Kohtulahend

H.D ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 14.01.2014. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.D on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab H.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on H.D olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning on olemas ka nõusolek elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks elamusse. H.D asub elama oma endisesse elukohta oma elukaaslase ja viimase lapse juurde. Tal on toetavad suhted lähedastega. Vanglast vabanemise korral on tal võimalus asuda tööle XXXX, kus personalijuhi väitel on tema töösuhe käesoleval ajal peatatud. Kohtutäiturite andmebaasi väljavõtte kohaselt on H.D vastu rahalisi nõudeid 5777,46 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Jane Pajus esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et H.D vabastamine oleks ennatlik tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdlase varasemast elukäigust. Oma süü eitamine ja ennastõigustav suhtumine ei ole märk sellest, et isik oma ebaseaduslikku tegevust valeks peab. Samuti on ta varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid see oma mõju ei avaldanud ning isik pani toime uue kuriteo, jätkas suhtlemist oma mitmekordse kuriteokaaslase V.D.. Süüdimõistetu H.D kinnitas, et ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja on valmis täitma talle määratavaid kohustusi. Ta kinnitas, et on aru saanud, et on toime pannud kuriteod ja soovib edaspidi elada normaalset elu. Talle koostati individuaalne täitmiskava 2 nädalat tagasi ning juulis peaks ta asuma karistust kandma avavanglas. Kohtuniku seisukoht H.D kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega H.D asus karistust kandma 09.02.2015. a. Samas avanes tal ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega juba 14.01.2014. a, kuna arvesse on võetud eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 25 päeva. Seega on H.D kandnud talle mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest käesolevaks ajaks ära 1 aasta 4 kuud ja 1 päeva vangistust, s.o üle ühe kolmandiku karistusajast. Samuti on H.D andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on H.D vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.D on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral varavastaste kuritegue eest, kuid need karistused on käesolevaks ajaks kõik kustunud. Vangistuses viibib ta esimest korda ja kannab karistust samuti varavastaste kuritegude eest –grupis toime pandud kindlustuskelmuse, välismaalt varastatud sõiduki omandamise ja teise varastatud sõiduki omandamisele kaasaitamise eest, millele on lisandunud dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine ning ametiasutusele valeandmete esitamine. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et H.D on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Võru Maakohtu 28.04.2003. a otsuse alusel, mille lõpetamise ettekande kohaselt jättis H.D olulisemad katseajaks seatud eesmärgid täitmata ega muutnud märkimisväärselt oma käitumist. Samuti oli negatiivne asjaolu see, et katseajal pani isik toime uue varavastase kuriteo ja püüdis katseaja tingimusi oma suva järgi tõlgendada. Kriminaalhoolduse teostamist soodustas kontrollnõuete suhteliselt korralik ja hoolduskava eesmärkide osaline täitmine. Positiivne on see, et H.D on käesolevas kriminaalasjas viibinud vahemikus 27.11.2012. a – 30.10.2013. a elektroonilise valve all ning nõuete täitmisega tal probleeme ei esinenud. Ka ei ole teda vangistuses viibitud aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole kõrge. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14%. H.D on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal seaduskuulekalt elu. Tal on olemas kindel elukoht XXXX, kus elab tema elukaaslane koos oma alaealise pojaga. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX, kus personalijuhi sõnul on töösuhted hetkel peatatud. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et tal on toetavad suhted lähedastega, kes on avaldanud valmisolekut H.D igakülgselt toetada. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist isikuga, kes on püüdnud saada kiiret ja kerget tulu. Seda näitab ka toimepandud kuritegude iseloom – kindlustuskelmus ja varastatud sõidukite omandamine grupi poolt oli läbimõeldud ja planeeritud tegevus ning suunatud varalise kasu

kiirele saamisele. Uusi kuritegusid suudab H.D vältida juhul, kui ta on võimeline endale tunnistama, et tema käitumine oli vale ja lubamatu ning sellisteks tegudeks ei ole õigustust. Iseloomustuse kohaselt näitab H.D üles motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuna tahab rohkem koos olla oma perega. Seda kinnitas H.D ka kohtus. Arvestades eeltoodut ning seda, et H.D kannab reaalset vangistust esimest korda, on alust arvata, et H.D on valmis oma käitumist muutma, mistõttu on võimalik ta vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb H.D-le määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe kuu jooksul alates vabanemisest ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud. Kuna H.D on toime pannud tahtlikud teise astme kuriteod, on võimalik talle KarS § 75 1 lg 3 p 1 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-6 kuud. Kohus leiab, et 3 kuud on selleks piisav aeg. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. H.D karistuse kandmise aeg lõpeb 14.01.2017. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et H.D tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.