Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.04.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-457
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.10.2011 ja lõpp 07.01.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta M.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista M.F menetluskuluna riigituludesse 162,72 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 162,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu M.F kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2011. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung M.F taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal oleks vabaduses kindel töökoht, mille kohta on olemas ka garantiikiri. Vabaduses on olemas perekonna toetus. Juhul, kui kohus vabastab ta enne tähtaega, siis ta jätkab kindlasti oma psühhiaatrilist ravi. Lisaks avaldas kinnipeetav soovi lõpetada gümnaasium. Vabaduses kinnipeetav alkoholi enam ei tarvitaks, sest see viiks teda uuesti vanglasse tagasi. Pooleliolevas kriminaalasjas ootab kinnipeetav hetkel prokuratuuri minemist. Need kuriteod on toime pandud eelmise aastal ning ajal, mil kinnipeetav ei tarvitanud rohtusid. Kinnipeetav avaldas, et vanglas saab ta süste ning võtab unerohtu. Kinnipeetavale tehti ekspertiis Tartu Vangla psühhiaatria osakonnas. Peale seda kui ta hakkas ravimeid võtma, siis ei ole õigusrikkumisi toime pannud. Kinnipeetav avaldas, et ta on oma vigadest aru saanud ning ta on nõus kõikide talle määratavate lisakohustuste ning maksimaalse katseajaga. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kinnipeetaval on küll distsiplinaarrikkumised ja ta on vanglas toime pannud uued kuriteod, kuid on ka päris palju positiivset nagu nähtub vangla poolt antud iseloomustusest. Ta on vanglas läbinud erinevaid programme ja olnud tööhõives. Kinnipeetaval on jäänud veel kanda 9 kuud reaalset vangistust, kuid vaevalt selle kandmine veel seda inimest mõjutaks. Pigem on vaja kriminaalhooldust koos lisakohustustega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab esimest korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 16 korral. Isikule on iseloomulik vägivaldne
käitumine läbi kõigi sooritatud kuritegude. Isikut iseloomustavaks jooneks on läbivalt vägivald ja vägivallaga ähvardamine. Vangla hinnangul ei ole isik küll mõtteviisilt vägivaldne, kuid käitub emotsionaalse tasakaalutuse tõttu impulsiivselt. Vabaduses on korduvalt ähvardanud ja rünnanud oma eakaaslasi. Vangistuses on rünnanud kaaskinnipeetavaid ja korraldanud põlenguid. Kinnipeetav vabandab oma käitumist psühhiaatriliste terviseprobleemidega. Kinnipeetav püüab oma probleeme lahendada manipuleerimise kaudu, millega sageli kaasneb laiaulatuslik enesekahjustamine. Eesmärgid tulevikuks on ebaselged. Kinnipeetaval on küll vabaduses olemas kindel töökoht abitöölise kohal ja kinnipeetavat toetaks majanduslikult tema ema, kuid kinnipeetaval on võlgnevusi 1542,99 euro ulatuses, mis raskendab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Vägivaldsuse taseme kasv on olnud otseses seoses alkoholi tarvitamisega. Kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla hinnangul isik mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid samas on teadmata, kuidas isik suudab vabaduses erinevate mõjutustega toime tulla. Alkoholi kuritarvitamine võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riskianalüüsi hindamise tulemustena on vangla leidnud, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69%. Kinnipeetav on enne vangistust olnud kriminaalhoolduse järelevalve all, kuid sooritas katseaja jooksul uue kuriteo. Isik on vangistuse jooksul toime pannud kolm kuritegu, mis on seotud vägivalla kasutamisega teiste kinnipeetavate suhtes, võimuesindajatele vastu hakkamisega ning süütamisega. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks enne tähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid täita nõuetekohaselt. Kinnipeetav on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 15 korda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, on tema vabastamine ennetähtaega ennatlik ning ühiskonna heaolu oleks ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2015 kohtumääruse
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile tema poolt määruskaebemenetluses M.F-ile riigi õigusabi osutamise eest.
3.1 3.2
3.3
Mõista M.F-ilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse. M.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „M.F , 1-14-457, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumäärus jõustus 05. juunil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.