töökoht, nagi väitis kinnipeetava ema kriminaalhooldusametniku vestlusel. Isikut toetab tema ema, elukoht on samuti tagatud. Isikul esinevad küll käitumisprobleemid, kuid nendest lahtisaamiseks vajab ta mitte vanglat vaid ravi, millega isik on nõus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et O.Z tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.Z on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. O.Z on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid (vargused) kui ka isikuvastaseid kuritegusid (kehaline väärkohtlemine), avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, võõra vara süütamise, võimuesindaja solvamise ja laimamise ning vägivallaga ähvardamise ja vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajal pani toime uued kuriteod varguse ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. Viimased kolm kuritegu on toime pandud vanglas karistust kandes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I köide I osa lk 11 - 13) on näha, et O.Z on väärteokorras 19 korral karistatud, sealhulgas 10 korral alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistus ed ja määratud kriminaalhooldus O.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(5)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 14 korda distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3. Karistused on enamjaolt määratud vangla vara lõhkumise ja ametniku korralduste eiramise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole O.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „EQUIP“. Vangistuse jooksul lõpetas põhikooli ning alates 03.02.2014 töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel. Andmed kehtiva isiku tõendava dokumendi kohta toimikus puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama ema xx xx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja nimetatud korteris on olemas sobivad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vabanedes väidetavalt garanteerib O.Z-ile töökoha xxx (vastavasisulist garantiikirja esitatud ei ole). Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod ja korduvad süüteod võimuesindaja suhtes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus varavastane kuritegu ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga), tema käitumist vangistuses viibides ( 14 distsiplinaarkaristust, viimased 3 kuritegu toime pandud vanglas karistust kandes) ja vabaduses viibides (korduvad väärteod Alkoholiseaduse § 71 alusel ka katseaja jooksul) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste rohkus, uued kuriteod karistuse kandmise ajal) näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uue varavastase kuriteo ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.Z-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud, katseajal pani toime uued kuriteod ja kolm viimast kuritegu toime pandud karistuse kandmise ajal, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.01.2017, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta 7 kuu, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas narkootikumide tarvitamine ja alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemise alkoholijoobes, korduvad Alkoholiseaduse rikkumised) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 4(5)

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.Z-i temale Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.