Kohtulahend

Kaitsja

vangistust tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 07.11.2011. a määrusega, mida pikendati üle 6 kuu 04.05.2012. a määrusega, kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2011. a vandeadvokaat Meelis Masso

Süüdistatav

U.M

Kaitsja

elukoht: Tartu linn Orava 15; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; töökoht: Tartu Mill AS varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda –

Süüdistatav

Z.J elukoht: Tartu linn Mäe 50 -4; isikukood: XXX ; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; töökoht: Veola Grupp OÜ varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda –

Kaitsja

1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 3 aastat;

Süüdistatav

Z.J

Kaitsja

elukoht: Tartu linn Mõisavahe 36-12; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus ; töökoht: AS MC Kasiinod varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.11.2011. a; kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2011-08.11.2011. a advokaat Valli Murde

Süüdistatav

XXX

Kaitsja

elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX ; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ruslan Tangijev KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 392 lg 1 (metamfetamiini toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri 22.10.2010. a) järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Õigeks mõista Ruslan Tangijev KarS § 22 lg 3 - § 392 lg 1 järgi, s.o narkootilise aine amfetamiinini Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises oktoobris – novembris 2010. a, 28. novembril 2010. a ja 13. detsembril 2010. a ning Andrei Pallo poolt fentanüüli üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises 26.06.2011. a kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Süüdi tunnistada Ruslan Tangijev KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ruslan Tangijevile liitkaristuseks üksikkaristustet raskeima suurendamise teel 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ruslan Tangijevile mõistetud 7 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuu ja 13 päeva võrra ning mõista Ruslan Tangijevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Ruslan Tangijevi vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 6. november 2011. a. Ruslan Tangijevile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Tühistada viivitamatult kõik Ruslan Tangijevile Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.11.2011. a määrustega kehtestatud vahistatu lisapiirangud. Õigeks mõista U.M KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi tema teos kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistada U.M KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada U.M KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.M KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.M KarS § 345 lg 1 ja KarS § 280 lg 1 järgi ning mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.M-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 01.02.201103.02.2011 ja 06.11.2011-27.11.2012, s.o 1 aasta 25 päeva. U.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel saata KrMS § 414 lg 1 kohaselt U.M -ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Lugeda U.M-i ilmumise aeg.

vangistuse kandmise algusajaks tema karistuse kandmisele

Tühistada viivitamatult U.M-ile kohaldatud tõkend vahistamise asendamine elektroonilise valvega. Kohaldada U.M-ile kuni tema karistuse kandmisele asumiseni tõkendiks elukohast lahkumise keeldu, mis seineb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast aadressil Orava 5 Tartu ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Hoiatada U.M vastavalt KrMS § 128 lg 2, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit. Õigeks mõista Z.J KarS § 414 lg 1 järgi , kuna pole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Süüdi tunnistada Z.J KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 06.11.201123.11.2011, s.o 18 päeva. Z.J-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Z.J-ile mõistetud 1 aasta 11 kuu 12 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 10. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta vangistuse võrra ning mõista Z.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 kuud (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel saata KrMS § 414 lg 1 kohaselt Z.J-ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Lugeda Z.J-i vangistuse kandmise algusajaks tema karistuse kandmisele ilmumise aeg. Z.J-ile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Z.J KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Z.J KarS § 345 lg 1 ja KarS § 280 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Z.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2011-08.11.2011. a, s.o 3 (kolm) päeva. Z.J-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Z.J -i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Z.J-ile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada XXX KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus XXX suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab KarS § 73 alusel Z.J-ile ja XXX kohaldatud katseaeg kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, s.o 30. oktoobrist 2013. a. Kohtuotsuse jõustumisel asitõendite ja salvestiste osas kohaldatavad meetmed KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde:

SELVER);

2TANKLA);

17VDLO-1).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada järgmised asitõendid:

17VDLO);

II osa ning Saksamaa sõiduki rahvusvaheline sertifikaat Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni. U.M -i 28.08.2010. a sõidukikindlustuse kahjuavaldus 1 -l lehel ja U.M-i 23.07.2010. a seletuskiri 1-l lehel (pakend QBE1) tagastada QBE Insurance Limited Eesti filiaalile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ruslan Tangijevilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 24 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 108 (ükssada kaheksa) eurot 84 senti, ekspertiisikuludest 1559 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 50 senti, sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulud 116 (ükssada kuusteist) eurot 65 senti ning postikulud 25 (kakskümmend viis) eurot. Seoses Ruslan Tangijevi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda ekspertiisikuludest 2000 (kaks tuhat) eurot, veterinaarteenus 74 (seitsek ümmend neli) eurot 16 senti ja riigi õigusabi kulud 230 (kakssada kolmkümmend) eurot. Jätta valitud kaitsjale makstud õigusabi kulud 10 320 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend) eurot Ruslan Tangijevi kanda. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksa kümmend) eurot, õigusabi kuludest 3011 (kolm tuhat üksteist) eurot 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 53 (viiskümme nd kolm) eurot 54 senti, ekspertiisikulud 1324 (üks tuhat kolmsada kakskümmend neli) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot, sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulud 116 (ükssada kuusteist) eurot 65 senti, postikulud 25 (kakskümmend viis) eurot. Seoses U.M-i osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda õigusabikuludest 1500 (üks tuhat viissada) eurot. rMS § 180 K lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, õigusabi kuludest 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 99 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 26,54 eurot, ekspertiisikuludest 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot ja postikulud 15 (viisteist) eurot. Seoses Z.J-i osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda tunnistajale makstud hüvitistest 98 (üheksakü mmend kaheksa) eurot 89 senti, ekspertiisikuludest 1513 (üks tuhat viissada kolmteist) eurot ja riigi õigusabi kuludest 500 (viissada) eurot. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, õigusabi kulud 2613 (kaks tuhat kuussada kolmteist) eurot 50 seni, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 26 (kakskümmend kuus) eurot 54 senti, ekspertiisikulud 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot ja postikulud 15 (viisteist) eurot. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista XXX riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksa kümmend) eurot, õigusabi kulud 1555 (üks tuhat viissada viiskümmend

viis) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 27 (kakskümmend seitse) eurot ja postikulud 10 (kümme) eurot 47 senti. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja numb er, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 21. novembril 2013. a alates kella 15.00-st. Vahistatud süüdistatavale saadetakse kohtuotsuse koopia viivitamatult pärast kohtu kaudu teatavaks tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistused Ruslan Tangijevit süüdistatakse selles, et tema

Tartumaal tuvastamata ajast kuni oktoobrini - novembrini 2010.a ja mille peitis oktoobris - novembris 2010.a Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Ruslan Tangijev juhatas saateauto abil Diana Šišanova nimetatud narkootilise aine peidukohta ning andis saateauto pidurituledega märku peidiku asukohast, mille tulemusel leidis Diana Šišanova peidiku ja sellest narkootilise aine üles ning vedas selle oktoobris - novembris 2010.a Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine edasi Sergei Semjonovile. Ruslan Tangijev olles teadlik, et nimetatud narkootiline aine toimetatakse Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele.

narkootilisest ainest 3,1378 grammi fentanüüli leidis Läti Vabariigi politsei 29.06.2011.a läbiotsimise käigus Sergei Semjonovi elukohast aadressil Rūjienas tn 433 Valka. Ruslan Tangijev saates nimetatud narkootilise aine Andrei Pallo vahendusel üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele. Sellega Ruslan Tangijev pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt ja KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise. Ruslan Tangijevit süüdistatakse veel selles, et tema augustis 2011. a Tartu maakonnas omandas U.M-i kaasabil süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara Saksamaa Liitvabariigist ajavahemikul 25.06.2011.a kuni 26.06.2011.a varastatud sõiduki BMW X5, VIN- koodiga WBAFF41070L351336 väärtusega 54000 eurot, s.o vara suures ulatuses. U.M-i kaasaaitamine seisnes selles, et ta ostis sõiduki BMW X5 Lätist juuli lõpus või augusti alguses 2011.a Ruslan Tangijevi poolt temale selleks antud rahade eest ning toimetas selle Ruslan Tangijevi kätte. Eelnimetatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - sõidukit BMW X5 - hoidis ja kasutas Ruslan Tangijev Tartumaal ajavahemikul august 2011.a kuni 08.09.2011.a. Eeltoodud ajavahemikul kasutas Ruslan Tangijev nimetatud sõidukit vähemalt 09.08.2011.a ja 17.08.2011.a ning hoidis nimetatud sõidukit pargituna enda elukoha Tartumaa Tähtvere vald Tüki küla Ändi tee 8 territooriumil vähemalt 06.09.2012.a. Eelnimetatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - sõidukit BMW X5 - hoidis Ruslan Tangijev grupis koos U.M-iga ajavahemikul 08.09.2011.a kuni 15.09.2011.a Ida-Virumaal. 08.09.2011.a püüdis U.M Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos aadressil Jõhvi Pargi 54 varastatud sõiduki BMW X5 võltsitud dokumentide ja muudetud tehasetähisega arvele võtta. Liiklusregistrisse kandmine ebaõnnestus, kuna Maanteeameti töötaja tuvastas, et sõiduki dokumendid on võltsitud. Pärast seda, kui Maanteeameti töötaja informeeris U.M sellest, et teatab nimetatud juhtumist politseile, lahkus U.M Maanteeametist koos sõidukiga BMW X5 ning peitis selle ära Ida -Viru maakonda Jõhvi valda Kose külla Ahtme metskond 18 kinnistule. U.M grupis koos Ruslan Tangijeviga peitsid nimetatud sõiduki Kohtla -Järve linna Ahtme linnaossa Ahtme mnt 102a as uva hooneühistu Vigri garaažiboksi, kust see läbiotsimise käigus 15.09.2011.a leiti ja ära võeti. Sellega Ruslan Tangijev pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise grupi poolt, suures ulatuses. U.M süüdistatakse selles, et tema

üles ning vedas selle samal ööl Aleksandr Tšernetski kaasabil Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas grupis koos Aleksandr Tšernetskiga edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine koguse edasi Sergei Semjonovile.

Tartumaa Ülenurme vald Rukki tn 10 maja ees. 25.10.2011. a turustasid Z.J ja Z.J grupis koos nimetatud sõiduki Nordea Finance Estonia AS- ile, sõlmides nimetatud firmaga ostu- müügilepingu. Audi Q7 müügist saadav raha 39 000 eurot jäi Z.J ja Z.J saamata politsei sekkumise tõttu. isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 202 sätestatud kuriteo, Sellega panid U.M ja Z.J pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi 2, kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 202 sätestatud kuriteo, grupi poolt ning suures ulatuses. Z.J pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise grupi poolt ning suures ulatuses. U.M süüdistatakse selles, et tema koostas suvel 2011. aastal tuvastamata kohas Taani Kuningriigist ajavahemikul 23.07.2011. a kuni 22.08.2011. a varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingu, kirjutades lepingule sõlmimise kuupäeva „2011 -08-05“, sõiduki müüja väljamõeldud isiku nime „Andrijauskas Raimunas“ ja „Andrijauskas Raimundas“ ja isikukoodi „36704141742“, sõiduki margi ja mudeli „Audi Q7“, numbrimärgi „D0850C“, identifitseerimisnumbri „WAUZZZ4278D066276“, värvuse „joda“, sõiduki registreerimistunnistuse seeria ja numbri „DN119523“ ja sõiduki müügihinna „29500 EUR“, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele. Sellega U.M pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. U.M ja Z.J-i süüdistatakse selles, et nad kasutas id grupis koos järgmisi võltsitud dokumente: varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingut, mis on sõlmitud 05.08.2011 Andrijauskas Raimun(d)ase ja Z.J-i vahel ning mis oli eelnevalt tema enda poolt võltsitud, võltsitud Mesler Andreass ́i ja Andrijauskas Raimunas ́e vahel sõlmitud müügilepingut, võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse I osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse II osa seerianumbriga DN119523 ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7. Eelnimetatud võltsitud dokumente ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7 kasutasid U.M ning Z.J sel viisil, et esitasid need 05.08.2011.a ja 06.08.2011.a aadressil Jõhvi Pargi 54 Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos, s.o ametiasutusele, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele. Sellega panid U.M ja Z.J toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. U.M ja Z.J-i süüdistatakse selles, et nad grupis koos kasutades järgmisi võltsitud dokumente: varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingut, mis on sõlmitud 05.08.2011 Andrijauskas Raimun(d)ase ja Z.J-i vahel ning mis oli eelnevalt U.M-i poolt võltsitud, võltsitud Mesler Andreass ́i ja Andrijauskas Raimunas ́e vahel sõlmitud müügilepingut, võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse I osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja võltsitud Saksamaa

Liitvabariigi registreerimistunnistuse II osa seerianumbriga DN119523 ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7, esitasid need 05.08.2011. a ja 06.08.2011. a aadressil Jõhvi Pargi 54 Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhv i büroos, s.o ametiasutusele, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele ning saada Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistrist Eesti Vabariigi sõiduki registreerimistunnistus eelnimetatud sõidukile, so ametliku dokumendi. Sellega panid U.M ja Z.J toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiasutusele valeandmete esitamise, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks. U.M ja XXX süüdistatakse selles, et nemad tegutsedes grupis koos , eesmärgiga QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalilt välja petta kindlustushüvitist, kutsusid tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, mis seisnes selles, et 27.06.2010 kella 17.50 paiku Tartu – Jõgeva maanteel Tabivere ristmikul sõitsid tahtlikult kokku sõidukid Volkswagen Passat, registreerimismärk 933 TDT, mida juhtis XXX ja Mercedes Benz CLK 500, registreerimismärk 658 THK, mida juhtis U.M . 28.06.2010 esitasid U.M ja XXX tahtlikult esilekutsutud avarii kohta dokumendid Tartu linnas QBE Insurance (Europe) Limited Eesti kindlustusele, mille alusel oleks pidanud kindlustus seoses sõidukiga Mercedes Benz välja maksma 260000 krooni. Sellega panid U.M ja XXX toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ning kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Z.J süüdistatakse veel selles, et tema rikkudes lõhkematerjaliseaduse §-i 14, soetas tuvastamata ajal, kohast ja viisil ebaseaduslikult lõhkematerjali - vähemalt ühe imitatsiooni- lõhkepaketi ИM-82 107M, mis sisaldas ammooniumkloriidiga segatud brisantlõhkeainet trotüüli vahekorras 40/60, puhta trotüüli arvestuslik kogus paketis 57 grammi, mida hoidis tuvastamata ajast kuni 06.11.2011.a enda kuuluvas sõidukis Jaguar XType, registrimärgiga 617MFT, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega Z.J pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava k uriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja hoidmise. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Lõuna Prefektuuri 06.11.2011 edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määruse (kd 15, tl 140) alusel ti toimeta Z.J i kasutuses olevas sõidukis Jaguar X-Type, reg nr 6127MFT läbiotsimine, mille prokurör on tunnistanud lubatavaks. Selle käigus leiti muuhulgas sõiduauto Jaguar X-Type 617MFT registreerimistunnistus nr ED535683, A4 formaadis müügileping 21.10.2011. a ja sõiduauto pagasiruumist juhipoolsest osast voodri tagant, autokere ja voodri vahelt heleda värvusega riie, mille sisse oli mässitud pruuni värvi silindritaoline ese (läbiotsimisprotokoll koos fotodega kd 15, tl 141-147). Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid (kd 15, tl 179-181) tõenda vad politsei poolt äravõetud sõiduki Jag uar Type reg märgiga 617MFT, selle registreerimistunnistuse ja sõiduki müügilepingu koopia tagastamist Z.J-ile 22.12.2011. a. Silindrikujuline ese, millel venekeelne tekst, sh „ИM- 82,107M“ koos heledat värvi riidega on asitõendina vaadeldud (kd 15, tl 147 -151). Protokolli lisast nähtuvalt on ИM -82,107M imitatsiooni lõhkepakett. Tunnistaja Aleksandr Turovski kohtus antud ütluste (kd 18, tl 141) kohaselt ostsid nad sõiduki Jaguar registreerimismärgiga 617 MFT kaks aastat tagasi Tallinnast koos Z.J-iga edasimüügiks. Nad kasutasid seda autot kordamööda. Sõidukist leitud lõhkepaketi kohta ei oska ta midagi öelda, temale see ei kuulunud ja tema seda autosse ei pannud. Enne läbiotsimist oli ta seda autot kasutanud paar päeva. Ta oli auto läbiotsimise juures, lõhkepakett leiti auto pagasnikust kuskilt sopist. Auto ostmisel vaatas ta pagasnikusse, kas on olemas tagavararatas, kuid lõhkepaketti ta ei näinud. Z.J ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitab, et sõidukist leitud lõhkepakett ei kuulunud talle. Z.J-i ütluste (kd 18, tl 138 pöördel, 139) kohaselt ostsid nad sõiduauto Jaguar koos Aleksandr Turovskiga edasimüümiseks ning kasutasid seda vaheldumisi. Tema kasutas sõidukit viimati 4 päeva enne kinnipidamist , viimane kasutaja oli Turovski. Tema DNA olemasolu lõhkepaketi ümber olnud riidel selgitab Z.J sellega, et sõiduki pagasiruumis oli CD box. Selleks, et CD -d vahetada, oli vaja kaitse üles tõsta. Seda tehes nägi ta auto tagumise tiiva põhjas ühte lappi. Ta arvas, et kuna seal on antenn, on lapp pandud selleks, et vesi läbi ei jookseks. Ta katsus seda lappi, kas on märg või kuiv. Lõhkepaketti ta ei näinud. 09.11.2011. a määras menetleja DNA- , sõrmejälje- ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisimäärus, kd 15, tl 152 -153) ning 15.11.2011 (ekspertiisimäärus, kd 15, tl 154-155) täiendava DNA ja sõrmejäljeekspertiisi Z.J-i kasutuses olevast sõidukist Jaguar Type, reg nr 6127MFT läbiotsimisel äravõetud heleda värvusega riidele ning selle sisse mässitud imitatsiooni-lõhkepaketile ИM-82 107M. Eksperdi arvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr 11E-PL0040, kd 15, tl 164-168), on sõidukist Jaguar Type läbiotsimisel äravõetud silindrikujuline ese imitatsiooni- lõhkepakett ИM-82 107M, mis on ette nähtud Vene päritolu 82 või 107 mm miinipilduja lasu imiteerimiseks militaarõppustel. Objekt sisaldab ammooniumkloriidiga segatud brisantlõhkeainet trotüüli vahekorras 40/60, arvestuslikult 57 grammi ja liigitub lõhkaine sisalduse alusel lõhkematerjalina. Seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana, täpsemalt selle lõhkeaine laenguna. See oli kasutuskõlbulik.

Seega oli sõidukist Jaguar Type reg istrimärgiga 617MFT leitud lõhkepaketis lõhkeaine, mille ilma vastava loata soetamine ja hoidmine on ebaseaduslik ning täidab KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Eelpoolkäsitletud tõenditega on tõendatud, et Z.J ostis auto Jaguar Type registrimärgiga 617MFT 21.10.2011. Z.J-i kahtlustatavana kinnipidamisel 06.11.2011. a (protokoll (kd 13, tl 36-38) võeti temalt ära mobiiltelefon iPhone IMEI-koodiga 012163003954049, mille SIM-kaardi pesas oli EMT sim-kaart telefoninumbrile 5535116. Sellelt numbrilt helistati autoostu sooviga Tõiv Siitamile, mida kinnitavad Tõiv Siitami ütlused. Autoostu leppis kokku Z.J , tema nimel on leping, sõiduki dokumendid. Sõiduki Jaguar Type läbiotsimine ja lõhkepaketi leidmine toimus 06.11.2011, seega oli see sõiduk olnud uue omaniku valduses 17 päeva. Sõidukit kasutas lisaks Z.J-ile veel Aleksandr Turovski, seda kinnitavad nende ühesugused ütlused. Turovski valduses oli sõiduk ka läbiotsimise ajal. Ekspertiisiks võeti bioloogilist võrdlusmaterjali Aleksandr Turovskilt (kd 15, tl 137-139) ja Tõiv Siitamilt (kd- 15, tl 169 170). Eksperdile esitati ka Z.J-i ja U.M-i võrdlusproovid. Eksperdiarvamuse (määrus ja ekspertiisiakt nr 12E-GE0226, kd 15, tl 171-179) kohaselt ei sisaldanud lõhkepaketilt ja selle ümber olnud riidelt võetud proovid Tõiv Siitami DNA-d. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt nr 11E-GE1136, kd 15, tl 156-163) nähtub, et silindrikujuliselt esemelt võetud proovidest ei leitud DNA-d, mis oleks kokkulangev Z.J-i või Aleksandr Turovski DNA profiiliga. Riidetükilt võetud kolmandas proovis (proov R110620) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Z.J-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandr Turovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ka teiselt riidetükilt võetud proovilt (proov R110619) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Z.J-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Aleksandr Turovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega on mõlemas segaproovis Z.J-i puhul esindatud kõik temal esinevad alleelid ning Aleksandr Turovski puhul suurem osa temal esinevatest alleelidest. Mõlemal juhul ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine nendes segaproovides ebatõenäoline. Saadud DNA segaprofiilide alusel arvutati eksperdi poolt tõepära suhe ning leiti, et proovis R110620 Z.J-ilt

korda bioloogilise materjali pärinemine koos 2 tundmatuga on 8,7 x 10 tõepärasem kui kolmelt tundmatult isikult ning proovis R110619 tõepärasem 1,1 x 104 korda. Kohus leiab, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik öelda, et sõidukist Jaguar Type reg istrimärgiga 617MFT leitud lõhkepaketi soetas ja seda hoidis selles autos Z.J. Eksperdi arvamus ei välista võimalust, et lõhkepaketi ümber olnud riidel olnud DNA võib pärineda lisaks Z.J-ile ka Aleksandr Turovskilt. Samas lõhkepaketilt endalt võetud proovidest ei leitud DNA d, mis oleks kokkulangev Z.J-i või Aleksandr Turovski DNA profiiliga. Läbiotsimisprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et kokkupakitud heledam riie asub pagasiruumis juhipoolses osas autokere ja voodri vahele peidetuna. Vitali

Z.J-i ütlused selles, et ta nägi seda riiet pagasiruumis CD boksi otsides ja katsus seda, on eluliselt usutavad. Samas ei t õenda see, et ta oleks katsumise tulemusena pidanud aru saama, et selles on lõhkepakett. Kohtu hinnangul ei ole riidesse pakitud eset peidikust väljavõtmata võimalik aru saada, missugune ese riide sees tegelikult asub. Lõhkepakett ei ole nii spetsiifilise kujuga, et oleks tuntav läbi riide. See on kõva kestaga väike silindrikujuline ese, millise kujuga võib olla ka muu majapidamisse kuuluv ese. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.J tuleb KarS § 414 lg 1 järgi õigeks mõista, kuna pole tõendatud, et ta on selle kuriteo toime pannud.

Tunnistaja Marina Majak (kd 18, tl 107 pöördel, 108) tunnistab, et avarii sündmuskohale sattus ta oma kodust Nava külast linna sõites. Seal oli kaks autot, üks punane ja teine must. Tema sõbranna XXX ja teise auto juht täitsid sea l mingeid pabereid. Oli lapsi, kohalikke inimesi. Kes teise auto juht oli, ta aru ei saanud, samas ütleb, et see oli mees. Sündmuskohal tehtud fotol on tunnistaja sõnul tema ja tema auto, teist isikut ta ei tea. Sellel ajal kasutas ta telefoni numbritega 5076536 ja 536760779. Kinnistusraamatu väljatrükk (kd 17, tl 1 -2,) tõendab Nava külas Marina kinnistu kuulumist Marina Majakile. Tunnistaja Anna Kostitsõna on U.M -i elukaaslane. Tema ütluste (kd 18, tl 110 111) kohaselt oli ta 27.06.2010. a avarii toimumise ajal Sillamäel. Vladimir helistas talle, et juhtus avarii, mingi naine sõitis ette ja auto on täitsa katki. Ta sai aru, et naine on süüdi. Avarii ajal sõitis U.M Mercedesega, mida tavaliselt kasutab tema. Auto oli ostetud sularaha eest, autol oli KASKO kindlustus, kindlusmakseid maksis tema. Marina Majakki ja Jevgeni Kärgbergit tema ei tunne. Tatjana Kärberg oli kunagi ammu tema õmbleja. Anna Kostitsõna viibimist Sillamäel 27.06.2010. a kinnitab ka tema telefoni kohta tehtud kõneeris tus (jälitusprotokoll kd 3, tl 182 ja kd 4, tl 29 -34). Tunnistaja Sander Vaheri (kd 18, tl 106-107 ) ütluste kohaselt tuli ta 27.06.2010 koos oma sõbraga Saadjärve äärest. Enne koju jõudmist nägi ta ristmiku lähedal seismas punast VW Passatit, auto roolis oli XXX. Nad läksid sõbraga koju, toimetasid seal midagi, kui kuulsid pauku ja läksid kohe maanteele vaatama. See on Jõgeva-Tartu maantee ja tema elab sellest ristmikust, kus avarii toimus 100 m kaugusel. Seal oli kaks autot - VW Passat ja must Mercedes. Need olid tee ääres. Mercedesel oli mootorist õli välja jooksnud, maas oli kilde. Alguses vaadati autosid, siis mindi Mercedesesse ja kirjutati seal midagi. Mingi aja pärast tuli kolmanda seeria BMW, milles oli kaks inimest – mees ja naine. Nad rääkisid midagi. VW Passati juht läks vist BMW -ga kaasa, puksiir tuli ja viis Mercedese ära. Varem ei olnud ta näinud XXX selle VW Passatiga sõitmas vaid Seatiga, millel olid tagumised amortisaatorid läbi. Ta pildistas oma telefoniga autosid. Pildi BMW-st saatis ta politseile. Enne kui teda politseisse kutsuti, käisid tema juures veel kaks meest, kes küsi sid avarii kohta ja ta rääkis neile, mida oli näinud. Tunnistaja Sander Mäekuusk andis järgmisi ütlusi (kd 18, tl 109-110). QBE kindlustus tellis nende firmalt kahtlase avarii uurimise ja seoses sellega pidi ta kohtuma sündmuskohal mõlema osapoolega. Kohale tuli XXX ja andis ütlused. Ta salvestas oma vestluse XXX. Nad vaatasid XXX maja juures üle tema sõiduki VW Passati ja tegid sellest pilte. Vladimiriga nad telefoni teel kohe ühendust ei saanud ja tema seletuse võttis teine töötaja Tartus. Enne XXX tulekut nad fotografeerisid sündmuskohta ja otsisid tunnistajaid. Ühe naise käest said nad teada, et noormehed olid midagi näinud. Nad otsisid üles Sanderi nimelise noormehe, kes oli kohapeal telefoniga pilte teinud. Sander rääkis, et XXX on tema koolivenna või -õe ema, ta oli seisnud tee otsas jupp aega ja oli sõitnud teise autoga kui tavaliselt. Sander Mäekuusk andis politseile üle DVD plaadi kolme helifailiga (tema ja XXX ning tema ja Sander Vaheri vestluse salvestused), mis on kajastatud vaatlusprotokollis stenogrammi vormis (kd 3, tl 108-124).

Kaitsja leiab, et seda salvestist ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna see dokument on saadud menetlusnormi rikkudes. Kasutatud on tehnikavahendeid, millest R.D ei ole informeeritud. Selline tõend ei ole kooskõlas KrMS § 64 lg-ga 3. Prokurör leidis, et kriminaalmenetluse normid ei ole kohaldatavad, kuna see vestlus on salvestatud kindlustuse töötaja poolt läbiviidava menetluse raames ja igaühel on õigus omaenese vestlust salvestada. Kohus leiab, et Sander Mäekuuse ja XXX vestluse salvestis on tõendina käsitletav kui muu teabesalvestis KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 64 sätestab kriminaalmenetluses tõendite kogumise üldtingimused ning lg 3 esitab menetlejale nõude teavitada menetlustoimingus osalejaid tehnikavahendite kasutamisest ja selgitada nende kasutamise eesmärki. Eravestluses saadud teabesalvestisele selline nõue ei kehti. Kaitsja seisukoht välistaks igasuguste eravestlustes saadud teabesalvestiste tõendina kasutamise võimaluse, mis ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (Vt Riigikohtu 04.05.2012. a otsus nr 3-1-1-33-11 p 9). Vaidlusaluse teabesalvesti saamisel ei ole kohtu hinnangul rikutud KrMS §- s 64 ette nähtud tõendi kogumise üldtingimusi ning tegemist on lubatava tõendiga. U.M on 28.06.2010. a täitnud sõidukikindlustuse kahjuavalduse (kd 3, tl 6-7), mille kohaselt sõitis ta Tabiverre sisse ja peateele hüppas VW Passat. Mercedes sõitis VW Passatile tagant sisse ja auto esiosa oli ära lõhutud. Auto hind on 280 000 EEK-i. Joonistatud on skeem autode paiknemise kohta. QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali poolt kahjujuhtumi käsitlemisel on 07.07.2010. a Ülo Risti koostanud asjatundja arvamuse sõiduki MB CLK registrimärgiga 658 THK kohta, mille kohaselt on sõiduki esiosa täielikult deformeerunud. Sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna see ületab sõiduki hariliku väärtuse, mis on 260 000 krooni. Sõiduki avariijärgseks maksumuseks on asjatundja hinnanud ca 100 000 krooni (kd 3, tl 4). Sõiduk VW Passat registrimärgiga 933 TDT on kindlustusvõtja XXX poolt kindlustatud QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalis 07.06.2010. a 3 kuuks (kd 3, tl 14). XXX sõnul ostis ta selle VW Passati oma sõbranna Marina Majaki vahendusel. Prokuröri küsimusele, mis ajast on XXX sõiduauto WV Passat, vastas Marina Majak, et ta ei tea. Tunnistaja Oksana Lazarevskaja ütlused (kd 18, tl 87) tõendavad seda, et XXX oli teine sõiduk Seat Toledo, mis oli liiklusregistris Lazarevskaja nimel. XXX oli kuni 2006. aastani tema naaber. Ta rääkis XXX, et ta vormistaks auto oma nimele, kuna kindlustus ja trahv tulid tema meilile. Miks XXX seda ei teinud, tema ei tea. Maanteeameti poolt edastatud dokumentidest (kd 3, tl 27-46) nähtub, et sõiduki Mercedes Benz CLK 500 uue omanikuna on Anna Kostitsõna kantud registrisse 09.01.2010. a. Kasutajaks on U.M, kes on tasunud ka riigilõivu omaniku vahetusel. VW Passat registrimärgiga 933TDT esmane registreerimisaasta on 1990, omanik on elanud Võrumaal Lasva vallas. Omaniku vahetus on toimunud 2007. a, ka uue omaniku Dmitry Karabanovi elukoht on Võrumaal, samuti on Võrumaal registreeritud kasutajate elukohad. XXX on kolmanda omanikuna kantud registrisse 04.06.2010. a, s.o 23 päeva enne Tabiveres selle sõidukiga toimunud avariid. XXX on müügilepingust nähtuvalt selle sõiduki omandanud 03.06.2010. a Dmitri Karabanovilt. Seega ei vasta tõele XXX selgitused, mis ta andis Sander Mäekuusele, väites, et Marina Majak tõi selle auto talle Venemaalt.

Tunnistaja Sander Mäekuusk andis politseile üle veel DVD plaadi (vaatlusprotokoll kd 3, tl 125-156), millel on teiste hulgas failid Sander Vaheri sündmuskohal tehtud kolmest fotost (failid 8-10), Sander Mäekuuse enda poolt 28.06.2010. a tehtud fotod sündmuskohast ja avariilisest VW Passatist registrimärgiga 933 TDT. Sander Vaheri poolt sündmuskohal tehtud fotol (kd 3, tl 129) tundis Marina Majak ära enda ja oma sõiduki BMW registrinumbriga 896 THI. Nimetatud sõidukit on kasutanud Jevgeni Kärberg, kes on Marina Majaki endine elukaaslane. Seda kinnitab Jevgeni Kärbergile koostatud kiirmenetluse otsus (kd 3, tl 93-94), mille kohaselt ta juhtis nimetatud sõidukit 15.03.2010. Fotol kõnnib Marina Majak koos mehega, kelle kohta tunnistaja väidab, et ei tea teda ja selle mehega nad koos ei tulnud. Asjaolu, et Marina Majak ja Jevgeni Kärberg elasid ühel aadressil Marina Majakile kuuluvas talus, tõendab 08.10.2010. a läbiotsimisprotokoll – nimetatud kuupäeval toimus Soome õigusabi taotlusel Marina kinnistul Nava külas Palamuse vallas Marina Majaki juuresolekul läbiotsimine Jevgeni Kärbergi kriminaalasjas ja sealt leiti viimasele kuuluvaid esemeid, sh arvukalt erinevaid kõnekaarte (kd 3, tl 170-172). Kohtu hinnangul varjab Marina Majak temaga koos pildil olevat isikut, kuna Sander Vaheri sõnul tulid sõidukiga BMW mees ja naine koos. Sander Vaheri näol on tegemist objektiivse ja usaldusväärse tunnistajaga. Tema ütlused on konkreetsed ja kooskõlas teiste tõenditega, milleks on Sander Mäekuuse ütlused, sündmuskohal tehtud fotod. XXX väitis kohtus, et teine noormees, kes oli Sander Vaheriga kaasas olnud, rääkis küla peal teistsugust juttu, öeldes, et nemad sõid sellel ajal aias tikreid, kui pauk käis. Tegelikult ei ole siin vastuolu ja Sander Vaher ongi just selliseid ütlusi kohtus andud, öeldes, et pärast seda, kui ta nägi XXX oma autoga ristmikul seismas, läksid nad sõbraga koju, tegid seal midagi, kuulsid pauku ja läksid maanteele vaatama. Küll aga ei saa lugeda usaldusväärseks tunnistaja Marina Majaki ütlusi, kelle mälu on kohtus tunnistusi andes olnud selektiivne – ta ei mäleta fakte, mis võivad omada tõendamisel tähtsust, s.o millal ostis R.D VW Passati, kes oli temaga koos sündmuskohale tulnud mees. U.M -i ja Jevgeni Kärbergi varasem seotus nähtub Maanteeameti poolt sõiduki BMW 520 registrimärgiga 214TGD kohta edastatud informatsioonist (kd 3, tl 47-70). Nimetatud sõiduki omanikuna on 11.08.2006. a registrisse kantud Anna Kostitsõna, kasutaja U.M . Järgmine omanik on alates 07.12.2007 Jevgeni Kärberg ja kasutaja jätkuvalt U.M. Selle BMW on U.M-i elukaaslane Anna Kostitsõna müünud 01.12.2007. a Jevgeni Kärbergile. Sama sõidukiga on U.M teinud 2007. a septembris avarii (kd 3, tl 81). U.M tunnistab, et Jevgeni Kärberg on tuttav. Fotol oleva mehe kohta ütleb U.M, et ei tea, kas see on Jevgeni Kärberg, ei ole teda ammu näinud. Samuti ütleb U.M, et ta ei mäleta oma seisundi tõttu, kas Jevgeni Kärberg oli sündmuskohal või mitte. Sellised süüdistatava ütlused ei ole usutavad. U.M ei ole avarii tagajärjel tuvastatud mingeid vigastusi, ta ei ole arsti poole pöördunud. Nad täitsid XXX sõnul sündmuskohal avariiga seoses olevaid vajalikke dokumente, U.M korraldas sõiduki pukseerimisteenuse. Seega ei viita miski U.M -i käitumises sellisele seisundile, mille tõttu ta ei oleks võimeline mäletama, kas sündmuskohal viibis tema hea tuttav Jevgeni Kärberg või mitte. Kohtu hinnangul nähtub ka U.M -i ütlustest soov välistada Jevgeni Kärbergi nimi seoses liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamisega. Jevgeni Kärberg oli isikuks, keda tun dsid nii XXX kui U.M. Ta oli U.M-i hea tuttav, kellega tihedalt suheldi vähemalt telefoni teel, samuti XXX sõbranna Marina Majaki

elukaaslane. XX, et on näinud Marina elukaaslast Jevgenit. Samas aga väidab ta, et ei tunne samuti fotol olnud meest ja Marina Majak tuli kohale üksi. Tema ja Sander Mäekuuse vahelisest salvestatud vestlusest nähtub, et XXX on öelnud, et algul tuli sõbranna sündmuskohale üksi tumeda mersuga. Pärast tema helistamise peale tuli autot ära viima sõidukiga BMW sõbranna koos elukaaslase Jevgeniga. Kohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et XXX ei tunne ära sõbranna elukaaslast, keda nägi oma sõnul ka avarii järgsel õhtul. Fotol ei ole mehe nägu küll selgelt näha, kuid hea tuttava on võimalik selle foto järgi ära tunda näo profiili, kehahoiaku ja kehakuju järgi. Jevgeni Kärberg on politseile oma telefoninumbriks andnud väärteoprotokolli koostamisel 31.03.2010. a ja kiirmenetluse otsuse tegemisel 15.03.2010. a nr 55630603. Kõneeristuste (kd 3, tl 248-254) kohaselt on nimetatud telefon olnud kasutusel kuni 05.05.2010. Telefonile numbriga 56775591 tehtud kõneeristus perioodil 13.06.2010 -26.07.2010 (jälitusprotokoll kd 4, tl 8-15) näitab, et Jevgeni Kärberg on suhelnud sellelt numbrilt 27.06.2010. a õhtul alates kella 20.28 korduvalt U.M-iga . Nad on tihedalt suhelnud ka sellele kuupäevale eelneval ja järgneval ajal. XXX poolt Sander Mäeku usele antud selgituste kohaselt oli Marina Majaki elukaaslane, ehk Jevgeni Kärberg selleks isikuks, kes viis 27.06.2010. a õhtul tema avariilise VW Passati sündmuskohalt ära, ol les selle roolis. Jevgeni Kärbergi telefon numbriga 55501107 on kõneeristuste kohaselt olnud 27. juuni 2010. a hommikupoolikul Palamuse vallas Pikkjärve masti piirkonnas (kodus). Päeval ja õhtul sellelt numbrilt kõnesid tehtud ja vastuvõetud ei ole. Marina Majaki kõneeristus (jälitusprotokoll kd 4, tl 16 -28) numbri 5076536 kohta näitab, et ta on 27.06.2010. a kell 13.01 helistanud XXX, olles Yhika 80 masti piirkonnas, mis asub Tartus Narva maanteel. Samas väidab XXX, et nad pidid saama Marina Majakiga Tartus kokku ja sündmuskohale sattus Majak möödasõidul, olles kodust Nava külast teel Tartusse. Päeval on Marina Majaki telefon positsioneeritud Tartus. See seab kahtluse alla R.D ja Majaki ütlused, mille kohaselt nad olid mõlemad taas teel Tartusse. Kella 18.08 ajal on olnud Majaki telefon Mulla 14 masti piirkonnas, s.o Jõgeva maakonnas Mullaveres. Ta on helistanud XXX pärast liiklusõnnetust kell 18.48 ja õhtul peale kella kümmet on nad helistanud vastastikku veel kaks korda. Kohus leiab, et tegelikult aset leidnud kindlustusjuhtumi puhul puuduks avariis osalenutel vajadus sündmuskohal viibinud tuttavate nimesid varjata. Käesoleval juhul on süüdistatavad soovinud jätta muljet, et nad on üksteisele täiesti võõrad inimesed ja neil puudub igasugune omavaheline kokkupuude, et vältida sellega kindlustusandja kahtlusi selle kohta, kas liiklusõnnetus oli juhuslik. Kuna XXX ja U.M seovad ühised tuttavad, oli neil omavahel võimalik planeeritava liiklusõnnetuse toimumise asjaolud kokku leppida, tehes seda vahetult suheldes või telefoni teel. Jevgeni Kärbergi kõneeristustest nähtuvalt on nad korduvalt suhelnud U.M -iga liiklusõnnetusele eelneval päeval, samuti 27.06.2010. a õhtul alates kella 20.28 ning järgnevatel päevadel. Asjaolu, et kõneeristused ei näita U.M-i ja XXX omavahelist avariieelset suhtlust, ei tõenda aga seda, et nad omavahel üldse ei suhelnud. Leppides eelnevalt kokku avarii toimumise täpse koha, kellaaja ja sõidukid, milliseid selle käigus kasutatakse, ei ole edasine suhtlus enam vajalik. Sander Vaheri ütlused tõendavad, et XXX seisis minuteid ristmikul, mis näitab, et ta ootas U.M-i juhitud sõiduki saabumist.

XXX elukohast Same teelt Tartusse sõitmise korral on otsem tee Tabiverest väljasõiduks mööda Pargi tänavat. XXX sõnul kasutas ta Tabiverest väljasõiduks Jaama tänavat seetõttu, et viis oma poja Sergei Seržantovi juurde, kes elas Tabivere raudteejaama juures. Tunnistaja Sergei Seržantovi ütlused (kd 18, tl 107 -108) seda ei kinnita. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta Tabiveres toimunud avariist samal päeval oma sõbralt Andreilt, kelle ema on XXX. Andrei tuli tema juurest läbi pärast avariid. Kas Andrei ka enne avariid samal päeval tema juures käis, seda tunnistaja ei mäleta. Liiklusõnnetus toimus 27.06.2010. a kella 17.50 paiku. U.M-i telefoni nr 58051656 kõneeristus (jälitusprotokoll kd 3, tl 182 -215) näitab, et 27.06.2010. a on tema telefonilt kõne tehtud Tartus Rõõmu 8 masti piirkonnas kell 15.38.14 ning järgmise kõne on ta vastu võtnud kell 17.31.10 Pataste masti piirkonnas. Seejärel on alates kella 17.48-st olnud 7 kõnet Tabivere masti piirkonnas. Seega ei ole U.M sellelt telefonilt paar tundi enne avariid üldse suhelnud (v.a üks kõne), mis on loogiline selleks, et välistada oma asukoha tuvastamist. Tuginedes 22.09.2011. a vaatlusprotokollile (kd 3, 173-181), kus on vaadeldud avarii toimumise kohta Tabiveres Jaama tee ja Tartu-Jõgeva maantee ristmikul, on kohus seisukohal, et süüdistatavate poolt kirjeldatud asjaoludel ei oleks saanud seal selline kokkupõrge toimuda. Väljasõidul Jaama tänavalt Tartu -Jõgeva maanteele on hea nähtavus, vaadet piiravaid takistusi ei ole. Sõidur aja laius, kus liikus U.M, on 6 m. Jõgeva suunas, kust tuli U.M, on tee täiesti sirge. Vahemaa Jaama tänavalt Jõgeva suunas järgmise ristmikuni on 464 m, seejärel hakkab maantee kergelt pöörama. Seega pidi XXX ristmikul seisev punane VW Passat suvisel valgel ajal olema U.M-ile hästi nähtav juba mitmesaja meetri kauguselt ning otsasõit välditav nii pidurdamise kui ümberpõike teel. Vastuolulised on U.M-i ütlused tema juhitud sõiduki kiiruse kohta. Kindlustusandjale antud seletuses on ta avariieelseks kiiruseks nimetanud 72 km/h, jäädes selle juurde ka kohtus. Samas ütles U.M, et kui R.D ütleb, et tema kiirus oli 90 km/h, siis ta ei tea, sest püsikiiruse hoidja oli sees ja auto oli võimas, seega möönab ka suuremat kiirust. Kiirusel 72 km/h läbib sõiduk sekundis 20 m ja kiirusel 90 km/h 25 m. U.M -i ütluste kohaselt ei märganud ta R.D autot, kuna vaatas midagi oma autos ja tähelepanu oli mujal. Arvestades U.M -i poolt väidetud väikest sõidukiirust, pikka sirget hea nähtavusega teelõiku, ei ole võimalik, et juht mitmesaja meetri ja ca 20 sekundi jooksul ei jälgi teed ning vaatab kogu aeg mujale, mistõttu ei märka ees olevat takistust ega pidurda, et vältida otsasõitu. Sama vastuolulised on ka XXX selgitused toimunu kohta. Kindlustusandjale antud seletuses (kd 3, tl 12) on R.D öelnud, et ta sõitis peateele välja, kuid ei jõudnud piisavalt kiirendada või ei läinud autol käik sisse. Ta keeras rooli vasakule vastassuunavööndi suunas, kuid ei jõudnud kokkupõrget vältida. Kohtus aga väitis R.D, et auto suri välja ja ta jäi ristmikule mingiks ajaks seisma. Kuna tunnistaja nägi R.D ristmiku lähedal seismas, on süüdistatav kohtu hinnangul püüdnud oma ütlusi kogutud tõenditega sobitada. U.M on aga kindlustusandjale juhtunut kirjeldades öelnud, et kui ta sõitis Tabiverre sisse, hüppas peateele VW Passat. Kohus leiab, et kahe samas sündmuses osalenud isiku selgitused toimunud kohta saavad olulistes küsimustes erineda vaid seetõttu, et nad on püüdnud kirjeldada olukorda, mis

tegelikult aset ei leidnud. Nii ei ole kooskõlas ristmikul tekkinud liiklussituatsiooniga ka XXX selgitused selle kohta, et olles tegemas parempööret maanteele ja nähes vasakult lähenevat sõidukit, keeras ta otsasõidu vältimiseks rooli vasakule. Selliselt käitudes ei olnud tal võimalik otsasõitu vältida vaid vastupidi keerata lähenevale sõidukile ette. XXX VW Passati vigastused, mis on sõiduki tagaosas, näitavad, et ta oli maanteele juba ära pööranud, kui U.M-i juhtitud Mercedes VW Passatile tagant otsa sõitis. Mõlemad sõidukid on olulisel määral kannatada saanud. U.M -i sõiduki kohta on olemas asjatundja arvamus, et selle taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Samas aga ei ole kummalgi kokkupõrkes osalenud sõiduki juhil fikseeritud mingeid vigastusi. U.M ei mäleta isegi seda, kas ta kokkupõrke tagajärjel avanenud sõiduki turvapadjaga sai näkku või mitte, põhjendades seda sellega, et ta ei mäleta selliseid pisiasju. Sander Vaheri poolt tehtud fotolt nähtub, et Marina Majak saabub sündmuskohale, kus toimus liiklusõnnetus tema sõbrannaga, naerul näoga . Selline meeleolu ei ole vastavuses liiklusõnnetuse tõsidusega. Hinnates kõiki eeltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et U.M ja XXX tekitasid sõidukite kokkupõrke 27.06.2010. a tahtlikult, kutsudes sellega esile kindlustusjuhtumi. 20 aastat vana sõiduki VW Passat omandamise asjaolud, sõiduki kindlustamine 20 päeva enne liiklusõnnetust näitavad, et see oli soetatud kindla eesmärgiga kasutada seda liiklusõnnetuses. Erinevalt VW Passatist ei pidanud XXX vajalikuks registreerida liiklusregistris oma nimele teist tema valduses pikemat aega olnud sõidukit Seat Toledo. KarS § -s 212 sätestatud kindlustuskelmus on KarS § -s 209 ette nähtud kelmuse erikoosseis, mis on kohaldatav üksnes kindlustuslepingu raames. VÕS § 422 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423 lg 1). XXX oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv QBE Insurance Limited Eesti filiaaliga sõlmitud liikluskindlustusleping ja ta tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Seega tekkis kindlusandjal kohustus hüvitada tekkinud kahju vastavalt lepingu tingimustele, kuna leidis aset liiklusõnnetus, s.o kindlustusjuhtum. Mõlemad süüdistatavad vormistasid vajalikud dokumendid ja U.M esitas 28.06.2010. a QBE Insurance Limited Eesti filiaalile sõidukikindlustuse kahjuavalduse, mis näitab eesmärki saada kindlustushüvitist. Kuna kindlustusandjal tekkis kahtlusi, et tegemist võib olla kindlustusjuhtumi lavastamisega, ei ole kahju hüvitatud. Kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega, käesoleval juhul süüdistatavate poolt kindlustusjuhtumi esilekutsumisega, ning kindlustushüvitise saamise või mittesaamise fakt ei oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust.

KarS § 212 lg -s 1 ettenähtud kuriteo subjektiks on eelkõige vastutust loova erilise isikutunnusega isik, kindlustusvõtja. XXX puhul on see tingimus täidetud – tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustusleping. Sõiduki kehtiva poliisi kohaselt oli Mercedes Benz CLK 500 reg märgiga 658 THK omanik Anna Kostitsõna. Kindlustusandja If P&C Insurance liikluskindlustuse tavalepingu poliis on välja antud 11.05.2010. a ja on kehtiv kuni 10.08.2010, s.o 3 kuud. Kindlustusvõtjaks on Anna Kostitsõna (kd 3, tl 9-10). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlus tus ning sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Kindlustamisele kuulub sõiduk, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris . Kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kaasomandis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaasomanikest. Sõiduki valdaja on kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik ( LKindlS § 4, 5). Viidatud liikluskindlustuse seaduse sätetest tulenevalt on liikluskindlustus seotud konkreetse sõidukiga, ning kindlustatu on sõiduki valdaja. Mercedes Benz CLK 500 reg märgiga 658 THK registreerimistunnistusele (kd 3, tl 11) on selle sõiduki kasutajana kantud U.M ning 27.07.2010. a liiklusõnnetuse ajal oli nimetatud sõiduk tema valduses. U.M tegutses kindlustushüvitise saamise eesmärgil ja tal tekkis õigus kindlustushüvitisele. Ta andis kindlustusjuhtumi esilekutsumisel sama suure teopanuse nagu XXX. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt vastutab U.M kindlustuskelmuse toimepanemise eest kaastäideviijana. Seega on XXX ja U.M kaastäideviijatena toime pannud KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb oma teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Eelpoolkäsitletud tõendamist leidnud asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et U.M ja XXX panid kindlustuskelmuse toime kavatsetult. Nad tegutsesid eesmärgipäraselt, tekitades sõidukite kokkupõrke selleks, et saada kindlustushüvitist, andes selleks mõlemad oma panuse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega XXX ja U.M-i asjaolusid.

süüd välistavaid

Keskkriminaalpolitseile Saksmaalt saabunud informatsiooni kohaselt on Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641 registreerimisnumbriga NF-NT134 varastatud tundmatute kurjategijate poolt Taanis Kopenhaagenis maa-alusest parklast ajal kui seda kasutas Lars Johannes Larsen ärireisil olles. 23.07.2011. a alustati nimetatud sõiduki tagaotsimis Saksamaa ametivõimude poolt. Nimetatud sõiduk on ületanud Venemaa piiri 17.06.2011. a sõiduki juhiks oli Leedu kodanik I. Simankovichs (kd 10, tl 1-4). Sõidukit Audi Q7 on vaadeldud 07.11.2011. a (kd 9, tl 160 -163), mille käigus Dmitr Afanasjev andis sõiduki koos kahe süütevõtmega politseile üle. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõiduki VIN -kood WAUZZZ4L78D066276. Sõiduki kindalaekast võeti ära roheline raamat, Krediidipanga sularahakorraldus nr 40C2A, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje nr Z 6301195, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje EST/S/40019910 ja kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje Salva kindlustus Poliis nr 51215763. Äravõetud dokumendid on asitõendina vaadeldud (kd 9, tl 186-207) Krediidipanga 05.08.2011. a maksekorraldus on Z.J-i nimel, samuti Salva kindlustuse poliis sõidukile Audi Q7 registrinumbriga 209BDF 06.08.2011. a. Dokumentide hulgas o rahvusvaheline registreerimistunnistus Audi Q7 registrimärgiga DO 850 C kohta Andrijauskas Raimundase nimele. Sõidukit Audi Q7 on vaadeldud veel 11.07.2012. a, selle käigus eemaldati registrimärgid 2098 BDF (asitõendi vaatlusprotokoll kd 9, tl 215-231). Eksperdi arvamuse kohaselt on Saksamaa sõiduki rahvusvaheline sertifikaat kas võltsitud, mis ei ole väljastatud selleks volitatud isiku poolt või on väljamõeldud dokument (ekspertiisiakt nr 12E-DM0003, kd 9, tl 208-214). Liiklustrassoloogiaekspertiisi käigus antud eksperdi arvamusega (ekspertiisiakt nr 11ELT0146, kd 9, tl 164-174) on tõendatud, et sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF ker originaaltehasetähis on võltsitud. Originaaltehasetähis on maha käiatud ja selle peale on paigaldatud tehaseväliselt valmistatud metallplaat tähisega WAUZZZ4L78D066276. Sõiduauto esialgne tehasetähis oli eksperdi arvamuse kohaselt WAUZZZ4L88D003641, mis vastab Saksamaalt saabunud informatsiooni kohaselt Kopenhaagenist varastatud sõiduk Audi Q7 tehasetähisele. Asitõendina on vaadeldud Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF kahte süütevõtit, millel ühel on number 4F0837220R ja teisel 4F0837220AD ning Eesti Vabariigi sõiduk registreerimistunnistust nr ED544197 väljastamise kuupäevaga 25.10.2011, millele on vastutavaks kasutajaks kantud Dmitri Afanasjev (kd 9, tl 175-180). AS Aasta Auto kirjast koos lisaga nähtub, et sõiduki Audi Q7 süütevõti nr 4F0837220AD on väljastatud autole tehasetähisega WAUZZZ4L88D003641, mis on toodetud ja müüdud Saksamaal. Võtit nr 4F0837220R ei õnnestunud Audi võtmelugejaga tuvastada, tõenäoliselt on elektrooniliselt rikutud, võtmekeele osa vahetatud ja ei ole Audi originaal (kd 9, tl 181185). Eeltoodud tõendid kinnitavad kogumis, et Dmitri Afanasjevi poolt politseile üle antud sõiduki näol on tegemist Taanist varastatud sõidukiga Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641. KarS § 202 näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise

hoidmise ja turustamise eest. Z.J-i , Z.J ja U.M süüdistatakse eelnimetatud sõiduauto Audi Q7 omandamises ja hoidmises isikute grupis ning Z.J ja Z.J-i veel lisaks selle sõiduki turustamises. Z.J , U.M ja Z.J ei tunnista end neile seoses sõiduautoga Audi Q7 esitatud süüdistustes süüdi. Z.J-i ütluste (kd 18, tl 136 -138) kohaselt tuli tal mõte teenida auto edasimüügiga raha ja ta otsis selleks maasturit. Juulis sai ta söögikohas Galinka kokku Z.J-i ja U.M -iga ning üks neist ütles, et nägi Lätis turul huvitavat soodsa hinnaga Audi Q7-t ja soovitas vaadata portaalist . Ta vaatas kuulutust ja helistas auto omanikule, tahtis autot näha. Auto omanik, kelle nime ta ei tea, ütles, et tuleb Eestisse. Nad saidki kokku Tartus Hiinalinnas Olerexi tanklas. Ta palus endale appi Z.J , kuid tulla sai U.M , et teha autole diagnostika. Z.J lahkus oma sõnul ja müüjaga ei rääkinud. Auto oli ilus ja korras ning paar päeva hiljem ta otsustas selle osta. Z.J tegi ettepaneku registreerida auto Jõhvi ARK-is, kuna seal on tuttav, kes kontrollib autot, et e oleks probleeme, mida diagnostika ei tuvasta (uppunud või keevitatud). Ta (Z.J) helistas lätlasele, kes oli nõus tulema Jõhvi. Tema tuttav Roma ja Z.J ei saanud temaga Jõhvi kaasa tulla ja Z.J palus abi U.M -ilt. Hommikul läks ta vastavalt kokkulepitule U.M -i maja juurde ja nad sõitsid Audi Q7 -ga Jõhvi. U.M ütles, et lätlane oli läinud oma sõbraga teise autoga ees ära. Nad kohtusid Jõhvis, vormistasid kohapeal ostu müügilepingu, kes selle täitis, ta ei pannud tähele, seisis kõrval ja suitsetas. Ta maksis auto eest müüjale ARK -i õues sularahas. Jevgeni Makarov tuli välja, kontrollis VIN koodi, ütles e kõik on korras aga puudub Saksa müügileping. Lätlane lubas selle saata ja järgmisel päeva läks ta üksi ARK -i ning vormistas sõiduki ära. See toimus 5. ja 6. augustil. Pärast seda t kasutas Audi Q7-t umbes nädala ja andis seda kasutada ka Z.J-ile. Ta müüs auto Dmitri Afanasjevile, kuid raha ei saanud, kuna politsei tuli ja võttis ta kinni. Seda, e dokumendid on võltsitud, tema ei teadnud. Ta ei teagi, kuidas need välja näevad, erit välismaa omad. Z.J (kd 18, tl 138 pöördel -139) väidab, et oli umbes kuu aega enne seda kui Z.J ostis auto Audi Q7, koos U.M-iga Lätis turul. Seal nägid nad Audi Q7-t ja ta tegi sellest pilte. Kui Z.J rääkis Galinkas, et tahab autot osta, pakkusid nad U.M -iga talle seda varianti. Z.J palus tal enne ostu kontrollida auto tehnilist seisundit aga kuna tema ei saanud seda teha, palus ta U.M. Kui Z.J oli Audi Q7 ära ostnud, küsis ta seda paaril korral sõita. Süüdistatav U.M andis kohtus Z.J-iga samasuguseid ütlusi (kd 18, tl 140-144) selle kohta, et nad leidsid Audi Q7 Riias autoturul ning pakkusid Z.J-ile . Z.J leppis müüjaga kokku auto Eestisse toomises. Ta aitas Z.J Jõhvis autot registreerida Z.J-i palvel. Audi Q7 ostu-müügilepingu täitis Jõhvis tema, lätlane kirjutas alla. Ta kontrollis autol VIN koodi, pöördus tuttavate kaudu Jõhvi ARK-i, e kontrollida seda autot. Kõik oli korras ja sellest, et auto on varastatud, sai ta teada alles kahtlustuse esitamisel. Tuttava Jõhvis leidsid nad Svetlana Stvolova kaudu. Tema ei ole seda autot kasutanud, kuid Audi Q7 on seisnud tema varasema elukoha hoovis Mäe tn 50 ajal ku seal elas Z.J.

Tunnistaja- Žanna Meltser Z.J-i on Z.J-i endine abikaasa. Tema ütlused (kd 18, tl 72-74) kinnitavad, et Z.J on kahel korral sõitnud mus taga.Audi ÜksQ7kord oli 6. augustil, s.o päev pärast tema sünnipäeva, kui Vitali käis teda õnnitlemas. Autol ol Eesti number, tähed BFD. Enne nimetatud kuupäeva ei olnud ta Vitalit selle autoga sõitmas näinud vaid Z.J-i ning arvas, et see auto on Z.J-i oma. Audi Q7 numbrit nägi ta üks kord, ja siis oli see Eesti number. Z.J vahetas tihti telefoni numbreid, ta oli oma telefoni salvestanud need nimega Vitalik, Vitalik1, Vitalik 2. Tunnistaja Svetlana Stvolova ütlustest (kd 18, tl 104) nähtub, et ta tunneb kõiki kolm süüdistatavat, Z.J on tema naaber olnud, kunagi olid nad head sõbrad. U.M on Z.J-i sõber. Z.J on korra võtnud Z.J -ilt auto Audi Q7, et sõita ilusa autoga diskole. Z.J-ile oli auto vist ostnud rikas peigmees. Z.J kasutas sellel ajal telefoni numbriga 5535116. Tunnistaja Vladimir Novikov, kes on Z.J-i sõber, ütleb samuti, et Z.J kasutas telefoninumbrit 5535116 (kd 18, tl 76). Tunnistaja Roman Kivenko ütluste (kd 18, tl 74 pöördel, 75) kohaselt nägi ta Z.J-i, kes on tema tuttav, 2011. a augustis paaril korral sõitmas sõiduauto Audi Q7-ga, must sedaan Z.J rääkis, et ostis selle umbes 27000 euro eest Lätist, vist käis ise järel. Omanik müüs turuhinnast odavamalt, kuna vajas ruttu raha. Z.J soovis selle kallimalt maha müüa. Auto võeti arvele Jõhvis. Ta oli seda sõita andnud ka Z.J-ile . Z.J oli autot osta aidanud (rahaliselt toetanud) sõber. Z.J-i poolt sõidu ki Audi Q7 registrimärgiga 209BDF kasutamist 16.08.2011. a tõendab talle kiiruse ületamise eest tehtud hoiatamise protokoll (kd 10, tl 100) Kiiruskaamerate poolt on 11.10.2011. a fikseeritud Tartu-Tallinna maateel sõiduk Audi Q7 reg märgiga 209 BFD, mille eest tehtud hoiatustrahvi 18 eurot on tasunud Z.J (kd 10, tl 101-104). Lisaks eeltoodule tõendab nimetatud asjaolu 30.04.2012. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 110 112), s.o prokuröri 06.10.2011. a loa nr 709 alusel teostatud sõiduauto Audi Q registrinumbriga 209 BFD varjatud jälgimine. Sellest nähtub, et Z.J kasutas nimetatud sõidukit juhina 06.10.2011. a, sõites sellega ringi Tartu linnas ning parkis õhtu Ülenurmes Rukki 10 maja hoovi. 27.04.2012. a jälitusprotokoll, prokuröri 08.09.2011. a loa nr 628 alusel teostatud U.M-i varjatud jälgimisel on kindlaks tehtud, et Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD seisis Mäe tn 50 maja ees 04.10.2011. a hommikul ja 05.10.2011. a kella 12 paiku. Sinna o pargitud ka VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI (kd 10, tl 105-107). Prokuröri 06.10.2011. a loa nr 7098 alusel teostatud sõiduki Audi Q7 registrinumbriga 209 BFD varjatud jälgimisel selgus, et nimetatud sõiduk koos autoga VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI olid Tartus Mäe 50 maja juurde kõrvuti pargitud 12.10.2011 14.10.2011, 17.10.2011 ja 18.10.2011 (27.04.2012. a jälitusprotokoll, kd 10, tl 108-109). Aasta Auto AS vastus päringule koos lisadega (kd 10, tl 113 -118) tõendab, et VW Phaeton registrimärgiga 900 OOI remondiks esitas tellimuse Svetlana Stvolova, arve ja töö võttis vastu Z.J . 23.08.2011 on süsteemi kantud auto keretähisega WAUZZZ4L78D066276

registrinumbriga 209 BFD, arveid selle auto kohta ei ole. Nimetatud tõend kinnitab, et keeg pöördus Aasta Auto AS poole pärast Audi Q7 registreerimist Z.J-i nimele, kuid mingeid toiminguid selle sõidukiga tehtud ei ole. Uuritud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Audi Q7 oli nii Z.J -i kui ka Z.J-i valduses, nad kasutasid seda sõidukit 2011. a suvel mõlemad korduvalt. Selle on omaks võtnud mõlemad süüdistatavad ise ning seda kinnitavad ka tunnistajad Žanna Meltser-Z.J-i, Ando Kivilaan ja Roman Kivenko ning Z.J-ile kiiruse ületamisel 16.08.2011 koostatud hoiatuse protokoll. 27.06.2012. a koostatud jälitusprotokollist, Z.J-i ja Z.J -i omavahelisest telefonivestlusest nähtub, et 11.10.2011. a, kui kiiruskaamerad fikseerisid sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD kiiruse ületamise, juhtis seda Z.J (kd 10, tl. 186). Sõidukit hoidis Z.J oma elukohas Tartus Mõisavahe tänaval ja Ülenurmes Rukki 10 maja hoovis. Asjaolu, e Z.J parkis Audi Q7 Ülenurmes Rukki 10 maja hoovi, tõendab jälitusprotokoll. Tartus-4Mäe korteris tn 50elas 2011. a algul U.M ning hiljem Z.J. Täpset aega, millal elanike vahetus selles korteris toimus, ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik tuvastada. 06.11.2001. a on U.M-i elukohana tuvastatud Orava 15, Tartu ning Vitali Doguzovi elukohana Mäe 50- 4, Tartu. See nähtub nende elukohtade läbiotsimise vormistatud protokollidest. Varjatud jälgimisel on tõendatud, et Audi Q7 seisis Mäe 50 maja hoovis kuuel erineval kuupäeval oktoobris 2011. Kes selle sinna parkis, ei ole tuvastatud Sõiduk Audi Q7 oli sinna pargitud kõrvuti autoga VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI mida kasutasid Svetlana Stvolova ja Z.J . Läbiotsimisel sõiduautos VW Phaeton on see identifitseeritud Z.J-i sõidukina. Nende tõendite alusel on leidnud tõendamist, et oktoobris 2011 hoidis sõiduautot Audi Q7 oma elukohas Mäe 50 õues Z.J e on kooskõlas ka U.M-i ütlustega, mille kohaselt seisis Audi Q7 Mäe tn 50 tema endises elukohas ajal, kui seal elas Z.J. Tunnistaja Tiina Tank (kd 18, tl 69-70) andis ütlusi, mille kohaselt helistas talle 2011. a suve Svetlana nimeline tuttav ja uuris, kuidas toimub autode arvele võtmine ja dokumentide vormistamine. Svetlana tundis ta politseis ära fotode järgi. Tiina Tank töötas tellerina Krediidipanga Jõhvi kontoris, kontor asus ARK-iga samades ruumides. Svetlana ütles, e tema tuttavad tulevad arvele võtma autot, mis on välismaalt. Paar päeva hiljem helistas meesterahvas, kes ütles, et on Svetlana tuttav ja tahab tulla autot arvele võtma. Tema helistas ARK-i Jevgenile ja palus teda aidata tuttavate tuttavatel autot arvele võtta – selgitada, kuidas protseduur välja näeb, milliseid dokumente vormistada. Pärast helistas sama vene keelt rääkiv mees samalt telefoninumbrilt talle uuesti ja ütles, et kõik läks hästi, nad võtsid Audi Q7 arvele. Tiina Tank tundis fotode järgi ära Svetlana, kes on tema endise abikaasa tuttav, s.o Svetlana Stovolova (äratundmiseks esitamise protokoll, kd 16, tl 190-191). Z.J-i ütluste kohaselt tegi ettepaneku registreerida auto Jõhvi ARK -is Z.J, kes ütles, et tal on seal tuttav. U.M tunnistas, et tuttavat Jõhvi registribüroos otsisid nad Svetlana Stvolova kaudu. Viimane on Z.J-i lähedane tuttav. Tiina Tangi ja Z.J-i kõneeristustest, mida kohus käsitleb edaspidi põhjalikumalt, nähtub, et just Z.J oli selleks isikuks, kes suhtles Tiina Tangiga. Kui tunnistaja Tiina Tangi ütlustest nähtuvalt oli tuttavat auto registreerimiseks vaja seetõttu, et selgitada milliseid dokumente on vaja ja kuidas sõiduki arvele võtmise protseduur välja näeb, siis süüdistatavad on ise väitnud, et tahtsid registreerimiseelset põhjalikku kontrolli, et veenduda selles, e

sõidukil ei ole varjatud puudusi, mida diagnostika ei avasta (kas sõiduk pole uppunud võ keevitatud). Arvestades seda, et nii Z.J kui U.M on oma sõnul aastaid tegelenud sõidukite ostu -müügiga, ei ole usutav see, et nad ei olnud teadlikud sõiduki arvele võtmise protseduurist. Kohus leiab, et olukorras, kus Tartus elavad süüdistatavad soovivad sõiduk arvele võtta nende elukohast oluliselt kaugemal ja seetõttu tülikamal viisil ning otsides selleks tuttavaid sõiduki registreerimiseelse kontrolli teostamiseks, näitab, et neil oli põhjust karta registreerimisel tekkivaid probleeme. Z.J ja U.M on tunnistanud, et käisid sõidukit Audi Q7 Jõhvi liiklusregistri büroos arvele võtmas. Selles osas kattuvad nende ütlused tunnistaja Jevgen Makarovi ütlustega. Mida Z.J ja U.M Jõhvi büroos tegid, nähtub samuti 2011. a 5. ja 6. augusti turvakaamera salvestistest. Tunnistaja Jevgeni Makarov andis sõiduauto Audi Q7 arvele võtmise kohta järgmisi ütlusi (kd 18, tl 66 pöördel -69). U.M ja Z.J-i teab ta seetõttu, et nad pöördusid 05.08.2011. a Jõhvi ARK büroosse, et teha sõiduautole Audi Q7 registreerimiseelset kontrolli mis on tema tööülesanne. Ta kontrollis VIN koodi, tehase silti, istekohtade arvu, värvi, kas need vastavad registreerimistunnistusele. Kui ta küsis neilt isikut tõendavaid dokumente, siis mees (U.M) ei andnud ja ütles, et ostja on naine (Z.J). Mees oli müüja, seda ütles ta ise. Ostu-müügilepingust nägi ta, et müüja on lätlane ja arvas, et mees ongi lätlasest müüja Audiga oli kõik korras, kuid tööpäev lõppes ja järgmisel päeval tuli Z.J üksi autot arvele võtma. Ta pakkus hüvitist selle eest, et sõiduk on arvele võetud – raha naisele lilled ostmiseks. Müüja dokumentide küsimuse kohustust neil ei ole. Kaks või kolm päeva enn seda oli talle helistanud Tiina Tank ja öelnud, et tema tuttav soovib teha sõidukile registreerimiseelset kontrolli, mille peale ta vastas, et las sõidab büroosse. Eesti Krediidipank AS andis politseile üle 5. ja 6. augusti 2011. a turvakaamerate salvestise Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 10, tl 18 -42) nähtub, et Krediidipanga Jõhvis Pargi 54 asuva teeninduspunkti turvakaamera salvestised on 05.08.2011. a kohta ajavahemikul kell 14.10 kuni 14.30 ja 06.08.2011. a kohta ajavahemikul kell 11.40 kuni 12.00. Videosalvestisel enda olevad kellaajad (nähtub vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt) ei kattu eeltoodud kellaaegadega. Salvestisel on 05.08.2011. a ajavahemik kell 04.11.56 – 04.19.21 j 06.08.2011. a kell 1.37.06.-1.47.36. Kohus leiab, et vastuoluliste andmete tõttu kellaaegade ei ole turvakaamera salvestise alusel võimalik tuvastada, mis kellaajal Z.J ja U.M Jõhvis liiklusregistri büroos viibisid, vaid ainult nende tegevus. Fotodelt on näha, kuidas 05.08.2011 seisavad leti ees U.M, käes dokumendid ja Z.J, käes raha. U.M ulatab üle leti paberilehe. U.M lahkub ja tuleb minut hiljem tagasi, käes 2 lehte paberit. Klienditeenindaja asetab Z.J-i ette rohekat värvi dokumendi ja Z.J ulatab töötajale raha. U.M võtab rohekat värvi dokumendi ja lahkub kaamera vaateväljast, Z.J allkirjastab teenindaja poolt antud dokumente. U.M ja Z.J suunduvad koos väljapääsu poole. 6. augustil on samas kontoris jäädvustatud Z.J. Näha on, kuidas ta saab registreerimistunnistuse, auto registreerimismärgi 209 BFD ja tasub klienditeenindajale. Z.J-i elukoha Mõisavahe 36-12 Tartu läbiotsimis el 06.11.2011 (kd 13, tl 190-191) võeti ära tema märkmik. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 13, tl 192-200) nähtub, et 5 augustil on venekeelne märge: „Kontrollida VIN -koodi“, „13.00 Kohtla -Järve“ ja 6. augusti

on kella 9 peale märgitud „ARK – NB!“ See tõend kinnitab, et 5. augustil oli Z.J kavas sõita Kohtla -Järvele kella üheks päeval ja järgmisel päeval hommikul kella üheksaks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on ümber lükatud Z.J-i ja U.M-i ütlused selle kohta, et 05.08.2011. a tõi sõiduki Audi Q7 Tartusse tundmatu lätlane, et müüa see Z.J-ile . Eluliselt usutav ei ole selline olukord, kus süüdistatavate väitel lepib Z.J lätlasest automüüjaga kokku auto Eestisse toomise. Seejärel aga tehingu toimumise päeval läheb Z.J U.M-i elukohta, kus on ainult U.M koos autoga Audi Q7 ning selle auto müüja ise on sõitnud juba teise autoga Jõhvi. Tunnistaja Makarovi ütlustest nähtub, et sõidukit Audi Q7 tulid arvele võtma kaks inimest – U.M ja Z.J. Kedagi kolmandat nendega kaasas ei olnud. Auto müüjana esines U.M, keda ta pidas lätlaseks seetõttu, et auto müügileping oli lätlase nimel. Enda isikut tõendavat dokumenti U.M ei esitanud. Turvakaamera salvestise alusel koostatud protokollist nähtub samuti, et sõidukiga seotud toimingutes osalesid Z.J ja U.M . Kohtueelsel uurimisel ei ole U.M midagi rääkinud sellest, et Jõhvis oli nendega kaasas lätlasest automüüja. U.M põhjendas vastuolu ütlustes sellega, et tema käest seda ei küsitud. Selline selgitus ei ole usutav, kun olukorras, kus on olemas kahtlustus varastatud sõiduki omandamises, on selle müügiga seotud asjaolud nii olulise tähtsusega, et seda ei saa jätta rääkimata põhjusel, et seda keegi e küsinud. 03.07.2012. a ja 18.07.2012. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 160-162, 163-165) telefoni n +37126839093 kõnedeeristus tõendab, et Läti Vabariigis asunud tuvastamata isik on nimetatud telefoninumbri kasutusele võtnud alates 29.07.2011 ning ta on Z.J-ile helistanud ajavahemikul 30.07.2011 kuni 05.08.2011 kolmel korral ning Z.J on talle helistanud alates 29.07.2011 kuni 05.08.2011 viiel korral. Nimetatud tõend on kooskõla Z.J-i ütlustega selle kohta, et ta suhtles Lätis asuva võimaliku automüüjaga, kuid ei kinnita seda, et selline isik koos autoga Eestisse saabus. Kõneeristus on tehtud pikem perioodi kohta kuni 09.12.2011. a. Eesti territooriumil ei ole seda telefoni kasutatud. Seega puuduvad igasugused objektiivsed tõendid lätlasest või leedulasest automüüja Eestis viibimise kohta ning tema osalemine liiklusregistri Jõhvi büroos läbiviidud toimingutes on süüdistatavate poolt välja mõeldud selleks, et põhjendada, miks Taanist varastatud Audi Q7 oli 05.08.2010. a U.M-i valduses. Kriminaalasjas ei ole õnnestunud kindlaks teha, kuidas varastatud Audi Q7 Eesti Vabariik jõudis. Eelpool käsitletud tõenditega on leidnud tõendamist, et see auto oli vähemalt alates 05.08.2011. a nii U.M-ini kui Z.J -i valduses ja hiljem ka Z.J-i valduses. Seda sõidukit soovisid müüa nii Z.J, Z.J kui U.M. Nii nähtub tunnistaja Märt Puusepa ütlustest (kd 18, tl 71), kes tunneb U.M 15 aastat ja on aidanud tema autodele ostjaid leida, et U.M pakkus aasta või kaks tagasi müügiks tumedat heleda nahksisuga autot Audi Q7. Auto roolis oli sellel hetkel tunnistaja sõnul tundmatu mees ja autol ei olnud Eesti numbrit. Need ütlused tõendavad, autot Audi Q7 pakkus U.M müüa enne 06.08.2010, kui see võeti Eesti liiklusregistris arvele. Z.J-i Swedbank arvelduskonto väljavõte (kd 9, tl 86- 89) tõendab, et ajavahemikus 01.01-16.09.2011 laekus tema kontole rahalisi vahendeid 3343.02 eurot, lõppsaldo 43.4

eurot. Seega puudusid Z.J rahalised vahendid kalli sõiduauto omandamiseks. Z.J on viidanud sellele, et raha auto ostmiseks andis talle tema tuttav. Samas on see jäänud paljasõnaliseks väiteks. Z.J ei ole nimetanud selle isiku nime ega taotlenud tema ülekuulamist kohtus. Kohus leiab, et siin on tegemist nn pööratud tõendamiskoormusega (V Riigikohtu otsus nr 3-1-1-70-11, punkt 18.1), kus selle asjaolu tõendamise kohustus lasub süüdistataval endal. Jättes nimetamata võimaliku rahastaja nime, ei ole Z.J andnud menetlejale võimalust tema väiteid kontrollida. Asjaolu, et Z.J ei olnud Audi Q7-ga seotud tehingutes keskne persoon nii nagu seda on püüdnud väita kõik kolm süüdistatavat, kinnitab 27.06.2012. a jälitusprotokoll (kd 10, t 183-239) – Z.J-i telefoni nr 56464446 pealtkuulatud kõneluste stenogramm. 24.10.2011. a kell 21.51.09-22.00.02 toimunud vestluses tundmatu isikuga on Z.J auto müügist rääkides küsimusel „Sa saad siis hullult raha“, vastanud: „Loomulikult mitte mina, vaid minu sõber saab raha, vot. Ja mina nii, veidi. Nii öelda parandan endal tuju.“ (kd 10, tl 212). 02.11.2011. a telefonivestluses tundmatu meesterahvaga on Z.J rääkinud, et auto müüdi Tallinnasse ainult 34000-ga, et tema kompanjon sai sellest kasu aga tema mitte eriti. Kompanjon sai Z.J-i sõnul midagi 4000 tuhande ringis ja tema täitsa tilgakese, tuhande ringis (kd 10, tl 232). See tõend lükkab ümber Z.J-i väite, et ta sai sõiduki ostuks suurema summa raha oma tuttavalt. Kes ja kui palju tasus sõiduki eelmisele valdajale, ja kes see isik oli, ei ole õnnestunud uuritud tõendite alusel tuvastada. Kaitsja avaldas kohtuvaidlustes, et Z.J ei tunnista seda telefoninumbrit, millega on seostatud tema liikumist Ida-Virumaal, omaks. Kohus sellega ei nõustu. Z.J-i endise abikaasa er- Žanna Melts Z.J-i ütlustest nähtub, et Z.J vahetas sageli telefone. Sellised ütlused on kooskõlas Z.J-i elukoha läbiotsimisel leitud suure telefonide hulgaga, millest kuus on tunnistatud käesolevas asjas asitõendiks, lisaks erinevaid SIM kaa rte ja kõnekaarte (kd 13, tl 60-69). Žanna Meltser Z.J-i andis 06.03.2012. a politseile üle oma mobiiltelefoni Samsung Tele2 SIM-kaardiga, mis vastab numbrile 53973197 (isiku läbivaatuse protokoll, kd 9, tl 7980). Žanna Meltser-Z.J-i mobiiltelefoni Samsung GT-S7070 vaatlusprotokollist (kd 9, tl 81-84) nähtub, et telefoni SIM -kaardil olevate kontaktide hulgas on järgmised kontaktid Vitalik +3725535116, Vitalik Nov 56066911 ja Vetal 2 +37254581797. Meltser-Z.J-i sõnul salvestas ta Z.J-i kontaktid oma telefoni selliste nimede all. 16.07.2012. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 144-151), s.o telefoni IMEI koodiga 3518000126045 kõnedeeristusest 11.07.2011 -31.12.2011 ajavahemiku kohta nähtub, et selles telefonis on kasutatud telefoninumbreid 54581797 (mis eeltoodud tõendite kohaselt kuulus Z.J-il muti numbreid 54633705 ja 53749606. Kõneeristuste kohaselt on sellelt telefonilt helistatud Žanna Meltser-Z.J-ile, kasutades numbrit 54581797. Seega on tõendatud, et telefoni IMEI koodiga 35180001260457 kasutas Z.J ning selles ka telefoninumbrit 54633705. Viimati nimetatud numbrilt on Z.J 02.08.2011. a kolmel korral ja 05.08.2011. a kahel korral helistanud Tiina Tangile - kell 11.02. ja kell 14.39 See kattub Tiina Tangi ütlustega, mille kohaselt helistas talle nii enne sõiduki Audi Q7 arvele võtmist kui pärast sama mees samal t telefonilt ja ütles talle, et kõik läks hästi. Tiina Tank on omakorda 05.08.2011. a helistanud pärast Z.J-i kõnesid talle veel neljal korral ning pärast seda Jevgeni Makarovile kell 17.38 (11.07.2012. a jälitusprotokoll, kd 10, t 121-143, Tiina Tangi telefoni nr 53862234 kõnedeeristus). Samad Tiina Tangi ja Vital

Z.J-i vahelised kõned nähtuvad ka 16.07.2012. a jälitusprotokollist (kd 10, tl 144-151), s.o Z.J-i kasutuses oleva telefoni IMEI koodiga 35180001260457 kõnedeeristusest. Samuti tõendab viimane kõneeristus, et 05.08.2011. a on alates kella 15.58 st kolmel korral helistanud U.M Z.J-ile samale telefoninumbrile. Ajal kui Tiina Tank helistas Z.J-ile , s.o kell 14.42, on telefon numbriga 54633705 olnud Iisaku1 masti piirkonnas ja järgmise kõne ajal 6 minutit hiljem Iisaku2 masti piirkonnas, mis mõlemad asuvad Iisaku vallas Ida-Viru maakonnas, liikudes sealt Tartu suunas ning õhtul tagasi Ida-Virumaale. Kell 17.20 on nimetatud telefon asunud JõhviKK2 masti piirkonnas, mis asub Jõhvis Keskväljak 4. Seega on Z.J viibinud Ida-Virumaal ajal, kui Z.J ja U.M olid liiklusregistri büroos, et teha seal toiminguid sõidukiga Audi Q7. See lükkab ümbe Z.J-i ütlused selle kohta, et Z.J ei olnud võimalik temaga 05.08.2010. a tri liiklus büroosse kaasa seetõttu tulla palus ja ta U.M. Z.J-iga on Tiina Tank oma sõnul suhelnud ainult seoses sõiduki Jõhvi büroos arvele võtmisega. Tiina Tangi ja Z.J-i arvukad kõned päeval, mil Z.J ja U.M pidid varastatud sõiduki Audi Q7 Jõhvi büroos arvele võtma, tõendab Z.J-i seotust ja huvi selle sõiduki Eesti liiklus registris arvele võtmise vastu. Jälitusprotokoll, U.M-i telefoni nr 58051656 kõnedeeristus 01.03.2011-07.11.11 (kd 11, tl 1-216) tõendab, et 05.08.2011. a hommikul viibis U.M Tartus, Puiestee 13b asuva masti piirkonnas, kell 13.03. Ida-Virumaal Iisaku vallas ning õhtul taas Tartus Enne Ida-Virumaale sõitmist on Z.J helistanud telefonilt 5535116 (sellise numbriga telefon võeti Z.J-ilt ära tema kahtlustatavana kinnipidamisel 06.11.2011) kell 10.59.55 U.M-ile. Samuti nähtuvad sellest U.M-i eelpoolkirjeldatud kõned Z.J-i telefonile nr 54633705. See tõend on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja kinnitab U.M-i ning Z.J-i suhtlust nii enne kui pärast Jõhvi ARK büroos sõidukiga Audi Q7 läbiviidud toiminguid. Z.J-i ütluste kohaselt käis ta 6. augustil uuesti Jõhvi liiklusregistri büroos, et registreerida sõiduk oma nimele. 06.08.2011 on Z.J esitanud taotluse sõiduki Audi registreerimiseks, sõidukile väljastati registreerimistunnistus ED478407 ja registreerimismärk 209 BFD (kd 9, tl 97). Salva Kindlustuse poliisilt nähtub, et Z.J on sõlminud poliisi Eesti Krediidipanga Jõhvi ARK büroos 06.08.2011. a kell 11.50. Nimetatud poliis on är võetud sõidukist Audi Q7 selle vaatluse käigus 07.11.2011. a (kd 9, tl 160-163) ning o asitõendina vaadeldud (kd 9, tl 186-207). Z.J-i kõnedeeristusest (kd 10, tl 148 -149) nähtub, et tema telefon on kella 12 paiku olnud taas JõhviKK2 masti piirkonnas, s.o samal ajal kui Z.J oli liiklusregistri Jõhvi büroos. See kinnitab, et Z.J oli läheduses ka ajal, kui Z.J sai kätte sõiduki Audi Q7 Eesti Vabariigi registreerimistunnistuse ja auto numbrimärgid. Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et Z.J on püüdnud vältida olukorda, kus teda oleks võimalik seostada sõidukiga Audi Q7. Ruslan Tangijevi elukoha Ändi tee 8 ja sõiduauto MB C180 reg nr 795 TGG läbiotsimise käigus (protokoll kd 7, tl 173-208) võeti teiste esemete hulgas ära sülearvuti Dell. Selle vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll kd 8, tl 99-108) leiti fotofail IMG_5684, millel on

kujutatud Audi Q7 Saksamaa registri numbriga NF NT 134. Sellist numbrit kandi Saksamaalt saabunud informatsiooni kohaselt Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641 varguse hetkel. Sülearvuti Dell suhtes teostati infotehnoloogiaekspertiis ja kujutiseekspertiis (ekspertiisi akt nr 12E-IA0007 ning ekspertiisiakt nr 12E-IV0003, kd 13, tl 1-35). Eksperdi arvamus kohaselt olid arvutis Audi Q7 fotod, mis on toodud ära kujutiseekspertiisi lisadena. Pildifaili IMG_5684 on näha sõiduauto Audi Q7 registri numbriga NF NT 134. Kokku on arvuti säilinud viiteid 21-le Audi Q7-t kujutavale pildile. Osaliselt on taastatud originaalpildifailid IMG_5696 ja IMG_5698, mis on eksperdi arvamuse kohaselt tehtud fotoaparaadiga Canon EOS 10D seerianumbriga 1720501166 ning fotoaparaadi omaniku nimi on Dmitri Afanasjev Fotoaparaadi poolt salvestatud pildistamise kuupäev on 02.07.2011. a. Dmitri Afanasjev tunnistas, et tal oli kunagi poolprofessionaalne fotoaparaat Canon 10D ja ta võis selle anda kasutada Z.J-ile. Peegelkaamera Canon EOS 10D nr 172050166V leiti Z.J-i korteri Mäe 50 -4 läbiotsimisel 06.11.2011 magamistoast (kd 13, tl 6069). Esemete üleandmise -vastuvõtmise akt (kd 13, tl 108) tõendab, et peegelkaamera Canon EOS10D seeria nr 172050166 tagastas politsei 23.01.2012 Z.J-ile. Svetlana Stvolova viibis Z.J-i korteris Mäe 50 -4 ajal kui seal toimus läbiotsimine. Tunnistajana kohtus ütlusi andes vastas ta prokuröri küsimusele, kas ta teab midagi sealt ära võetud peegelkaamera Canon EOS 10D kohta, eitavalt. Pärast tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist neis esinevate vastuolude tõttu, kuna tunnistaja oli öelnud, et nägi Z.J sellega oma tütart fotografeerimas, ütles Stvolova, et nägi Z.J oma tütart pildistamas, kuid ei tea mis kaameraga. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et ta ei soovi oma head tuttavat Z.J enam selle fotoaparaadi kasutamisega seostada. Eeltoodud tõenditest nähtub, et fotoaparaat Canon EOS10D seeria nr 172050166, oli Z.J-i valduses ja ta kasutas seda. Hinnates fotoaparaadi Canon kohta kogutud tõendeid kogumis Z.J-i ja U.M-i ütlustega, mille kohaselt nad pildistasid Riia autoturul sõidukit Audi Q7, mille hiljem ostis Z.J, loeb kohus tõendatuks, et nii U.M kui ka Z.J olid teadlikud sellest, millist Saksa Liitvabariigi registrimärki nimetatud sõiduk enne Eestis arvele võtmist kandis. Fotod on tehtud juba 02.07.2012. a. Maanteeameti liiklusregistr Jõhvi büroosse läks U.M 05.08.2011. a koos Z.J-iga sama sõidukiga, kuid leedukeelsele 05.08.2011. a kuupäeva kandvale lepingule kandis U.M Audi Q7 registreerimisnumbrina juba DO850C, s.o teadvalt valed andmed. Asjaolu, et arvutisse said pildid U.M-i vahendusel, kinnitavad ka Kairi-Maris Põldoja ütlused, mille kohaselt tahtis U.M pakkuda seda sõidukit müügiks Venemaale. Ruslan Tangijev ütles, et ilma pildita ei saa pakkuda ja siis nad tõid pildi, mille panid arvutisse. Z.J-i , U.M

ja Z.J

süüdistatakse sõiduki Audi Q7

omandamises ja hoidmises. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, st isikul on võimalus asja valitseda. Ka hoidmine on asja faktiline valdamine. Kui isik on asja omandanud, siis ta ka hoiab seda. Tegemist on teoühtsusega, kus hoidmine on omandamisest hõlmatud. Omandamine on võimalik nii omandajale endale kui ka kolmandale isikule, omandaja võib täita ka vahendaja ülesannet (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-65-06 p-d 10-11). Eelpool käsitletud tõendite alusel on kohus seisukohal, et Z.J , Z.J ja U.M andsid kõik olulise panuse selleks, et varastatud sõiduk Audi Q7 ühiselt omandada. Kohus leiab, et süüdistatavate tegelik eesmärk ei olnud varastatud sõiduk omandamine Z.J-i kasuks, kuigi selle sõiduki omanikuks sai võltsitud ostumüügilepingu alusel Z.J. Nimetatud sõiduki leidsid Z.J ja U.M , kes tegid Z.J-ile ettepaneku see oma nimele vormistada. Z.J ise selle sõiduki eest ei tasunud vaid teenis sõiduki edasimüümisel ainult väikese tasu nagu nähtub edaspidi käsitletavatest sõiduki turustamise kohta kogutud tõenditest. U.M ja Z.J aitasid Z.J sõiduki Audi Q7 liiklusregistris arvele võtta. U.M -i osa seisnes veel sõiduki Jõhvi liiklusregistrisse toimetamises, seal sõiduki registreerimiseelse kontrolli teostamisel osalemises, registreerimiseks vajaliku ostumüügilepingu võltsimises (tõendeid käsitleb kohus edaspidi seoses dokumendi võltsimise süüdistusega). Z.J otsis tutvusi selleks, et valmistada ette ohutumad tingimused varastatud sõiduki Eesti liiklusregistris arvele võtmiseks. Ta suhtles sellel eesmärgil läbi oma tuttava korduvalt Tiina Tangiga ja viibis mõlemal registritoimingute tegemise kuupäeval Jõhvis. Sõidukit Audi Q7 kasutasid nii Z.J kui Z.J. Karistusseadustiku § 202 järgi on karistatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara enda valdusesse võtmine ja selle vara suhtes omanikusarnase seisundi loomine pahauskselt Asjaõigusseaduse § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Hinnangu sellele, kas Z.J, U.M ja Z.J olid teadlikud sõiduki Audi Q7 kuritegelikust päritolust, annab kohus pärast kõigi kriminaalasjas kogutud tõendite hindamist. Järgnevalt käsitleb kohus sõiduauto Q7 registrimärgiga 209 BDF turustamist, mis on süük arvatud Z.J-ile ja Z.J-ile. Olles vormistanud varastatud Audi Q7 06.08.2011. a Z.J-i nimele, asus viimane seda peagi müüma. kuulutuste väljatrükid Audi Q7 kohta 30.09.2011, 05.10.2011. a j 24.10.2011. a (kd 9, tl 111-117) tõendavad, et see auto oli nimetatud kuupäevadel müügi hinnaga 50 000 eurot, soodushind 39 000 eurot Eesti arvel oleva sõidukina. Müüjaks o Z.J, telefon nr 56464446. AS Sanoma Baltics ( ) infost Audi Q7 müügikuulutuse kohta (kd 9, tl 118-121 nähtub, et nende eest on kahel korral tasunud Z.J , tellimus on tehtud IP aadressilt,

mille omanikuks on Vjatsheslav Dudarev aadressil Rukki 10, Ülenurme, kus on viibinud ka Z.J. Tunnistaja Ando Kivilaane kohtus antud ütluste (kd 18, tl 167) kohaselt müüs Z.J internetiportaali vahendusel sõiduautot Audi, mille kohta olid andmed, et see on varastatud. Ta võttis Z.J -iga kuulutuses olnud telefoni numbril ühendust, et kontrollida selle info tõele vastavust. Nad said 2011. a kokku Lõunakeskuse parklas, rääkisid autost ja tema kontrollis auto kompuutri kaudu auto kerenumbrit. Z.J rääkis, et auto on Lätist ostetud 35000 euro eest, ta müüks selle ära 39000 euroga, kuna müümisega on kiire. Müügis ol 50000 euroga, soodushind oli 47000. Ta vaatas kerenumbri ära ja edastas selle kriminaalasjaga tegelevatele politseinikele. Tunnistaja Dmitri Afanasjev (kd 18, tl 90-91) tunnistab, et ostis Z.J-ilt sõiduauto Audi Q7, müügikuulutuse leidis ta portaalist . Võttis seal oleval numbril ühendust ja talle vastas naine. Z.J-i ta enne seda ei tundnud, võib olla oli näinud. Z.J on tema lapsepõlvesõber ja nad suhtlesid temaga vahepeal telefoni teel. Tunnistaja sõnul on see võimatu, et enne AudiQ7 ostu suhtles ta temaga iga päev. Esimene, kellega ta AudiQ7-g seoses suhtles, oli Z.J, leppis kokku, et autot vaadata. See oli Tartus ja auto meeldis talle. Siis kohtusid nad Z.J-iga Tallinnas Ülemiste juures. Ta käis üksi Rohelises Laines, kus tehti sõiduki hindamise akt. Hindamise tegi mees, nime ei mäleta. Akt saadeti e-mailile Pärast hindamisaktiga tutvumist kinnitab, et sellel on tema allkiri, nime võib-olla kirjutas inimene, kes tegi akti. Ta edastas hindamisakti pangale, siis ostis auto, sõitis sellega natuke aega kuni politsei auto ära võttis. Ostu -müügilepingu allkirjastasid nad Z.J-iga digitaalselt ja suhtlesid pikalt telefoni teel, kuna ta selgitas, kuidas seda teha. Auto maksis ligi 40 000 eurot. Vastuolude tõttu avaldati kohtus Dmitri Afanasjevi ütlused, kus ta ülekuulamisel 14.03.2012 on öelnud, et ei osalenud Rohelises Laines sõiduki hindamisel. Afanasjev selgitas, et eita seda, kuna kartis probleeme, et autoga on midagi halvasti. Tunnistaja Toomas Virma andis ütlusi (kd 18, tl 86 pöördel-87) selle kohta, et tema teostas Roheline Laine OÜ-s Audi Q7 hindamise. Kontorisse tulid kaks meest ja neil oli hindamisega hästi kiire, tahtsid et oleks natuke kõrgem hind. Ühel mehel oli seljas must nahkjope, häst suur patakas raha, nad rääkisid vene keeles. Üks neist oli teadlik, kust saab arvutist võtta auto kerenumbri. See on autos varuratta all, kust on keeruline otsida. Selle auto kood sai võetud pardaarvutist. Kauba saajana kirjutas alla inimene, kes maksis, dokumente ta ei kontrollinud Tunnistaja küsis, miks ei saa teha dokumentidest koopiaid ja talle vastati, et see on eraasi. Politseis sõiduki Audi Q7 vaatlusel on tuvastatud, et selle pardaarvutis on tehasetähis WAUZZZ4L78D066276, mis vastab selle sõiduki kerel olevale võltsitud tehasetähisele Seega olid ka sõiduki pardaarvutis olevad andmed valed. Arvestades seda, et üks hindamas käinud meestest oli kursis sellega, kuidas saab auto pardakompuurist tehasetähise tuvastada ning pakkus hindajale just seda varianti, on kohus seisukohal, et sellega püüti vältida risk avastada sõidukikerel oleva tehasetähise võltsitus, kuna arvutiekraanil ei ole numbrite võltsimist võimalik tuvastada. Samuti ei soovinud OÜ-s Roheline Laine Audi Q7-le hindamis tellimas käinud mehed oma tegelikku isikut avaldada - Dmitri Afanasjevina esinenud mees keeldus isikut tõendavat dokumenti esitamast, mistõttu Toomas Virmal ei olnud võimalik veenduda, kas töö tellinud isik oli ka tegelikult Dmitri Afanasjev. Roheline Laine OÜ hindamisaktist nähtuvalt on Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD ülevaatus

toimunud 03.10.2011. a, turuväärtuseks on hinnatud 45 000 eurot. Kauba saajana on akti Dmitri Afanasjevi nimi (kd 10, tl 56-73). Tunnistaja Afanasjevi sõnul on aktil tema allkiri autograaf. Samas kõrvutades seda allkirja Dmitri Afanasjevi allkirjaga tema läbivaatuse protokollil, mis on vormistatud menetleja poolt, saab öelda, et neil puudub vähimgi visuaalne sarnasus. Dmitri Afanasjevi ütlused on vastuolus tunnistaja Virma ütlustega, kes kinnitab, et sõiduki käisid hindamas kaks meest. Afanasjev aga väidab, et oli üksi. Dmitri Afanasjev on kohtueelsel uurimisel üldse eitanud seda, et ta käis OÜ -s Roheline Laine sõidukit hindamas Kohtus ütlusi andes oli Dmitri Afanasjev väga ebakindel ja need on vastuolulised. Nii rääkis ta algul, kuidas dokumente saadeti meili teel, kuigi need on kohapeal allkirjastatud. Seejärel tunnistas, et kirjutas ikka kohe alla. Ta ütles, et ei kanna kaasas sularaha, kuid 03.10.2011. a sularahaarvelt (kd 10, tl 73) nähtub, et hindamise eest on tasutud sularahas. Arvestades Dmitri Afanasjevi ütluste vastuolulisust, on kohus seisukohal, et Dmitri Afanasjev ei ole käinud üksi OÜ -s Roheline Laine sõidukit Audi Q7 hindamas. Eluliselt ei ole usutav olukord, et isik, kes ei ole kindel, et soovib konkreetset sõidukit osta, käib seda mitu nädala varem hindamas. Kui hindamine toimus 3.10.2011. a, siis 16.10.2011. a suhtlevad Z.J ja Z.J omavahel (jälitusprotokoll kd 10, tl 185) auto müügi teemal. Z.J küsib Z.J-ilt, et kas ta leidis autoostja. Z.J vastab jaatavalt ja selgitab, et esialgu on kõik vaikne, ta läks justkui panka ja vastus saabub sellel nädalal. 17. oktoobr 2011. a Z.J-i ja Z.J-i omavahelisest kõnest nähtub, et Z.J on Audiga sõitnud ja kiirust ületanud ning Z.J ütleb: „Pärast panin pea tööle, minu nimel ei ole ju Passat vaid see Audi“ (jälitusprotokoll kd 10, tl 186). 20. oktoobril 2011. a helistab Z.J taas Z.J-ile ja muuhulgas küsib Z.J temalt, et ehk paneks ta uue kuulutuse uue fotoga, sest selle Dimaga ilmselt ei saa eriti kokkuleppele. Z.J lubab, et uurib kõik täna õhtul välja. 24.10.2011. a helistabki Dmitri Afanasjev Z.J-ile ning tutvustab end ostjana ja nad räägivad lepingu allkirjastamise võimalustest (jälitusprotokoll kd 10, tl 191). 14.03.2012. a andis Dmitri Afanasjev politseile üle nutitelefoni HTC (isiku läbivaatuse protokoll kd 10, tl 43-44). Dmitri Afanasjevi mobiiltelefon HTC vaatlusprotokoll (kd 10, t 45-48) tõendab, et selle telefoni nr on 5505282, selles on Z.J- i meiliaadress. Alates 21.09.2011. a kuni 05.11.2011 on vahetatud Z.J-iga tel numbril 5535116 sõnumeid 10 korral. Z.J-i telefoni nr 5535116 kõnedeeristusest ajavahemikus 01.07.2011-06.11.2011 (jälitusprotokoll, -kd 12, tl 1 153) nähtub, et 20.10.2011 a helistab Z.J Dmitri Afanasjevile ning viimane omakorda Z.J-ile. Järgnevate päevade jooksul kuni 24.10.2011 helistatakse vastastikku korduvalt. Samuti suheldakse iga päev telefoni teel enne 20.10.2011. a. Alates 25.10.2011, mil vormistati Audi Q7 müügileping, on nend omavaheline suhtlus harv ning taas helistab Dmitri Afanasjev Z.J-ile korduvalt 03.11.2011. a ning 4 korral 5. novembril 2011. a, s.o päev enne Z.J-i ja U.M-i kahtlustatavana kinnipidamist. Dmitri Afanasjev eitab, et suhtles seoses auto Audi Q7 ostuga Z.J-iga . Z.J-i ja Z.J-i kõnedest aga nähtub vastupidine olukord - ostjat otsis ja Dmitri Afanasjeviga suhtles ning lubas asjad selgeks rääkida just Z.J.

Nordea Pank AS kirjast (kd 10, tl 53-55) nähtub, et Dmitri Afanasjev sõlmis 24.10.2011. liisingulepingu, mille esemeks on Audi Q7 tehasetähisega WAUZZZ4278D066276. Var ostu-müügileping on sõlmitud 25.10.2011. a müüja Z.J-i ja Dmitri Afanasjevi vahel. Maanteeameti 01.11.2011. a digitaalselt saadetud dokumentidest nähtub, et Audi Q7 registrinumbriga 209 BDF registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega on 25.10.2011. a avalduse esitanud Dmitri Afanasjev (kd 9, tl 105-110). Maanteeamet liiklusregistri Tallinna büroo turvakaamera salvestisest tehtud fotod kinnitavad, et 25.10.2011 käis Dmitri Afanasjev registrikannet tegemas (kd 10, tl 74-98). Vara turustamine on selle võõrandamine mistahes tehingu vormis. KarS § 202 tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat. KarS § 202 lg -s 1 sätestatud süüteokoosseisu aspektist ei ole oluline kellega ja kas üldse turustaja raha jagab. (Vt Riigikohtu 09.10.2006. a otsus nr 3-1-1-65-06). Kriminaalasjas uuritud tõendite alusel on kohus seisukoha, et sõidukit Audi Q7 turustasid Z.J ja Z.J ühiselt kuriteo kaastäideviijatena. Vaidlust ei ole selles, et Z.J müüs tema nimele registreeritud sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF AS-le Nordea Finance Estonia, mida on esindanud Dmitri Afanasjev. 25.10.2011. a on müüja Z.J-i ja Dmitri Afanasjevi poolt allkirjastatud vara ostu-müügileping. Asjaolu, et sõiduki turustamisel ei tegutsenud Z.J üksi, nähtub tema pealtkuulatud kõnest, kus ta räägib kompanjonist, kes sai müügist suurema summa kui tema. Z.J ei ole tegelenud Audi Q7 hindamisega OÜ -s Roheline Laine – seal käisid kaks meest. Olemasolevate tõendite alusel ei saa väita, et üheks isikuks, kes käis Rohelises Laines sõidukit Audi Q7 hindamas, ol Z.J . Kohus on seisukohal, et Z.J-i osa sõiduki Audi Q7 turustamisel seisnes autole ostja otsimises ning võimaliku ostja Dmitri Afanasjeviga suhtlemises. Ta kontrollis sõiduki müümise protsessi. Nii peab Z.J nõu Z.J-iga müügikuulutuse kordamise osas, kuna Dimaga ei saa kokkuleppele ja Z.J lubab kõik välja selgitada. Seda tõendavad eelpool kirjeldatud jälitustoimingute protokollid. Järgnevalt käsitleb kohus sõiduki Audi Q7 dokumentide ja tehasetähise võltsimisega seonduvat. Maanteeamet edastas PDF failidega sõiduki Audi Q7 06.08.2011. a registri kande tegemise esitatud alusdokumendid, s.o Z.J -i taotluse sõiduki registreerimiseks, leedukeelse lepingu 05.08.2011. a, mille poolteks on Z.J ja Andrijauskas Raimundas, 25.07.2011 a saksakeelse lepingu, mille on allkirjastanud Andrijauskas Raimunas, saksakeelsed sõiduk dokumendid ja krediidipanga sularahamaksekorralduse, mille kohaselt Z.J tasus riigilõivu esmasel registreerimisel 179.8 eurot ning sõidukile registrimärgi 209BDT väljastamise kohta (kd 9, tl 96-104). Maanteeameti dokumentide üleandmise -vastuvõtmise aktiga on politseile üle antud 25.07.2011. a ja 05.08.2011. a Audi Q7 müügilepingud ning Saksa registreerimistunnistuse osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja II osa seerianumbriga DN119523 (kd 9, tl 122 Nimetatud dokumendid on asitõenditena vaadeldud, kõik dokumendid on sõiduki Audi Q7 kohta kere identifitseerimisnumbriga „WAUZZZ4278D066276 (asitõendi vaatlusprotokoll kd 9, tl 123-130).

Eksperdi arvamuse (dokumendiekspertiisi akt nr 11E-DM0049, kd 9, tl 131-136) kohaselt on Saksamaa sõiduki registreerimistunnistuse I osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja II osa seerianumbriga DN119523 võltsitud, kasutades ebaseaduslikul teel saadud originaalplanke. II osa esialgne seerianumber on tõenäoliselt VC700736. 25.07.2011. a ja 05.08.2011. a Audi Q7 müügilepingutele määratud käekirjaekspertiisi aktis nr 12E-DK0014 (kd 9, tl 150-159) antud arvamuse kohaselt ei ole võimalik määrata, ka kirjed esimesel saksakeelsel müügilepingul dokumendil müüja ja auto andmete lahtris on kirjutanud U.M . Dokumendi allosas olevad kirjed Andrijauskas Raimunas ja isikukood ei ole kirjutatud U.M-i poolt. 05.08.2011. a müügilepingus on müüja andmed, sõiduki andmed kirjutatud U.M -i poolt. Kas leping on allkirjastatud U.M-i poolt, ei ole võimalik määrata. Samuti ei ole eksperdil olnud võimalik määrata, kas mõlemal lepingul olevad allkirjad Andrijauskas Raimunase nime järel on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt ja U.M-i poolt. U.M -ile on süüks arvatud 05.08.2011. a kuupäeva kandva ostu -müügilepingu võltsimine, mis seisnes selles, et ta koostas sõiduki Audi Q7 ostu -müügi lepingu, kirjutade lepingule sõlmimise kuupäeva, sõiduki müüja väljamõeldud nime ja isikukoodi, sõiduki margi ja mudeli, numbrimärgi „D0850C“, identifitseerimisnumbri „WAUZZZ4278D066276“ värvuse, sõiduki registreerimistunnistuse seeria ja numbri ning müügihinna. U.M tunnistab, et ta täitis Jõhvi liiklusregistri büroos sõiduki Audi Q7 ostumüügilepingu, kuid alla kirjutas sellele lätlasest müüja. Eksperdiarvamus tõendab samuti, et 05.08.2011. a müügilepingus on müüja andmed ja sõiduki andmed kirjutatud U.M-i poolt. Kohus leiab, et U.M-i poolt selliste andmete kandmine ostu müügilepingule on materiaalne võltsimine. Kuna U.M -ile ei ole süüks arvatud ostu -müügilepingul müüja allkirja võltsimist, siis kohus allkirjaga seonduvat ei käsitle. Keskkriminaalpolitsei järelepärimisele on Leedu Vabariigist vastatud, et Leedus ei ole ühtegi 1967. aastal sündinud Raimundas/Raimondas/Ramunas Andrijauskast, isikukood 36704141742 ei eksisteeri, Vilniuses on Liepu tänav, maja nr 17 on eramaja, seega korterit n 7 ei ole (kd 10, tl 16-17). Eelpool käsitletud tõendite alusel asus kohus seisukohale, et 05.08.2011. a ei olnud U.M -i ja Z.J-iga liiklusregistri Jõhvi büroos sõiduki Audi Q7 arvele võtmisel kedagi kaasas. Seega valmistas U.M väljamõeldud müüja isikuandmetega ostumüügilepingu ning kandis sellele sõiduki kohta valed andmed. Asjaolu, et U.M oli teadlik sellest, et Audi Q7 registreerimisnumber DO850C, millist Saksa Liitvabariig registrimärki nimetatud sõiduk enne Eestis arvele võtmist kandis, ei ole õige, tõendab tema ja Z.J-i poolt 02.07.2012. a tehtud ja Ruslan Tangijevi arvutist leitud foto, millel on sõidukil teise numbriga registrimärk, s.o NF NT 134. Kairi-Maris Põldoja ütlused tõendavad et nende arvutisse sai Audi Q7 foto U.M -i vahendusel. KarS § 344 lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi võltsimise eest juhul, kui selle alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ostu -müügilepingu puhul on tegemis

sellise dokumendiga. VÕS § 280 lg 1 avab müügilepingu sisu. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul sai Audi Q7 uueks omanikuk vastavalt 05.08.2011. a ostu-müügilepingule Z.J. KarS § 344 subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest. Reaalselt mitteeksisteeriva isiku andmete müügilepingule müüjana kandmisel, samuti valede sõiduki andmete kirjutamisel, tegutses U.M otsese tahtlusega, teades, et need andmed ei vasta tõele. Müügileping on tavaelus väga levinud lepinguliik ja selle sisu kõigile arusaadav Sellise lepingu koostaja teab, et see on kohane dokument õiguste omandamiseks ja müügilepingu tulemusena vahetab asi omanikku. U.M ja Z.J-i süüdistatakse võltsitud dokumentide kasutamises ja samade dokumentide näol ametiasutusele valeandmete esitamises. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsana vastavalt dokumendi otstarbele. Olles 05.08.2010. a kahekesi liiklusregistri büroos sõidukit Audi Q7 arvele võtmas, esitasid U.M ja Z.J Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos eelnevalt U.M -i poolt võltsitud 05.08.2010. a kuupäevaga ostu-müügilepingu , samuti võltsitud 25.07.2010. a kuupäevaga ostu -müügilepingu, millele oli kantud sõiduk võltsitud tehasetähis ja lepingu üheks pooleks oli väljamõeldud isik Andrijauskas Raimunas Veel esitasid nad Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse I ja II osa, mis eksperdi arvamuse kohaselt on võltsitud ja võltsitud tehasetähisega sõiduki. Auto kerele kantud tehasetähis on inimese mõtteväljendus materiaalsel kujul, püsib pikemat aega ja on samuti käsitletav dokumendina. Saksamaa sõiduki registreerimistunnistuse I ja II osa puhul seisnes võltsimine selles, e kasutatud oli dokumendi originaalplanke, millel sissekanded ja sinist värvi templikujutis on valmistatud värvainena toonerit kasutava väljundseadmega. Toonervärvainega valmistatud templijälg on dokumendi võltsimise tunnuseks. Saksamaa sõiduki registreerimistunnistuse II osal on veel muudetud esialgset seerianumbrit, mis on radeeritud ja on samuti võltsimise tunnuseks. Sõiduki kerel olev originaaltehasetähis oli maha käiatud ja selle peale oli paigaldatud tehaseväliselt valmistatud metallplaat uue tähisega, mis oli seejärel üle värvitud. Registreerimistunnistused on vormistatud võltsitud tehasetähisega sõidukile. Seega on kõik need dokumendid järgitehtud, mis vastab materiaalse võltsimise tunnustele. Võltsitud ostu -müügilepingute, Saksamaa sõiduki registreerimistunnistuse ja võltsitud tehasetähisega sõiduki ja sellele vastava registreerimistunnistuse esitamise eesmärk oli varjata sõiduki tegelikku päritolu. Maanteeameti kodulehel on olemas kõigile kättesaadav informatsioon, millised dokumendid tuleb sõiduki registreerimisel esitada. Nende hulgas on sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid ja kasutatud sõiduki korral sõiduki registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle mõlemad osad. Kuna registribüroos viiakse kohustuslikult läbi sõiduki registreerimiseelne kontroll ning tuleb esitada kõik nõutud dokumendid, ei oleks varastatud sõidukit uuel omanikul olnud võimalik liiklusregistris arvele võtta ega saada õigust seda sõidukit kindlustada. LKindlS §-st 4

tulenevalt on võimalik kohustuslik liikluskindlustuse leping sõlmida mootorsõiduki suhtes mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. Seega olid dokumendid esitatud eesmärgiga omandada õigusi. KarS § 280 objektiivne koosseis seisneb ametiasutusele valeandmete esitamises, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. Maanteeamet o n Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Liiklusregistri Jõhvi büroo on valitsusasutuse struktuuriüksus. Seega esitasid U.M ja Z.J võltsitud dokumendid ametiasutusele. Registritoimingute tegemise järel väljastatakse taotlejale Eesti Vabariigi sõiduki registreerimistunnistus, mille Z.J järg misel päeval, s.o 06.08.2010. a ka kätte sai. Kogu U.M-i ja Z.J-i eelnev tegevus näitab, et kõik toimingud olid kantud nimetatud eesmärgist. Seega tegutsesid U.M ja Z.J Maanteeameti Jõhvi registri büroole võltsitud dokumente esitades eesmärgipäraselt - kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Liiklusseaduse § 88 lg 1 kohaselt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas muude dokumentide hulgas, mida seadus nõuab, ka mootorsõiduki registreerimistunnistus. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Z.J väitis, et tema ei teagi, millised sõiduki dokumendid välja näevad. Selline väide ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele. Z.J oli olemas mootorsõiduki juhtimisõigus, ta sõitis korduvalt ka sõidukiga Audi Q7, seega olid tema valduses ka kõik sõiduk dokumendid, sh sõiduki registreerimistunnistused. U.M võltsis sõiduki ostu -müügilepingu olematu müüja nimel. Z.J oli oma sõnul sellel ajal U.M -i kõrval. Nendega ei olnud kaasas sõiduki müüjana lepingule märgitud Andrijauskas Raimunast. Olles teadlikud sellest, et müügileping on võltsitud, kuna sõiduki müüjana märgitud isik ei saanud lepingut koostada, pidid Z.J ja U.M vähemalt möönma, et ka muud selle sõiduki kohta olemasolevad ja nende poolt liiklusregistri büroole esitatud sõiduki Audi Q7 dokumendid on võltsitud. Selline teadlikkus nähtub ka süüdistatavate eelnevast käitumisest sõiduki omandamisel ja turustamisel. Z.J-i ja U.M-i ühist tegutsemist liiklusregistri büroole eelnimetatud dokumentide esitamisel tõendab turvakaamera salvestis, võltsitu d tehasetähisega sõiduki esitamist tunnistaja Makarovi ja süüdistatavate endi ütlused. Kuigi kõik dokumendid vormistati Z.J -i nimele, näh tub Krediidipanga turvakaamera salvestiselt ka aktiivne U.M-i tegevus. Mõlemad seisavad 05.08.2011 koos leti ees, dokumendid on U.M -i käes. Ta ulatab üle leti paberilehe. Seejärel U.M lahkub ja tuleb minut hiljem tagasi, käes 2 lehte paberit. Klienditeenindaja asetab Z.J-i ette rohekat värvi dokumendi (rohekat värvi on sõiduki registreerimistunnistus) ja Z.J ulatab töötajale raha. U.M võtab rohekat värvi dokumendi ja lahkub kaamera vaateväljast, Z.J allkirjastab teenindaja poolt antud dokumente. Seejärel lahkuvad U.M ja Z.J koos.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et U.M -i ja Z.J-i tegevus täidab nii KarS § 345 lg -s 1 kui ka KarS § 280 lg -s 1 ettenähtud kuritegude koosseisu. KarS § 202 subjektiivne koosseis on täidetud, kui teo toimepanija tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, st kui vara omandaja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara süüteolis päritolu. Z.J ja U.M olid näinud sõidukit Audi Q7 teise registreerimismärgiga NF NT 134, mida sõiduk kandis varguse hetkel. Foto sõidukist Audi Q7 sell registreerimisnumbriga oli tehtud Z.J-i kasutuses oleva fotoaparaadiga ja oli Ruslan Tangijevi arvutisse saadetud sõiduki müügi eesmärgil süüdistatavate poolt. Sama sõidukit Eesti liiklusregistris arvele võttes kandis see juba hoopis teist numbrit ning selle märkis U.M ka ostu-müügilepingule. U.M esines selle sõiduki müüjana 05.08.2011. a Jõhvi autoregistri büroos. Ta varjas oma identiteeti, jättes isiku tõendava dokumendi esitamata, kuigi Jevgeni Makarov seda küsis. Samuti ei soovinud OÜRoheline Laine Audi Q7-le hindamist tellimas käinud mehed oma tegelikku isikut avaldada Dmitri Afanasjevina esinenud mees keeldus taas isikut tõendavat dokumenti esitamast mistõttu Toomas Virmal ei olnud võimalik veenduda, kas töö tellinud isik oli ka tegelikult Dmitri Afanasjev. Z.J on püüdnud igati varjata oma seotust selle sõidukiga, milleks puuduks igasugune vajadus, kui ta oleks kindel, et tegemist on tavapärase ostu müügilepinguga ja ta esineb vaid hea sõbra ja nõustaja rollis, kes aitab Z.J endale autot osta. Eelnev kinnitab, et Z.J ja U.M pidasid võimalikuks, et sõiduauto Audi Q7 päritolu on kuritegelik. KarS § 202 koosseisu täitmiseks ei ole vajalik, e süüdistatavad teaksid konkreetselt, millise kuriteo läbi vara seadusliku omaniku valduses välja läks. Selle sõiduki eest ei ole maksnud Z.J, ta pidi saama sõiduki müügist vaid 1000 eurot. Esinedes sõiduki ostjana olukorras, kus ta selle eest ei tasunud ja auto müüjana esitles end U.M , kellele auto dokumentide järgi ei kuulunud, pidi ka Z.J pidama võimalikuks, et sõidukil on kuritegelik päritolu. Süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt suureks, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigii Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 kehtestati 2011. a töötasu alammääraks kuus 278,02 eurot. Suur varaline kahju oli seega 2011 a alates 27 802 eurost. Roheline Laine OÜ hindamisaktist nähtuvalt oli Audi Q registrimärgiga 209BFD turuväärtuseks 45 000 eurot. Seega omandasid Z.J , Z.J ja U.M kuritegelikul teel saadud vara suures ulatuses, mis annab aluse kvalifitseerida nende poolt toimepandud kuritegu KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ning isikute grupis kuriteo toimepanemine p 1 järgi. Z.J on karistatud Tartu Maakohtu 27.08.2009. a otsusega muuhulgas ka KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, milline karistus on kustumata. Seega pani ta 2011. a juulis-augusti teadvalt varastatud sõidukit Audi 7 omandades sellise teo teist korda, mis annab aluse kvalifitseerida tema kuritegu KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega Z.J-i , U.M-i ja Z.J -i süüd välistavaid asjaolusid.

Kairi-Maris Põldoja ütluste kohaselt (kd 18, tl 122- 128) jäid nad juunikuus ühe autoga ja kuna nad elasid Tartust väljas 7 km, siis oli vaja kahte autot. U.M oli omandanud Lätist sõiduki BMW X5 ja ta palus seda sõitmiseks tuua. Auto said nad augusti alguses, raha nad selle eest ei maksnud. Auto seisis neil kodus, nad ei varjanud seda. Enamuse ajast kasutas autot tema. Selle auto ostmise plaani neil ei olnud, sest see ei olnud rahaliselt võimalik. Kuna auto oli transiitnumbritega, siis 30 päeva jooksul peab ümber vormistama. U.M tuli ja ütles, et läheb ja vormistab selle ära, paneb ette Eesti registreerimisnumbri. Ta viis auto ära. Õhtu poole Ruslan ütles, et selle autoga on mingid probleemid. 27.04.2012 jälitusprotokollist (kd 14, tl 21-22), mis kajastab Ruslan Tangijevi varjatud jälgimist, nähtub, et 06.09.2011. a kell 16.00 seisis Tüki külas Ändi tee 8 hoovis sõiduk BMW registrimärgiga ERH 221D. Tunnistaja Kalle Uusaed (kd 18, tl 102-103) töötas Ändi teel 2011. a augustis ja septembris ehitustöödel läbi Rainis Oja. Ta nägi 1 -2 päeva sõitmas Tangijevit musta värvi BMW-ga transiitnumbriga. Sellega sõitis ka tema naine. Tunnistaja Jaan Zoober (kd 18, tl 100-101) on Ruslan Tangijevi ammune tuttav. Tema ütluste kohaselt nägi ta Tangijevit viimati umbes kuu enne tema kinnipidamist. Ta nägi teda korra sõitmas m usta BMW X5-ga kõrvalistmel. Autol võis olla Saksa transiitnumbrimärk. Kes roolis oli, ta ei näinud. Kohus avaldas vastuolude tõttu tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, kus Jaan Zoober tunnistas, et nägi Ruslan Tangijevit selle autoga üksi sõitmas. Vastuolusid põhjendas tunnistaja sellega, et uurija sai temast valesti aru ja ta ei lugenud kõike kirjapandut läbi. Tunnistaja Rainis Oja ütlustest nähtub, et ta renoveeris 2011. a Ilmatsalu vallas Ändi teel Ruslan Tangijevi elukaaslase maja (kd 18, tl 79-83). 2011. a juunis kasutas Ruslan Tangijev musta maasturit BMW, mida kavatses endale liisida. Enamjaolt sõitis sellega Põldoja, vahel ka Tangijev. Auto oli nende kasutuses umbes 3 nädalat. Kui ta küsis Tangijevilt, kuhu auto jäi, vastas ta, et müüs maha. Lisaks tunnistajate ütlustele tõendab sõiduki BMW X5 registrimärgiga ERH 221D kasutamist Ruslan Tangijevi poolt Statoili Karlova automaatjaama 09.08.2011 videokaamera salvestis, millest nähtub, kuidas Ruslan Tangijev selle juhina sõidab tanklasse, tangib autot, maksab ja lahkub (kd 14, tl 5); samuti 17.08.2011. a. Neste Eesti AS Tartus Ringtee 52 asuva tankla samasisuline turvakaamera salvestis (kd 14, tl 14-20). Sõiduk BMW X5 leiti ja võeti politsei poolt ära 15.09.2011. a Kohtla-Järvel Ahtme linnao sas asuva hooneühistu Vigri garaažiboksi läbiotsimisel (kd 14, tl 113-121). Tunnistaja Aleksei Ivanovi ütlused (kd 18, tl 78 -79) tõendavad, et tema tädile Vana-Ahtmel kuuluvat garaaži boksi, kust leiti varastatud BMW X5, kasutas Ivan Rautio. 11.07.2012. a sõiduk BMW X5 vaadeldi, see on ilma registrimärkideta, ja paigutati Lõuna prefektuuri asitõendite hoiualale (kd 14, tl 141-156).

Kõik eelnevad tõendid tõendavad, et Saksamaalt varastatud sõiduk BMW X5 tehasetähisega WBAFF41070L351336 oli alates 2011. a augusti algusest kuni selle sõiduki äravõtmiseni 5.09.2011. a Ruslan Tangijevi valduses. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Valdus on AÕS § 32 kohaselt tegelik võim asja üle ja ei eelda omandit kui õiguslikku võimu asja üle. Ruslan Tangijevile andis tema soovil sõiduki BMW X5 kasutada U.M. Ruslan Tangijev ja tema elukaaslane kasutasid seda sõidukit mitme nädala vältel vastavalt sõiduki sihtotstarbele. Kui kauaks sõiduk Ruslan Tangijevi valdusesse jääb, sellist kokkulepet U.M-i sõnul neil omavahel ei olnud. Samas tõendavad nii U.M-i kui tunnistaja Rainis Oja ütlused, et Ruslan Tangijev soovis seda autot osta. Seda kinnitab ka Ruslan Tangijevi s olev sõnum, milles antakse Ramzanile teada 2010. aasta X5 ostmisest. Ruslan Tangijevi valduses olnud sõiduki BMW X5 registreerimistunnistuselt nähtub, et selle sõiduki esmaregistreerimine on olnud aprillis 2010. Ühtegi teist sama marki sõidukit ei ole Ru slan Tangijevil sellel ajal olnud, mistõttu ta sai rääkida vaid Saksamaalt varastatud sõidukist BMW X5 tehasetähisega WBAFF41070L351336. 09.09.2011. a läks U.M sõidukit BMW X5 Jõhvi liiklusregistri büroosse arvele võtma ning peitis koos Ruslan Tangijeviga selle hiljem ära. Ajutine valdusest loobumine lühiajalise teenena ei tähenda valduse lõpetamist. Valduse selle sõiduki üle kaotas Ruslan Tangijev 1 5.09.2011. a, kui see politsei poolt leiti ja ära võeti. Selleks, et omandamine täidaks KarS § -s 202 ettenähtud kuriteo koosseisu, peab selline valdus olema pahauskne. Valdaja peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus, et tegemist on kuriteo läbi saadud varaga. Järgnevalt käs itleb kohus sõiduki BMW X5 Maanteeameti liiklusregistri Jõhvi büroos arvele võtmise ja sellele järgnenud peitmise asjaolusid, mis kinnitavad, et nii Ruslan Tangijev kui U.M olid teadlikud selle sõiduki kuritegelikust päritolust. Tunnistaja Jevgeni Makarov andis sõiduauto BMW X5 registrimärgiga ERH 221D arvele võtmise kohta Maanteeameti Ida Regiooni Jõhvi büroos järgmisi ütlusi (kd 18, tl 66 pöördel 69). 09.09.2011. a kella 11.00-11.30 paiku tuli sama mees, kes käis Audi Q7-le registreerimiseelset kontrolli tegemas, s.o U.M, koos ühe mehega, et kontrollida sõidukit BMW X5. Kontrollimise käigus ilmnes, et need andmed, mis on autol, ei klapi nendega, mis on registreerimistunnistusel. VIN koodiga oli kõik korras. Seejärel kontrollis ta sõiduki andmeid Euroopa sisesest andmebaasist ning selgus, et andmed ei kattu registreerimistunnistusel olevatega. Ta ütles kliendile, et midagi on korrast ära, signaal läks politseisse ja palus neil oodata. U.M küsis, kas kuidagi ilma politseita ei saa olukorda lahendada, millele ta vastas, et ei saa. Ta läks kabinetti politseisse helistama. Kui ta 5-10 minuti pärast tagasi tuli, ei olnud mehi ega autot. Musta värvi maasturit BMW X5 soovis müüa U.M, ostjaks oli teine tumedate juustega vene keelt rääkiv mees. Autol olid punased Saksa transiitnumbrid, millega saab Euroopa Liidust välja sõita. Nad esitasid sõiduki registreerimistunnistuse ning ostja andis oma isikut tõendava dokumendi. Ta kirjutas üles tema isikukoodi, nime ei mäleta. Ruslan Tangijevit näeb ta kohtusaalis esimest korda. Ida Prefektuuri juhtimiskeskusesse Jevgeni Makarovi poolt tehtud kõnest nähtub, et ta helistas 08.09.2011. a kella 11.13 ajal numbrile 110 ning teatas, et büroos Jõhvis Pargi 54 on klient

autoga, mis võib olla varastatud, autol on Saksa number ERH 221D (Asitõendi CD-plaadi vaatlusprotokoll, kd 14, tl 34). Ida Prefektuuri 08.09.2011. a patrullilehe koopia (kd 14, tl 39) tõendab, et politsei sai väljakutse seoses BMW X5 registrinumbriga ERH 221D ja saabus Jõhvi ARK-i Pargi 54 kohale kell 11.30. U.M -i ütluste kohaselt ütles ta Ruslan Tangijevile, et peab auto ümber vormistama ja sõitis üksi Jõhvi seda arvele võtma. Registri töötaja ütles, et on probleem ja auto võib olla varastatud. Ta oli sellest šokis ja ütles töötajale, et ta annaks dokumendid tagasi, ta püüab seda probleemi ise lahendada. Ta sõitis ARK- ist minema ja jättis auto metsa. Vjatšeslav Lütter tuli talle järgi ja viis Tartusse. Õhtul tulid nad Lütteriga autole järgi ja peitsid selle garaaži. Kohtueelsel uurimisel ei ole U.M Lütteri nime nimetanud. Miks ta auto ära peitis, ei oska U.M selgitada . U.M-i ütlused selle kohta, kuidas ta leidis koha sõiduki peitmiseks, on vastuolulised. Ta ütleb veel, et ilmselt ARK-ist sõitis kuskile garaažide suunas, seal oli üks noormees kellele andis 100 eurot ja sai võtmed, leppisid kokku, et pärast saab tema garaaži kasutada. Auto müünud lätlast nimega Jurius ta kätte ei saanud, kuna telefon oli välja lülitatud. Eeluurimisel valetas, et ostis auto Andrei Pallo käest. Ruslan Tangijevile ütles ta ainult, et selle autoga on mingi probleem. Kellele ta Jõhvis toimunud sündmusest rääkis, ta ei mäleta. Kairi Maris Põldojaga ei ole ta BMW teemal suhelnud. 08.09.2011. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 14, tl 40- 45) nähtub, et sõiduk BMW X5, registrimärgiga ERH 221 D asub nimetatud kuupäeval metsas Ida -Viru maakonnas Jõhvi vallas Kose küla kinnistul Ahtme metskonnas. Garaaži läbiotsimisel ja sealt sõiduki BMW X5 leidmisel võeti sellelt mitmeid DNA proove (kd 14, tl 113-121). Eksperdi arvamuse kohaselt on sõiduki roolilt võetud proovis tuvastatav DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev U.M- i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Käigukangi nupult võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikul. Ei saa välistada U.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis Ruslan Tangijevilt ja Kairi-Maris Põldojalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta usaldusväärseid järeldusi teha ei saa (DNA-ekspertiisi akt nr 11E-GE0980 kd 14, tl 122-130). Selline eksperdi arvamus on kooskõlas muude kogutud tõenditega. U.M oli üks viimaseid isikuid, kes oli selle sõiduki roolis, kui sõitis Tartust Jõhvi seda liiklusregistris arvele võtma ja osales sõiduki peitmisel. On loogiline, et sõiduki viimase kasutaja bioloogiline materjal on kõige paremini roolil ja käigukangil säilinud. Ruslan Tangijev tunnistab, et võib -olla U.M helistas talle, et on mingid probleemid BMW X5-ga. Sellel päeval, s.o 7- ndal või 8. septembril käisid nad Peipsi ääres külas perekond Titkodel. Ta käis Titkoga Jõhvis, Narvas, Kohtla -Järvel. Telefonikõnedes on juttu garaažist, mida ta otsis selleks, et hoida seal riideid, millega kavatses äri ajada. Sellepärast sõitsid nad Titkoga ka Jõhvi, Narva. Tunnistaja Kairi-Maris Põldoja ütlustest nähtuvalt käisid nad Ruslan Tangijeviga Titkodel külas päev enne seda, kui selle BMW X5-ga tekkisid probleemid ning Tangijevpidi sinna minema ka järgmisel päeval.

Jevgeni Makarov teatas varguskahtlusega sõidukist politseile 08.09.2011 kell 11.13. Ruslan Tangijevi telefonilt numbriga 56391454 on samal kuupäeval alates kella 9.57-st kuni 11.15-ni kõned tehtud ja vastu võetud Jõhvi keskväljakul asuva masti piirkonnas (11.07.2012 jälitusprotokoll kd 15, tl 1-5). Ka kõ ne kell 11.47.27 Kairi-Maris Põldojale Fidkevichi telefonilt nr 56365487 teeb Ruslan Tangijev Jõhvist. See kinnitab, et Ruslan Tangijev viibis samal ajal Jõhvis, kui U.M soovis sõidukit BMW X5 liiklusregistris arvele võtta. Ruslan Tangijevi telefoni nr 56365487 salajasel pealtkuulamisel (09.02.2012. a jälitusprotokoll kd 15, tl 50 -56) on fikseeritud tuvastamata isiku venekeelsed sõnumid Tangijevile 08.09.2011. a kell 11.16.26 sisuga: „Meil on probleemid, sõida kiiresti mulle järele ARK -i vastas Honda keskus“. Ligi kolm minutit hiljem on vastus: „Sõidame“ ja seejärel Tangijevi telefonile uus sõnum: „ARK -i juurde ärge sõitke, vastas Honda keskus“. Ka see kõne kinnitab, e Ruslan Tangijev viibis sellel ajal kuskil läheduses, muidu ei oleks tal olnud kiiresti võimalik teda informeerinud isikule, kellel tekkisid sõiduki arvele võrmisel probleemid, järgi sõita. Kell 11.47.27 helistab Ruslan Tangijev Kairi-Maris Põldojale ja küsib, kas Rainis on seal. Põldoja vastab jaatavalt ja Tangijev ütleb Põldojale, et sellele numbrile helista üldse teiselt numbrilt. Ca 3 minutit hiljem helistabki Põldoja Tangijevile teiselt numbrilt ja Tangijev ütleb: „...mul on probleemid sellega, ratastega .... Rainisele ütled, et ta helistaks mulle, ütle talle, et seda autot ei oleks meil üldse olnud“. Põldoja vastab, et olgu. Kell 11.56.33 helistab Rainis Oja Tangijevile ja saab viimaselt järgmised juhised: „Kui keegi sinna tuleb, sina pole midagi näinud, teie ei tea midagi“. Oja vastab, et olgu ja ütleb veel, et Kairi helistas talle. Kuulates kohtusaalis selle kõne salvestust, tunnistas Rainis Oja, et Ruslan Tangijevi kõne sisuks oli, et kui keegi küsib, siis nad pole Ändi teel BMW Jeepi näinud ja seda tuli edasi öelda teistele Ändi teel töötavatele töötajatele. Kui ta pärast Tangijevit nägi ja küsis, kus Jeep on, vastas Tangijev, et müüs maha. Koju tuli ta tunnistaja mäletamist mööda taksoga. 08.09.2011. a kell 11.53.16 on Toomas Antons helistanud Põldojale, kes sellelt telefonilt suhtles Rainis Ojaga ja andis viimasele Ruslan Tangijevi telefoni nr 56365487 ning palus sinna ruttu helistada. Kell 15.23 helitas Ruslan Tangijev Kairi-Maris Põldojale ja palus oma telefonist öelda talle 16 -ga lõppeva numbri. Põldoja ütles numbri 58158816, mis kuulub Alexey Svyatkinile. Kell 15.35.12 helistab Tangijev Svyatkinile, kes ütleb, et on Tallinnas. Tangijev ütleb, et tahab teda kiiresti näha, saame poole tee peal kokku. Svyatkin lubab kohe sõitma hakata. Järgnevatest Tangijevi (helistab U.M-i telefonilt) ja Svyatkini vestlusest nähtub, et viimane on sõitnud Tallinnast 99 km ning Tangijev on Kükita kohviku juues, lepitakse kokkusaamist kokku. Kõnede analüüs näitab, et U.M-i telefoni nr 58051656 kasutas Ruslan Tangijev 08.09.2011. a kella 17.10.19 ja 17.19.55 Svyatkinile helistamiseks Anna ja Mäo mastide piirkonnas. Kell 17.32 hakkab Svyatkin garaaži otsima, küsides tuvastamata isikult garaaži kuuks kaheks. Kell 17.57.46 helistab Svyatkini telefonilt samale tuvastamata isikule Tangijev ja ütleb, et väga kiiresti on vaja kuuks pooleteiseks garaaži. Vastuseks öeldakse, et leiame ja Tangijev lubab õhtul sinna sõita. See nähtub 08.02.2012. a jälitusprotokollist (kd 15, tl 57-87), kus on Alexey Svyatkini, Ruslan Tangijevi ja Kairi- Maris Põldoja 08.09-09.09.2011 pealtkuulatu d kõneluste stenogramm. Kõned tõendavad seda, kuidas Ruslan Tangijev hakkab pärast liiklusregistri Jõhvi büroos BMW-ga juhtunut tegelema probleemi lahendamisega ning sõiduki peitmiseks garaaži otsimisega, millega on väga kiire.

Arvestades kaasatud isikute hulka ja kiirust, millega garaaži otsima hakatakse, ei ole usutavad Ruslan Tangijevi ütlused selle kohta, et garaaži otsis ta selleks, et seal hoida kunagi tulevikus riidekaupa. Kõneeristus perioodi kohta 17.09.2010-17.09.2011 Ruslan Tangijevi telefonile nr 56090430 (jälitusprotokoll 24.05.2012 kd 15, tl 6 -9) näitab, et seda numbrit on kasutatud ainult kahel päeval, s.o 08.09.2011. a ja 09.09.2011, mille jooksul on tehtud 24 kõnet. 08.09.2011.a alates kell 15.33 kuni kell 22.33 on 5 vastastikust kõnet Alexey Svyatkiniga, kes algul on olnud 444B Teletorni masti piirkonnas ja õhtul alates kella 22.21 -st Ida-Virumaal. Õhtul peale kella 10-t on Tangijevi kõned tehtud samuti Ida- Virumaal JõhviKK3, Voka1 ja Sillamäe masti piirkonnas. 09.09.2011. a on Tangijeviga sellel numbril suhelnud ainult Alexey Svyatkin ning kolmel korral on helistanud U.M . Need kõned on kõik tehtud Ida-Virumaal asuvate mastide piirkonnas. U.M -i telefoni nr 53729981 kõneeristus perioodi 01.08.2011-07.10.2011 kohta tõendab, et 08.09.2011. a alates kella 22.17-st on ta olnud Ida-Virumaal kuni 09.09.2011 kell

registrimärgiga 101 BCI. Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli selle Ford Mondeo vastutavaks kasutajaks 2011. a septembris Vjatšeslav Lütter (kd 14, tl 8), Volvo S60 omanikuks Anna Kostitsõna, kasutajateks Z.J ja U.M (kd 14, tl 6370) ning sõiduki Mercedes-Benz registrimärgiga 101 BCI omanikuks Julia Morozova ja kasutajaks Artjom Morozov (kd 14, 91-101). Tunnistaja Artjom Morozovi (kd 18, tl 89-90) ütlustest nähtuvalt suhtleb ta Ruslan Tangijeviga. Ta on käinud Tangijevil külas Tartu lähedal koos sõbra Aleksey Svyatkiniga. 09.09.2011 käis ta koos Aleksey Svyatkiniga Ida-Virumaal niisama igavusest sõitmas. Ta sai trahvi, kuna tal puudus vahtraleht. Tunnistaja Vjatšeslav Lütteri ütluste (kd 18, tl 77 – 78) kohaselt tunneb ta U.M lapsepõlvest saati. U.M-iga käis ta viimase palvel oma Ford Mondeoga Ida-Virumaal vaatamas autot, mida U.M tahtis osta, vist oli mingi Audi. Aja ja koha, kus kohtuda, ütles müüja, see oli ühe tankla juures. U.M vaatas autot, see ei meeldinud talle ja nad sõitsid ära. Tema istus autos umbes tund kuni poolteist. Sellised ütlused on vastuolus U.M -i ütlustega, kes ei ole rääkinud midagi sellest, et nad oleks käinud ostuhuvi tõttu autot vaatamas, vaid käisid koos Lütteriga BMW-d peitmas. Kohus on seisukohal, et erinevates linnades elavate omavahel heade tuttavate kohtumine 9 minuti jooksul Sillamäe tanklas ei ole juhuslik sündmus. Kõneeristustest ja pealtkuulatud kõnedest selgub, et selleks oli kokkuleppe. Seda tegevust koordineeris Ruslan Tangijev. Tema ootas enda juurde enne väljasõitu nii U.M kui Alexey Svyatkinit, kes tuli koos Artjom Morozoviga viimase sõidukiga Mercedes-Benz. Kell 22.32, kui Alexey Svyatkin oli jõudnud juba Ida -Virumaale, helistab ta Ruslan Tangijevile ja ütleb, et me kõik oleme siin ning Tangijev vastab, et kohe jõuab. Sõidu põhjus ei olnud igavus nagu väidab tunnistaja Morozov, vaid eesmärk peita garaaži U.M-i poolt metsa jäetud sõiduk BMW X5. Garaaži otsisid nii Alexey Svyatkin kui Ruslan Tangijev. Kell 2.34 helistab Ruslan Tangijev Alexey Svyatkinile ja ütleb, et kui lõpetate, siis helista mulle. Kell 3.31 helistab U.M Ruslan Tangijevile ja ütleb, et ta võib juba koju minna. 22 minutit hiljem annab Svyatkin U.M-ile teada, et nad liiguvad Tallinna poole. U.M tänab. See tõendab, et selleks kellaajaks oli sõiduki BMW X5 peitmise operatsioon lõpule viidud ja kõik asjaosalised hakkasid lahkuma. Lisaks jälitustoimingu protokollidele kinnitab Artjom Morozovi viibimist Kohtla-Järvel Ahtmel, kuhu peideti sõiduk BMW X5, ka kiirmenetluse otsus (kd 14, tl 110-111), mille kohaselt karistati teda Ida Prefektuuri poolt LS § 242 lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis 09.09.2011 kell 03.03 ajal Kohtla-Järve linnas Ahtme mnt 74f juures sõidukit MercedesBenz registrimärgiga 101 BCI, millel puudus algaja juhi tunnusmärk. Alexey Svyatkini viibimist samas sõidukis tõendab tema ja Ruslan Tangijevi vaheline kõne 9. septembril kell 3.24 (kd 15, tl 81), kus Alexey Svyatkin ütleb, et neid peeti kinni ja kirjutatakse trahvi välja. KarS § 202 subjektiivne koosseisu täitmiseks piisab KarS § 16 lg-s 4 ettenähtud kaudsest tahtlusest. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleval juhul peab vara omandaja pidama võimalikuks seda, et sellel on kuritegelik päritolu.

U.M on kohtueelsel uurimisel öelnud, et ostis sõiduki BMW X5 Andrei Pallolt. Kohtuistungil on ta ütlusi muutnud ja väitnud, et rääkis siis lollust, miks ta seda tegi, seda ta põhjendada ei oska. U.M tundis Andrei Pallot, samuti Ruslan Tangijev. See nähtub nende endi ütlustest. Andrei Pallo on surnud 22.07.2011. a (kd 6, tl 16), s.o ligi kaks nädalat enne seda, kui sõiduk BMW X5 oli U.M-i valduses. Kuna tegemist oli tuttavaga, pidi tema surm olema U.M-ile teada selleks ajaks, kui ta kahtlustatavana 06.11.2011. a kinni peeti (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd 8, tl 168-170). Surnud isik u nime ärakasutamine U.M-i poolt näitab, et ta varjas seda, kelle käest ta tegelikult sõiduki BMW X5 sai. Ta soovis liiklusregistri büroos asi ära klaarida ilma politsei osavõtuta ja kui selgus, et see pole võimalik, lahkus ning asus hiljem koos Ruslan Tangijevi jt appi kutsutud isikutega sõidukit peitma. Ruslan Tangijev, kelle valduses BMW X5 oli, hakkas kohe otsima sõidukile sobivat peidukohta ning andis enda juures töötavatele inimestele läbi Rainis Oja korralduse, et nad ei tohi midagi rääkida selle sõiduki kohta. Seega pidasid nii U.M kui Ruslan Tangijev võimalikuks, et sõiduk BMW X5 ei ole omandatud seadusliku valdaja käest vaid läbi kuriteo. Vastasel juhul ei oleks nad selliselt käitunud. Kindlustusfirma AXA Versicherung AG on hüvitanud BMW X5 endisele omanikule sõiduki väärtuse 54 135,71 eurot (kd 14, tl 186), mis on suur varaline kahju. 2011. a oli suureks varaliseks kahjuks, mis annab aluse kvalifitseerida kuritegu KarS § 202 lg 2 p 3 järgi 27 802 eurot. U.M -ile süüks arvatud teo kirjeldusest nähtub, et teda süüdistatakse varastatud sõiduki Ruslan Tangijevi poolt omandamisele kaasaaitamises. Kaasaaitamine (KarS § 22 lg 3) on kaasabi osutamine teise isiku õigusvastasele teole. Eespool käsitletud tõendite alusel on leidnud tõendamist U.M-i süü selles, et ta aitas omandada Ruslan Tangijevil sõidukit BMW X5. Selleks toimetas ta 2011. a augustis nimetatud sõiduki Ruslan Tangijevi kätte, püüdis seda 08.09.2011. a Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos võltsitud dokumentidega arvele võtta, peitis selle esmalt metsa Kose vallas ja seejärel Kohtla -Järvel asuvasse garaaži. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et U.M tõi sõiduki BMW X5 Läti Vabariigist Ruslan Tangijevilt saadud raha eest. Isikute grupi moodustavad kaastäideviijad (KarS § 21 lg 2). Kuna U.M-ile on inkrimineeritud vaid kaasaaitamine, ei ole Ruslan Tangijev ja U.M sõidukit BMW X5 omandanud isikute grupis. Seega tuleb Ruslan Tangijevi süüdistusest välja jätta KarS § 202 lg 2 p 1. Ruslan Tangijevi poolt sõiduki peitmisel osalemine on hõlmatud omandamisega ning tema tegu vastab KarS § 202 lg 2 p 3 tunnustele, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine suures ulatuses. U.M -ile seoses sõidukiga BMW X5 süüks arvatud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 22 lg 3 ja 202 lg 2 p 3 järgi. U.M on täideviijana isikute grupis toime pannud veel sõiduki Audi Q7 omandamise, mistõttu tema teod tuleb kogumis kvalifitseerida KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

Ruslan Tangijev ja U.M ei tunnista end neile KarS § 184 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitavad mõlemad, et neil puudub igasugune kokkupuude narkootiliste ainetega. Esmalt võtab kohus seisukoha tunnistaja Sergei Semjonovi deponeeritud ütluste lubatavuse osas kasutada neid tõendina tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. 07.05.2012. a lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse Sergei Semjonovi suhtes KarS § 184 lg 2 p 2 ja 392 lg 2 p 2- 22 lg 3 järgi KrMS § 205 alusel (kd 16, tl 135-139). Sergei Semjonovi tunnistajana kohtus antud ütluste kohaselt võeti temalt 2011. a juunis toimunud läbiotsimise käigus ära amfetamiini ja fentanüüli, mis ta oli Riias keskturult ostnud. 1 g fentanüüli viis ta Marats Cibulisele. Ruslan Tangijevilt ei ole ta narkootilist ainet saanud. 2010. a sügisel tõi Diana Šišanova talle Tangijevilt ehitusprahti aga arvas ise, et toob narkootikume. Nad püüdsid seda teha nii, et oleks maksimaalselt sarnane narkootikumide vedamisele, et narkopolitsei üle naerda, kuna tekkis kahtlus, et kõnesid kuulatakse pealt. See oli 2010. a oktoobris, novembris või detsembris. Sergei Semjonovi sõnul on deponeeritud ütlused väljamõeldis, ta rääkis igasugust jama Ruslan Tangijevi peale, et tema enda kriminaalasi lõpetataks. Ta valetas nii hästi, et tema kriminaalasi lõpetatigi ära. . Eeluurimiskohtuniku juures on Sergei Semjonovi ütluste deponeerimine toimunud kahel päeval - 07.05.2012 ja 21.05.2012 (kd 16, tl 103-111, 115-134). Need ütlused erinevad täielikult tunnistaja poolt käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus antud ütlustest. Kohus on seisukohal, et Sergei Semjonovi deponeeritud ütlusi on võimalik kasutada KrMS § 2891 lg 2 alusel tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. KrMS § 691 lg 2 kohaselt võib kasutada ütluste deponeerimist ka siis, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma. Selline oht on realiseerunud. Sergei Semjonov on kõigist oma varasematest ütlustest lahti öelnud. Kuidas ja kes on teda mõjutanud, ei ole Sergei Semjonov avaldanud. Väljastpoolt vanglat on teda külastanud ainult elukaaslane ja Ruslan Tangijevi kaitsja. Vastustest prokuröri küsimustele saab järeldada, et temaga on sellele teemal rääkinud keegi kaasvangidest. Kaitsja leiab, et on rikutud Ruslan Tangijevi õigusi, kuna tal ei võimaldatud osaleda Sergei Semjonovi ütluste deponeerimisel. Kohus sellega ei nõustu. KrMS § 691 lg 4 kohaselt saab prokuröri taotlusel jätta kahtlustatava kutsumata, kui tema ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Prokurör on põhjendatud enne ütluste deponeerimist, et on teada asjaolu, kus samas kriminaalasjas on ühe tunnistajaga ühendust võetud, et ta kirjutaks teksti, et ei tunne Tangijevit. Selline tunnistaja Diana Šišanova mõjutamine on tõendatud ja kohus käsitleb seda koos Diana Šišanova ütlustega. Ruslan Tangijev on varem karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, tal on palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid nagu nähtub tema enda kohtus antud ütlustest. Sergei Semjonov kinnitas eeluurimiskohtunikule enne ütluste andmist, et tal on Ruslan Tangijeviga halvad suhted ning tulevikus on põhjust karta enda ütluste pärast. Selline kartus on põhjendatud, arvestades seda, et tema ütlused süüstavad raskes narkokuriteos teist kahtlustatavat.

Sergei Semjonov on viidanud sellele, et ta oli üksikkambris viibimise tõttu sellises seisundis, et ütluste deponeerimisel kohtus ta ei teadnud mida räägib. 07.05.2012. a ja 21.05.2012. a kohtuistungi protokollidest, kus on talletatud Sergei Semjonovi poolt eeluurimiskohtuniku juures antud ütlused, ei nähtu, et ta oleks kordagi viidanud oma tervislikule seisundile, väsimusele või muule põhjusele, mis takistab tal istungil osalemist. Seda ei ole teinud ka keegi teine menetlusosalistest. Seega ei tekkinud kellelgi kahtlusi, et Semjonov võiks olla sellises seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline ütlusi andma. Tema ütlused mõlemal päeval on olnud üksikasjalikud, ladusad ja loogilised ning kattuvad teiste tunnistajate ütlustega – fentanüüli osas tunnistaja Marats Cibulise ütlustega, läbiotsimisel tema elukohast leitud ainega, amfetamiini osas tunnistajate Diana Šišanova, Viivika Falteni ütlustega, samuti jälitustoimingutega saadud tõenditega. Järgnevalt analüüsib kohus Ruslan Tangijevile esitatud süüdistust metamfetamiini omandamises ja Sergei Semjonovile üleandmises 22.10.2010. a Valka linnas. Sergei Semjonov on Valka Rajoonikohtu 01.03.2011. a otsusega tunnistatud süüdi selles, et ta omandas 22.10.2010. a kella 15 paiku Läti-Eesti piiri lähedal Valka linnas uurimisel tuvastamata isikult oma tarbeks pulbrilist ainet, mis sisaldas vähemalt 2,4087 g metamfetamiini (kd 5, tl 3-5, 10-12). Sergei Semjonovi ütluste kohaselt sai ta 2010. a oktoobris Ruslan Tangijeviga kokku ValgaValka piiril ja küsis temalt ainet, mille peale Tangijev vastas, et mis sa minult küsid, ainet vedeleb iga põõsa all. 5 -8 m kaugusel neist olid põõsad ja ta sai aru, et sinna on vaja minna. See oli bussijaama juures. Ta võttis põõsa alt 200 g paki amfetamiiniga, mis oli halva kvaliteediga. Ta pakendas aine mitmesse pakki umbes 20 g kaupa. 10 g tarbis ta ära. Paari päeva pära st - 25. oktoobril tuli läbiotsimine ja aine võeti ära. Leiti 16 g, ülejäänu jõudis ta ära visata. Ta sai selle aine omamise eest tingimisi karistuse. Ruslan Tangijev ei tunnista end metamfetamiini käitlemises süüdi ja ütleb, et on Sergei Semjonoviga kohtunud Valkas ainult üks kord, et rääkida sepatööst. Samas andis Ruslan Tangijev ütlusi ka selle kohta, et ostis tema käest boileri ja pumba ning viis raha Valka Semjonovile. Seega on Ruslan Tangijevi ütlustes vastuolu selles, mitu korda ta tegelikult Valkas Sergei Semjonoviga kohtus. Süüdistatava sellised ütlused, et ta kohtus Sergei Semjonoviga Valka linnas ainult üks kord, on vastuolus ka Sergei Semjonovi ütlustega, millest nähtub, et ta kohtus Ruslan Tangijeviga piiril bussijaama juures, kus ta maksis talle ära 4000 krooni. See kohtumine toimus pärast seda, kui ta politseist välja sai. Sergei Semjonovi kohtuotsusest nähtub, et ta oli kinni peetud ajavahemikus 25.10.2010-03.11.2010. Tunnistaja Viivika Falten (endise nimega Viikholm) nägi Ruslan Tangijevit ja Sergei Semjonovit samuti koos Valka bussipeatuses kui nad kohtusid seal Diana Šišanovaga, ning on just selle kohtumise põhjal mõlemad isikud ära tundnud. Seega ei ole õiged Ruslan Tangijevi ütlused selle kohta, et nad kohtusid Sergei Semjonoviga Valkas vaid ükskord selleks, et rääkida sepatööst. Tõendite kogumist ilmneb, et Valkas olev bussipeatus oli Ruslan Tangijevi ja Sergei Semjonovi tavapäraseks kohtumiskohaks. Lisaks Sergei Semjonovi ütlustele selles, et Ruslan Tangijev tõi talle 22.10.2010. a Lätimaale Valka amfetamiini, mille ta leidis põõsa alt, kinnitab selliste ütluste õigsust 07.02.2012. a jälitusprotokoll (IV kd tl 42-51). Selles fikseeritud kõnede sisu kattub Sergei Semjonovi poolt antud ütlustega. 22.10.2010. a kell 21.16.49 helistab Sergei Semjonov Ruslan Tangijevile ja

küsib: „Kus sa oled, kas siin?“. Tangijev vastab, et peaaegu jah ja lubab siis Semjonovile samale numbrile helistada. Tund aega hiljem on Ruslan Tangijev suhelnud tuvastamata helistajaga ja öelnud, et ta ei ole kodus vaid sõitnud linnast eemale ning lubab tunni aja pärast tagasi jõuda. Samale helistajale vastab Tangijev paar minutit hiljem, et on Valgas. Kell 22.29.20 helistab Ruslan Tangijev Sergei Semjonovile, öeldes: „No teeme siis sealsamas, eks?“ Semjonov nõustub. Ruslan Tangijevi telefoni nr 56784840 kõneeristustest nähtub, et selle kõne ajal on ta olnud Valga Elion1 masti piirkonnas (24.10.2011. a jälitusprotokoll kd 6, tl 152-156). Kohus leiab, et selliseid üksikasju, mida kirjeldas Sergei Semjonov ütluste deponeerimisel 22.06.2010. a sündmuse kohta, ei ole võimalik tunnistajal teada, kui ta ise ei oleks sellistes sündmustes osalenud. Väljamõtlemise korral ei kattuks need kõnede sisuga. Ütluste sobitamine olemasolevate kõnedega ei ole usutav, kuna eeldaks tunnistajalt fenomenaalset mälu ja detailide meeles pidamist. Sergei Semjonovi ütlused ei kattu ainult selle kuupäeva kõnede sisuga vaid ka 27 -28.11.2010. a ja 13.12.2010. a kõnede sisuga. Sergei Semjonovi sõnul jättis Tangijev põõsa alla ainet 200 g ning osa sellest võeti läbiotsimisel tema kodust ära. 26.10.2010. a on Läti Vabariigis läbi viidud ekspertiis. Ekspertiisiaktist nähtuvalt leiti 25.10.2010. a läbiotsimisel Valka linnas Rūjienase tänaval olevast Sergei Semjonovi kasutuses olnud garaažist garaažist polüetüleenist kotikestes olevat valget värvi pulbrilist ainet, millele määrati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keemiline ekspertiis. Eksperdi järelduste kohaselt sisaldasid kotikesed teralise struktuuriga valget värvi pulbrilise ainega kaaluga 1,0539 g, 4,9616 g, 4,9951 g ja 5,0475 g keelatud eriti ohtlikke aineid (kd 5, tl 37-48). Täiendava ekspertiisi (kd 5, tl 51- 56) käigus määras ekspert täpse metamfetamiini koguse neljas kotikeses sisaldunud pulbris, mida oli kokku 16,0581 g. See sisaldas 15% ehk 2,4087 g metaamfetamiini. Tunnistaja Sergei Semjonovi deponeerimisel antud ütlustega ja jälitusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et Ruslan Tangijev oli selleks isikuks, kes olles tuvastamata isikult eelnevalt omandanud 200 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, vedas selle üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna Sergei Semjonovile. Osa sellest ainest on Sergei Semjonovilt läbiotsimisel ära võetud, mis kinnitab, et Sergei Semjov on andnud metamfetamiini omandamise kohta õigeid ütlusi. Äravõetud pulbriline aine sisaldas eksperdi arvamuse kohaselt puhast metamefetamiini 15%. 200 grammis narkootilist ainet sisaldavas pulbri segus oli seega puhast metamfetamiini 30 g, s.o suures koguses. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. 2004. a , peatükk 2, alajaotus 2.4, punktist 2.4.1, lk 159 (http://www.unodc.org/pdf/WDR_2004/volume_1.pdf) nähtub, et metamfetamiini päevane annus on 30 mg, kümnele isikule piisav päevane kogus seega 0,3 grammi. Eeltoodu alusel tekitab 30 g puhast metamfetamiini joobe keskmiselt 1000-le inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 53

- lisa 1 kohaselt kuulub metamfetamiin I nimekirja, mille käitlemine on lubatud vaid meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ruslan Tangijevil ei olnud luba metamfetamiini käitlemiseks seaduses nimetatud alustel, seega käitles ta metamfetamiini ebaseaduslikult. Kohus leiab et Ruslan Tangijev pani kuriteo toime kavatsetult. Sergei Semjonovi ja Ruslan Tangijevi konspireeritud vestlusest nähtub, et neil oli omavaheline kokkulepe ning Tangijev sõitis Valka eesmärgiga kokkulepitud kohas narkootiline aine üle anda. Ajaliselt on see esimene kord, millal Ruslan Tangijev suures koguses narkootilist ainet omandas, vedas ja üle andis, seega vastab see tegu KarS § 184 lg 1 tunnustele. KarS § 392 järgi on karistatav muuhulgas narkootilise aine üle riigipiiri toimetamine, olenemata selle kogusest. Riigipiiri seaduse § lg 1 kohaselt on Eesti riigipiir katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Valka linn asub Läti Vabariigi territooriumil. Toimetades Eestist narkootilise aine metamefetamiini kavatsetult üle riigipiiri Valka, täitis Ruslan Tangijev ka KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Järgnevalt käsitleb kohus Ruslan Tangijevi ja U.M-i süüdistust amfetamiini käitlemises 2010. a sügisel. 07.05.2012. a on kriminaalmenetlus Diana Šišanova suhtes lõpetatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi KrMS § 205 alusel (kd 6, tl 101-102). Kohus kuulas tunnistaja Diana Šišanova üle kaugülekuulamise teel vastavalt KrMS § 287 lgle 5 tema kaitsmist silmas pidades. Tunnistaja ei viibinud kohtusaalis, vaid oli nähtav ja kuuldav ekraanilt. Menetlusosalised said tunnistajat ise ristküsitleda, mis tagas nende õigused suuremal määral kui KrMS § 69 lg 2 p -s 1 ettenähtud võimalus esitada küsimusi menetleja kaudu. Kohus leiab, et Diana Šišanova kaugülekuulamine oli põhjendatud, kuna eeluurimisel on püütud teda mõjutada. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid tema juures kaks meest, kellel oli kaasas paber tekstiga, et ta sellist inimest nagu Ruslan Tangijev ei tunne. Ta kirjutas selle ümber ja tema dokumendist tehti Selveris koopia. Ta kirjutas üles auto numbri, millega mehed sõitsid ja andis selle üle uurijale. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 6, tl 103-104) tõendab, et väikesel paberilehel on käsitsi kirjutatud tekst „263 BDC“. Maanteeameti poolt väljastatud dokumentidest sõiduki registreerimismärgiga 263 BDC kohta nähtub, et tegemist on maasturiga Mercedes-Benz ML 320CDI, mille on 27.01.2012. a liisinud Casal OÜ, esindaja Kairi Maris Põldoja ning lisaks eelnimetatutele on sõiduki kasutajaks veel Ruslan Tangijev (kd 6, tl 105-113). 18.05.2012. a tundis Diana Šišanova fotode järgi ära Aslan Tangijevi ühe isikuna, kes käis 05.05.2012. a tema juures kodus (kd 6, tl 114-116). Valga Selveri turvakaamera (vaatlusprotokoll kd 5, tl 140-152) on jäädvustanud tumeda sõidukiga saabunud isikute poolt infoletis dokumendist koopia tegemise, mis kinnitab tunnistaja ütluste

õigsust. Need tõendid kinnitavad, et Ruslan Tangijevile lähedased isikud on püüdnud tunnistajat mõjutada. Diana Šišanova andis tunnistajana järgmisi ütlusi (kd 18, tl 46-49. Ruslan Tangijevit teab ta seetõttu, et käis tema juures Sergei Semjonovi palvel, kuna Semjonovil oli Eestis keelatud viibida. Tunnistaja sõnul sõitis ta kolmel korral Valgast Tartusse amfetamiini järgi. Esimesel korral ta sellest veel aru ei saanud, hiljem sai Semjonovi käest teada, et pakkides oli amfetamiin. Esimesel korral 2010. a oktoobris andis Sergei Semjonov talle kaasa mobiiltelefoni koos kaardi ja numbriga, kuhu oli vaja helistada. Ta sõitis koos abikaasa Aleksandr Šišanoviga Tartus Lõunakeskuse juurde ja helistas, et on kohal. Seal ootas teda tumedat värvi sõiduauto, kes juhatas kohani Tallinna maantee ääres, kuhu pidi olema peidetud pakk. Auto sõitis tal ees ja peatus, selle järgi sai ta aru, et on õige koht. Jälgede järgi lumel leidsid n ad paki üles. See oli kahe rusika suurune tume kilekott. Selles võis olla ainet 400-500 g, kuid mitte vähem kui 100 g. Ta viis selle Läti Valka Semjonovile. Teisel korral umbes kuu aega hiljem sõitis ta samamoodi Sergei Semjonovi palvel Tartusse koos Viivika Viikholmi ja Aleksandr Tšernetskiga. Nad pidid minema samasse kohta, kuhu esimesel korral, kuid ei leidnud seda üles. Ta helistas Viivika Viikholmi telefonilt samale numbrile, mille Sergei Semjonov oli talle andnud. Vastas sama hääl , mis esimesel korral ja juhatas kuhu sõita. Nad leidsid kilesse pakitud paki, mis oli väiksem kui esimene pakk ja viisid selle Valka Semjonovile. Kolmas kord toimus tunnistaja sõnul kõik sama süsteemi järgi, kuid täpsemalt ta seda ei mäleta. Ühtegi pakki nad ei avanud. Lisaks selle on ta viinud Rustamile veel Sergei Semjonovi palvel raha üle 1000 krooni, mille andis üle Lõunakeskuse juures ning koju maja juurde ehitusmaterjali – laminaati ja dušikabiini. Rustam elas mitte kaugel sellest kohast, kuhu oli peidetud aine. Samuti viis ta Rustamile Sergei Semjonovi palvel ühe auto Mercedes, mis ei sobinud ja mille viis Valka tagasi. Kas ta Rustamiga siis kohtus, tunnistaja ei mäleta. 20.10.2011. a on Diana Šišanova fotode järgi ära tundnud Sergei Semjonovi, kes elab Lätis ja tegeleb narkootikumidega (kd 6, tl 85-87). Samal kuupäeval on Diana Šišanovale esitatud fotode järgi äratundmiseks Ruslan Tangijev, kelle ta tunneb ära Rustamina, kellega on kohtunud ja helistanud Semjonovi palvel (kd 6, tl 88-90). 25.10.2011. a on Diana Šišanova tema ütluste olustikuga seostamisel (kd 6, tl 91-100) juhatanud menetlejad mööda Tallinn -Tartu maanteed Ülenurme valda Tüki külla ja seal Ändi tee ristmikult 80-90 m edasi Ilmatsalu suunas, näidates kohta, kuhu nad tulid autoga narkootikumide järgi. Ta on osutanud tee vasakpoolsel äärel kasvavatele kaskedele, kus oli pakk. Tunnistaja Viivika Falteni (endise nimega Viikholm) ütlused (kd 18, tl 36 -40) tõendavad, et tema teab Ruslan Tangijevit Diana Šišanova kaudu, kes oli seotud temaga läbi Sergei Semjonovi hüüdnimega Said. 2010. a novembri lõpus või detsembri alguses, kui Valgas oli I advendil jõulupuu avamine, helistas Diana Šišanova talle ja palus kaasa tulla. Nad sõitsid kolmekesi koos Aleksandr Tšernetskiga Semjonovi elukohta, Diana käis temaga rääkimas ja kui tagasi tuli, ütles, et sõidame Rustami juurde kauba järele, mis tähendas amfetamiini. Nad sõitsid õhtul Tartusse Lõunakeskuse juurde, kuhu Rustam pidi vastu tulema aga ei tulnud ja nad ootasid poolteist tundi. Diana Šišanova helistas tema telefonilt algul Rustamile, kes ei võtnud telefoni vastu, kuna oli võõras number, ja siis Semjonovile, kes lubas ise helistada Rustamile. 10 minuti pärast helistas Semjonov ja ütles, et kaup on koha peal. Nad sõitsid Tallinna poole, eksisid ära ja Diana Šišanova helistas Rustamile, kes juhendas. Oli pime ja paki leidsid nad üles lumel olevate jälgede järgi. See oli musta kilekotti pakitud, kaalus umbes 400-500 g ja ei mahtunud ühte kätte ära, oli kahe käe suurune. Semjonov oli Dianale

öelnud, et peab olema 400 -500 g amfetamiini. Aleksandr Tšernetski tegi selle paki lahti ja nad tarvitasid sealt kolme peale 2-3 g ära. See oli valge pulber ja mõjus nagu amfetamiin tavaliselt, ta oli pilves. Sel ajal tarvitasid nad kõik narkootikume. Viivika Falten on näidanud menetlejatele kohta, kus nad käisid amfetamiini otsimas (kd 6, tl 123- 127). See on Ülenurme vallas Tüki külas Ändi tee ristmikult 80-90 m edasi Ilmatsalu suunas. Kohus ei nõustu Ruslan Tangijevi kaitsja väitega, et tunnistajad on näidanud täiesti erinevaid kohti, kuhu pakid olid peidetud. Vaadates fotot nr 5 (kd 6, tl 95), kus Diana Šišanova näitab narkootilise aine paki leidmise kohta ja fotot nr 6, kus Viivika Falten näitab seda kohta, on ilmne, et tegemist on ühe sama kohaga. Viivika Falten ei käinud ise metsa alt pakki ära toomas, vaid ootas autos, mistõttu ei saanudki ta väga täpselt seda peidukohta näha. Diana Šišanova on samas kohas käinud korduvalt narkootilist ainet toomas, mistõttu tema oskas sellest viidatud kohast näidata täpsemalt edasi metsa all olevat peidukohta. Viivika Falten on 25.10.2011. a fotode järgi ära tundnud Sergei Semjonovi isikuna, kelle hüüdnimi on Said ja kellelt Diana sai amfetamiini (kd 6, tl 117 -119). Samal kuupäeval on Viivika Viikholm talle esitatud fotode järgi ära tundnud Ruslan Tangijevi, keda teab nimega Rustam (kd 6, tl 120-122). Mõlemat isikut on tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt näinud Valkas, kui oli Diana Šišanovaga kaasas. Ruslan Tangijev ja Sergei Semjonov ootasid Dianat Valkas bussijaama juures, et rääkida tema võlast. Kui Diana tuli tagasi autosse, küsis ta Diana lt kellega ta suhtles ning Diana vastas, et Rustam Tangijeviga. Kohus kuulas Viivika Falteni üle kaugülekuulamise teel samamoodi nagu tunnistaja Diana Šišanova. Viivika Falten avaldas, et kardab Ruslan Tangijevit, kuna on tema kohta lugenud artikleid ja kuulnud igasuguseid jutte. Kohus leiab, et tugev hirm võib mõjutada kannatanu psüühilist tervist, mistõttu oli tema kaitseks kaugülekuulamine põhjendatud. Tunnistaja Aleksandr Tšernetski eitab (kd 18, tl 146 pöördel -148) seda, et ta oleks kunagi käinud Tartumaa metsas koos Viivika Viikholmi ja Diana Šišanovaga narkootilist ainet otsimas. Aleksandr Tšernetski väidab, et kuna teda süüdistatakse narkootilise aine käitlemises koos Šišanova ja Viikholmiga, ei saa ta selle kohta midagi öelda. Kohus leiab, et sellised tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla Viivika Falteni ja Diana Šišanova ütluste õigsust, mis omavahel kattuvad. Aleksandr Tšernetski on kasutanud õigust mitte anda kohtus selliseid ütlusi, mis võiksid teda ennast süüstada, kuna tema kriminaalasi narkootilise aine käitlemise süüdistuses on alles menetluses. Tunnistaja Aleksandr Šišanovi ütlustest (kd 18, tl 118 -120) nähtub, et Sergei Semjonov helistas tema naisele ja palus Tartust midagi ära tuua, kuna ta ise ei saa minna, sest tal on Eestisse sissesõidukeeld. Ta andis Läti numbriga telefoni kaasa. Nad sõitsid Lõunakeskuse juurde. Semjonov helistas naisele ja selgitas kuhu edasi sõita. See koht oli ringteelt Tallinna suunas umbes 10 km ja siis vasakule. Veel 20-30 m ja siis vasakul tee kõrvalt tuli pakk leida. Ta leidis selle lumel olevate jälgede järgi üles ja võttis kaasa. Pakk oli kilesse mässitud ja kahe peopesa suurune, pakki ta ei avanud. Nad viisid selle Semjonovile. Järgmisel päeval pakkus Semjonov amfetamiini. Ta arvas, et see võib olla samast pakist. Ühel korral on nad viinud Ruslan Tangijevile koju ehitusmaterjali, laminaati. Tangijev võttis selle ise vastu. Veel pakkusid nad talle autot, kas ta siis Tangijeviga kohtus, tunnistaja ei mäleta.

Tunnistaja Aleksandr Šišanovi ütluste ja olustiku seostamise protokoll (kd 16, tl 169-176) tõendab, et ta on juhatanud menetlejad mööda Tallinn -Tartu maanteed Ülenurme valda Tüki külla ja seal Ändi tee ristmikult 80 -95 m edasi Ilmatsalu suunas, näidates sama kohta (foto nr 9), mida tunnistajad Falten ja Šišanova, kuhu nad tulid autoga narkootikumide järgi. Ta on osutanud tee vasakpoolsel äärel kasvavale kasele ja sealt edasi metsas oleva vana elektrikilbi läheduses olevale kasele, kuhu oli pakend peidetud. Kui Diana Šišanova ei osanud öelda, kumb neist selle pakendi ära tõi, siis Aleksandr Šišanov mäletas täpsemalt, et see oli tema. Seetõttu oskas ta kõige täpsemalt näidata pakendi peidukohta metsas. Tunnistaja Sergei Nikišini (kd 18, tl 128) ütluste kohaselt aitas ta 2009. a ja 2010. a Ruslan Tangijevil Ändi tee kinnistul remonti teha. Ta teab, et üks tõmmu vene keelt rääkiv 25-30 aastane noormees tõi sinna 3 -4 pakki laminaati, mille ta vastu võttis, dušikabiini ta ei mäleta. Tunnistaja sõnul peremeest sellel ajal kodus ei olnud. Kohus leiab, et arvestades seda, et tunnistaja Nikišin töötas Ändi tee kinnistul pikka aega ja ehitusmaterjali vastuvõtmine ei olnud ainukordne tegevus, saab usaldusväärsemaks lugeda tunnistaja Aleksandr Šišanovi ütlusi. Tema jaoks oli see meeldejäävam sündmus, kuna oli ainuke kord, kui ta käis Ändi tee kinnistul ja kohtus seal Ruslan Tangijeviga. Ruslan Tangijevi ütluste (kd 18, tl 148 – 153) kohaselt ta Diana Šišanovat ei tunne, on temaga rääkinud telefoni teel, kui nad pakkusid 2010. a enne uut aastat müüa autot Mercedes 230. Järgmine päev võeti see auto tagasi ja siis nägi ta õue peal Šišanovat, kuid ei suhelnud temaga. Kes temaga kaasas olid, seda ta ei tea. Kui nad tõid parketti ja dušikabiini, siis teda kodus ei olnud, suhtles nendega Izabella Sorge. See toimus umbes samal ajal. Tal oli Valgas Soo 4 korter, esimesel korrusel elas Diana Šišanova. Valgas ei ole ta Šišanovaga kohtunud ja mingeid laenusuhteid neil ei ole. Sergei Semjonoviga tutvus ta vanglas. Ta ei ole Semjonoviga oma kodus kohtunud, kuid ta võis olla selleks isikuks, kes tõi auto. Neil oli Semjonoviga kokkulepe, et kui tal on odavat ehitusmaterjali, siis ta saadab. Viivika Viikholmi ta ei tunne, kuid võis Valgas Soo 4 õues teda näha. Laimutis Mogenis oli temaga 10 päeva vanglas ühes kambris ja rääkis, et Andrei Štšepetovi juures olid käinud uurijad ja prokurör, tal olid kõik asjad koos, et välja minna aga ei lastud. Ta tunneb Mihhail Jevdokimovit, kes tuli tema juurde koos Denis Romanoviga ja aitasid killustikku panna. U.M tunneb ta 7-8 aastat, suhted on sõbralikud, ühiseid ärisid neile ei ole. Kuna U.M ehitas sel ajal, oli neil palju juttu ehitamisest, sellest rääkisid ka telefoni teel. Sergei Semjonovi jutt ehitusprahist on haige inimese jutt. Tema käest ei ole Semjonov ega keegi teine saanud ei prahti ega narkootikume. Koht, kust fotode järgi narkootikume leiti, on tema elukohast 300400 m kaugusel, naabrist umbes sama palju. Seal on mets, ta käis seal koeraga jalutamas. Sergei Semjonovi ütluste kohaselt on ta pärast 22.10.2010. a saanud Ruslan Tangijevilt veel kolmel korral 100 g kaupa amfetamiini Diana Šišanova vahendusel. Esimesel korral andis ta Šišanovale telefoni, kus oli ainult Ruslani number ja ta pidi sellel helistama. Novembrisdetsembris tõi Diana Tangijevilt tellitud aine, ta proovis seda, oli 100 g amfetamiini. Ta helistas Ruslanile ja ütles, et kõik on korras. Hind oli 8000 krooni, ta tasus tasapisi 2-3 tuhande kaupa. Raha andis ta üle samas piiril, korra viis raha Ruslanile Diana Šišanova. Teisel korral olid viperused, raha oli vähe ja ta tahtis tasuda ehitusmaterjaliga – laminaat ja dušikabiin, aga see ei õnnestunud. Šišanova viis need kohale ja materjal läks tänutäheks aine hankimise eest. Ruslan ütles, et raha on vähe ja kui ta viis juurde, siis Diana Šišanova tõi

uuesti 100 g Ruslani kaudu. Sel korral nad suhtlesid Ruslaniga ja viimane pahandas, et mis sa jagad kõigile telefoni. Diana oli helistanud teiselt telefonilt, mille number oli tundmatu. Diana Šišanova ootas peaaegu 3 tundi. Juhised, kuidas aine leida, sai Šišanova Tangijevilt. Kolmandal korral sai ta samamoodi Diana kaudu amfetamiini detsembri keskel. Raha 25003000 krooni tasus ta Tangijevi hiljem enne tema Egiptusesse sõitu. Tunnistajate Sergei Semjonovi, Diana Šišanova ja Viivika Falteni ütlustega on kooskõlas 27.11.2010. a ja sellele järgnenud ööl Ruslan Tangijevi, Diana Šišanova ja Sergei Semjonovi vahel tehtud kõnede sisu ja kellaajad, mis nähtub 06.02.2012 jälitusprotoko llist (kd 4, tl 5160). 27.11.2010. a kell 20.55 helistab Ruslan Tangijev Semjonovile ja ütleb, et saada keegi siia. Semjonov vastab: „Noh, seesama?“. Tangijev ütleb: „Jah, las helistab siiasamasse.“. Kell 23.12.27 helistabki Diana Šišanova Ruslan Tangijevile ja ütleb: „No ma olen siin, kus meid, kus eelmine kord olin.“. Tangijev ütleb, et oota siis natuke ja lubab tagasi helistada. Umbes minut hiljem helistab Ruslan Tangijev U.M-ile ja ütleb: „... siin tuldi sealt minu juurde. Lihtsalt mõtlesin, et kas saab. Kuidas sul täna seal on, kas sa liigud või ei liigu?“ ja U.M vastab, et lendan sinu juurde. 28.11.2010 kell 00.00.20 helistab Ruslan Tangijev Sergei Semjonovile ja pahandab, et mis sa neid numbreid neile annad. Semjonov ütleb, et see on tema telefon ja seal on ainult nimi. Ruslan Tangijev küsib veel, et kas need, kelle sa saatsid, on normaalsed ja Semjonov vastab: „Muidugi. Ta on sinu juures juba olnud ju.“ Selgitab veel, et telefonis on ainult üks kaart ja üks number ja et ta ootab. Tangijev vastab: „Ma tean, las ootab.“. Kell 00.54 helistab Tangijev Semjonovile ja ütleb: „Ütle, seal kus varemgi.“. Kahe minuti pärast helistab Semjonov tagasi ja täpsustab, kas sealsamas kus vastas olid või seal kuhu sõitsite. Tangijev vastab: „Ütle, et kuhu sõitsid.“. Nendest kõnede salvestistest nähtub selgelt, kuidas Sergei Semjonov ja Ruslan Tangijev lepivad kokku, et viimase juurde läheb sama inimene ja samasse kohta, kuhu varem. Diana Šišanova kõnest Ruslan Tangijevile nähtub samuti, et ta on samas kohas kus eelmine kord. Seega on tõendatud, et 27.11.2010. a lepiti kokku narkootilise aine järele minemine samasse kohta juba teist korda. See kattub Diana Šišanova , Aleksandr Šišanovi ja Sergei Semjonovi ütlustega, et ka enne seda oli Sergei Semjonov saanud Ruslan Tangijevilt Šišanova vahendusel amfetamiini. Nii Diana Šišanova, Viivika Falten kui ka Sergei Semjonov on tunnistanud, kuidas Šišanova pidi kaua ootama, kuidas ta ei leidnud õiget teed. Diana Šišanova on tunnistanud, kuidas talle esimesel korral Lõunakeskuse juurde vastu tuldi ja sealt juhatas ees sõitev auto ta Tüki külla, kuhu oli narkootiline aine peidetud. Ka oma kõnes küsib Semjonov koha kohta, kas seal kus vastas olid või kuhu sõitsite. Seda, et Diana Šišanova ei leidnud õiget kohta üles ja helistas Ruslan Tangijevile, kinnitab nende kõne 28.11.2010. a kell 1.43 - Diana ei mäleta konkreetselt milline käänak ja Tangijev juhatab, et kilomeetrit 5-6, seal tuleb Ilmatsalu märk ja siis vist 50-60 m. Kell 5.56 helistab Ruslan Tangijev Sergei Semjonovile ja viimane ütleb, et kõik on korras. Seega kattub kõnede sisu tunnistajate Sergei Semjonovi, Diana Šišanova ja Viivika Falteni ütlustega, mistõttu ei ole neis alust kahelda. Ruslan Tangijev juhatas telefoni teel Diana Šišanova samasse kohta, mida on näidanud Šišanovid ja Viivika Falten selle kohana, kus nad peidetud narkootikume leidsid. Nende ütluste olustikuga seostamise protokollidest nähtub, et Ändi tee ristmikul on Ilmatsalu silt, millest edasi tuli minna Ilmatsalu suunas 80-90 meetrit. Viivika Falteni k õneeristus telefoni nr 56053421 kohta ajavahemikul 27.11.2010-04.12.2010 (VI kd tl 176-178) näitab, et selle telefoni omanik on olnud enne kella kuut õhtul Valgas, kell

23.13 Tartus Riia mnt 185A masti piirkonnas, kui on võetud kõne Ruslan Tangijevile. Järgnevad kõned Sergei Semjoviga on olnud tunni aja jooksul samas piirkonnas. 28.11.2010 kell 1. 20 on helistatud Sergei Semjonovile Kreutzwaldi masti piirkonnast ning 28.11.2010. a kella 1.43 ajal Ruslan Tangijevile juba Tüki külas. Kell 2.23 on telefon veel Tähtvere vallas aga Haage külas. Viivika Falteni ütluste kohaselt kasutas tema telefoni helistamiseks Diana Šišanova. Liikumine erinevate mastide piirkonnas kattub tunnistajate ütlustega, mille kohaselt oodati mitu tundi Lõunakeskuse juures, enne kui neil õnnestus Ruslan Tangijevi juhatusel jõuda narkootilise aine peidukohta, mis oli Tüki külas. Nii Sergei Semjonov kui ka Diana Šišanova ütlustega on tõendatud, et samamoodi nagu kahel eelneval korral sai Sergei Semjonov Ruslan Tangijevilt amfetamiini ka kolmandal korral. Nende ütluste õigsust kinnitab 09.02.2012. a jälitusprotokoll (IV kd tl 61-70), mis kajastab Ruslan Tangijevi, U.M -i , Sergei Semjonovi ja Diana Šišanova 13.12.2010. a tehtud kõnesid. Nimetatud kuupäeval helistab U.M kell 13.40 Ruslan Tangijevile ja küsib, kas viimane on kodus ning lubab talle helistada. Kell 15.17.51 helistab U.M uuesti ja küsib, kus Tangijev on. Viimane vastab, et Kivilinna juures. U.M lubab kahe minuti pärast kohal olla. Kell 15.28.43 helistab Tangijev U.M-ile, kõnest nähtuvalt saavad nad kokku. Kell 16.17.57 helistab Ruslan Tangijev Sergei Semjonovile ja küsib: „ Aga kus on see neiu? Tema pidi minu juurde lõunaajaks sõitma ./..../ Ma ütlen veel, et k ui ta tuleb ei millegagi, ei tule midagi välja. Kas sa saad aru, millest ma räägin“. Semjonov kinnitab, et neiu tuleb ja ütleb veel, et tal oli eile seal vähevõitu, samuti ütleb ta, et nad pakuvad sulle Mercedest. Kell 17.22.09 saadab Diana Šišanova Ruslan Tangijevile sõnumi, milles teatab, et hilineb 20 minutit. Kümme minutit hiljem püüab ta Tangijevit kätte saada, kuid viimane ei vasta. Kell 18.06.06 helistab Diana Šišanova uuesti ja küsib, kuidas nad kokku saavad. Ruslan Tangijev ütleb: „Teeme nii nagu eile, sealsamas, ma sõidan kohale.“, Sergei Semjonovi ütlustest nähtuvalt tekkisid tal makseraskused, raha oli vähe ja Diana Šišanova viis seetõttu ehitusmaterjali, et tasuda amfetamiini eest. Laminaadi ja dušikabiini viimist Tangijevile Semjonovi palvel kinni tavad Diana Šišanova ütlused, Sergei Nikišini ja Aleksandr Šišanovi ütlused tõendavad, et viidi laminaati. 08.02.2012. a jälitusprotokollist (kd VII tl 167-172) nähtub, et 20.12.2010. a helistas Sergei Semjonov algul Ruslan Tangijevile, keda ei saanud kätte ja seejärel Izabella Sorgele ning ütles, et talle tuuakse koju laminaati. Seejärel helistab Izabella Sorge Ruslan Tangijevile, ja ütleb, et see naine ja mees jälle tõid sulle ehitusasju, mis kinnitab, et Diana Šišanova on käinud rohkem kui üks kord Ruslan Tangijevile ehitusmaterjali viimas ja seda Sergei Semjonovi palvel. Sergei Semjonovi ütluste õigsust amfetamiini eest tasumisel tekkinud probleemidest kinnitab ka 13.12.2010. a kõne, milles Ruslan Tangijevi jutust võib aru saada, et kui tüdruk ei tule rahaga, siis ei tule midagi välja ehk ta ei saa narkootilist ainet. Sellel korral pakutakse tasuks Mercedest. Sellest autost räägivad Semjonov ja Tangijev omavahel veel kell 19.10. Ka nimetatud sõiduki viimist Tangijevile Sergei Semjonovi palvel on Diana Šišanova ütlused kinnitanud. Ruslan Tangijevi ja Diana Šišanova kõnest nähtub ka, et eelmisel päeval käis Diana Šišanova kokkulepitud kohas. Umbes tund aega pärast seda, kui Diana Šišanova on saanud Ruslan Tangijevilt teada, et tuleb minna samasse kohta, kuhu eile, helistab Tangijev U.M -ile ja pärib , kas tal on aega pärastpoole tema juurest läbi hüpata: Seejärel küsib: “Kas said aru, millest ma räägin?“ U.M vastab, et kuskil peale kella kaheksat. Kohe, s.o kell 19.03 helitab Tangijev Diana Šišanovale ja küsib, kus ta on. Viimane vastab, et

siin kus eile olime. Tangijev ütleb omakorda, et tema on ka seal aga ei näe miskipärast kedagi. Šišanova ütleb, et tuleb siitsamast poest. 05.04.2013. a jälitusprotokollist (VI kd tl 169 -175) nähtub, et Šišanovite telefon numbriga 56378795 (millelt on tehtud Diana Šišanova kõned) Ruslan Tangijevile, on 12.12.2010. a päeval olnud Valgas, alates kella 16.25 -st Tartus umbes tund aega ja liikunud seejärel tagasi Valka. See kinnitab eelnevat, et Diana Šišanova käis nimetatud kuupäeval Tartus. Järgneval päeval, s.o 13.12.2010. a päeval on sama telefon olnud Valgas. Kell 17.22 on sellelt tehtud kõne Ruslan Tangijevile Valga maakonnast Tõlliste vallast ning kell 18.06 juba Tartust. Kell 19.04, kui Ruslan Tangijev helistab Diana Šišanovale, on viimane Tartus Riia 185a asuva masti piirkonnas. Umbes tund aega hiljem hakkab see tagasi liikuma Valga suunas. Ka see kõneeristus näitab, et Diana Šišanova sõitis Valgast Tartusse ja on kooskõlas kõnede sisuga, mille kohaselt ta pidi minema Ruslan Tangijeviga eelnevalt kokku lepitud kohta. Selle kohana on tunnistaja Diana Šišanova kirjeldanud nii Lõunakeskuse parklat kui ka Tüki külas metsas asuvat kohta, kuhu oli peidetud narkootiline aine. 13.12 .2010. a kõne salvestisest ja telefoni kõnedeeristusest nähtuvalt kohtusid Ruslan Tangijev ja Diana Šišanova õhtul kella 7 paiku kaupluse läheduses, milleks saab olla Lõunakeskus. Eeltoodud tõenditega, milleks on tunnistajate Sergei Semjonovi, Viivika Falteni, Diana Šišanova ja Aleksandr Šišanovi ütlused, nende ütluste olustikuga seostamise protokollid ja jälitusprotokollid , loeb kohus tõendatuks, et Diana Šišanova sai kolmel korral Ruslan Tangijevilt narkootilist ainet amfetamiini edasiandmiseks Sergei Semjonovile. Ruslan Tangij ev, olles amfetamiini eelnevalt omandanud, korraldas narkootilise aine peitmise metsa ja juhatas tunnistaja peidikuni. Asjaolu, et narkootiline aine tuli just Ruslan Tangijevi kaudu ja temale selle eest ka tasuti, tõendavad Sergei Semjonovi ja Diana Šišanova ütlused. Ruslan Tangijevi kaitsja viitas vastuolule Diana Šišanova ütlustes, kuna ütluste olustikuga seostamisel on ta öelnud, et käis narkootilise aine järel kaks mitte kolm korda. Diana Šišanova jäi kohtus selle juuurde, et neid kordi oli kolm ning selgitas vastuolu sellega, et aega on palju möödas ja tal on täpselt raske mäletada. Kohus leiab, et selline vastuolu ei kõiguta Diana Šišanova ütluste usaldusväärsust, kuna ütluste olustikuga seostamisel ei ole teda põhjalikult üle kuulatud , vaid ta on lühidalt öelnud, et neid kordi oli kaks. Kuna kohtus ei ole toodud välja vastuolu tema varasemate tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega, saab järeldada, et seda vastuolu ei ole ning tema ütlused selle kohta, et neid kordi on olnud kolm, on olnud ühesugused nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus. Vastuolud on veel selles, et Diana Šišanova sõnul ei ole nad ühtegi Sergei Semjonovile viidud pakki avanud, kuid Viivika Falten tunnistas, et nad tegid seda ja tarvitasid ära 2-3 grammi ainet. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärsed Viivika Falteni ütlused. Tema sõitis Diana Šišanovaga kaasa narkootilist ainet tooma ainult ühel korral, mistõttu ei saa ta seda segamini ajada millegi muuga. Viivika Falteni sõnul võttis amfetamiini pakist tema elukaaslane Tšernetski. Kuna Diana Šišanova ei pruukinud seda märgata, et see aine pärines just sellest pakendist, ei ole tema ütlused ebausaldusväärsed. Samas on Diana Šišanova tunnistanud, et on koos Viivika Falteniga narkootikume tarvitanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et amfetamiini käitles süüdistuses märgitud ajal ja viisil U.M . Süüdistus põhineb kahel jälitusprotokollil, milles on fikseeritud Ruslan Tangijevi ja U.M-i omavaheline vestlus 27.11.2010. a ja 13.12.2010. a, mis ajaliselt kattuvad sellega, kui Diana Šišanova tuli Ruslan Tangijevi juurde amfetamiini järele. Esimesel korral annab Tangijev Vladimir

U.M -ile teada, et tema juurde tuldi ja küsib kas saab ning teisel korral ütleb U.M-ile, et ta peab tema juurest läbi hüppama, U.M saab aru, millest jutt käib. Mõlemal korral lubab U.M kohale tulla. Kohus leiab, et nimetatud kõned võivad eelkõige nende ajalise seotuse tõttu anda alust arvata, et U.M võis olla üheks isikuks, kes osales mingil moel protsessis, kuidas amfetamiini jõudis peidukohta. Samas ei tõenda jälitusprotokollid, et U.M oleks koos Ruslan Tangijeviga narkootilist ainet amfetamiini omandanud. Tõsikindlalt ei ole nende tõendite alusel võimalik tuvastada ka seda, kas U.M oli selleks isikuks, kes amfetamiini peidukohta viis. Ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks U.M-i seotust amfetamiini käitlemisega, ei ole kohtule esitatud. Seega tuleb U.M KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks mõista, kuna pole tõendatud, et ta on need kuriteod toime pannud. Amfetamiini, mida Diana Šišanova Ruslan Tangijevi peidukohast sai, ei ole leitud ega ära võetud, mistõttu ei ole kindlalt teada, kui palju seda oli ja kui suur oli puhta amfetamiini kogus selles. Kohus on uuritud tõendite alusel veendumusel, et tegemist oli amfetamiini sisaldava pulbriga. Sergei Semjonov tellis seda ühest ja samast allikast korduvalt, tarvitas ka ise. Ta tasus selle eest ja tellis taas. Kui tegemist ei oleks olnud Sergei Semjonovi poolt tellitud kaubaga, ehk amfetamiiniga, ei oleks ta uut kogust juurde tellinud. Kõik tunnistajad, kes käisid amfetamiini järel koos Diana Šišanovaga, on leitud pakendeid kirjeldanud sarnaselt – need olid kilepakendid, mis ei mahtunud ühte kätte ära ja olid kahe peo suurused. Diana Šišanova on öelnud, et see pakk võis olla 400-500 grammi, kuid mitte vähem kui 100 g. Viivika Falteni sõnul pidi ainet olema 400-500 g. Sergei Semjonov on öelnud, et amfetamiini toodi 100 grammi kaupa. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et Ruslan Tangijevi poolt omandatud ja peidikusse jäetud ainet oli iga kord vähemalt 100 g, kokku 300 g. Kuna see läks Sergei Semjonovile, kes aine eest pidi tasuma, siis saab koguste osas lugeda kõige usaldusväärsemaks tema ütlusi. Viivika Falten on tunnistanud, et tarvitas sellel perioodil narkootilisi aineid. Tema ütlustega on tõendatud, et ka Ruslan Tangijevilt saadud ainest tarvitasid nad kolme peale ära 2-3 grammi ning see mõjus nagu amfetamiin ikka ja tekitas joobe. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ühes grammis segus sisaldus vähemalt nii palju puhast amfetamiini, et see tekitas joobe. Seega pidi 100 grammist narkootilise aine segust piisama vähemalt sajale inimesele narkootilise joobe tekitamiseks, mis on narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt suur kogus. Sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 kehtestatud lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja ning selle käitlemine on lubatud vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg -s 1 ettenähtud juhtudel. Ruslan Tangijevil ei olnud ühtegi nimetatud põhjust narkootilise aine käitlemiseks ega luba selleks, seega oli amfetamiini omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik ning vastab KarS §-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. Kohus on seisukohal, et Ruslan Tangijev omandas ja andis edasi amfetamiini kavatsetult. Tema käitumist iseloomustab nii suur organiseerituse kui ka konspireerituse tase. Narkootilise aine edasiandmisel püüdis ta vältida juhuslike inimeste sattumist enda juurde, nii kontrollis

Sergei Semjovilt, kas tema juurde saadetud isik on usaldusväärne. Narkootilise aine edasiandmiseks oli välja töötatud kindel süsteem, see oli alati peidetud ühte kohta. Amfetamiini eest tuli korralikult tasuda, muidu oli uue koguse saamine välistatud. Kuna kohus ei lugenud tõendatuks, et Ruslan Tangijev omandas amfetamiini ja peitis selle edasiandmise eesmärgil koos U.M-iga, tuleb Ruslan Tangijevi süüdistusest jätta välja KarS § 184 lg 2 p 1, s.o isikute grupp. Kohtus on tunnistajatena veel ära kuulatud Andrei Štšepetov ja kaitsja taotlusel Janek Gingel ning Mihhail Jevdokimov, kes kõik on Tartu Maakohtu 30.08.2012. a otsusega (kd 9, tl 6178) süüdi mõistetud amfetamiini ja metamfetamiini käitlemises juunis 2011, mida omandasid Läti Vabariigist Sergei Semjonovilt. Janek Gingel (kd 18, tl 132-133) ei tea tunnistada midagi Ruslan Tangijevile ja U.M-ile süüks arvatud narkootilise aine käitlemise kohta, kinnitab vaid, et seoses tema süüdistusega Riiast amfetamiini toomises ei ole Ruslan Tangijevist juttu olnud. Tunnistaja Andrei Štšepetovi kuulas kohus prokuröri taotlusel üle vahetult kohtusaalis, kuid kasutades tunnistajat süüdistatava eest varjavat vaheseina vastavalt KrMS § 287 lg-le 5. Andrei Štšepetov kinnitas kohtus, et tal on põhjust Ruslan Tangijevit karta ja kirjeldas veenvalt tema suhtes toime pandud vägivallajuhtumit, mis leidis aset 1997. a. Tunnistaja Gingeli sõnul on Andrei Štšepetov teises kriminaalasjas öelnud selleks aastaks 1998. Kohus leiab, et kuna tegemist on väga ammuse sündmusega, mis toimus rohkem kui 15 aastat tagasi, ei sea aastaarvuga eksimine Andrei Štšepetovi ütlusi kahtluse alla. Andrei Štšepetovi üksikasjalik sündmuse kirjeldus annab alust arvata, et tegemist ei väljamõeldud vaid reaalselt aset leidnud sündmusega. Kuna Ruslan Tangijev ja Andrei Štšepetov ei ole pärast nimetatud sündmust kokku puutunud, oli tunnistaja sirmiga varjamine kohtu hinnangul põhjendatud selleks, et vältida tema hilisemat äratundmist välimuse järgi. Andrei Štšepetov andis tunnistajana samamoodi ütlusi (kd 18, tl 113 pöördel – 117) amfetamiini käitlemise kohta 2011. a koos Janek Gingeli, Anna Manova, Sergei Semjonovi ja Mihhail Jevdokimoviga. Tunnistaja sõnul teab ta Mihhail Jevdokimovi jutu järgi, et 2011. a kevadel või juunis tõi Denis Romanov suurema koguse narkootikume, mis kuulusid Tangijevile ja mida pidi realiseerima Jevdokimov. Samuti räägib tunnistaja sellest, kuidas ebakvaliteetse aine tõttu pidi ta raha tagasi maksma. Selgus et see oli Tangijevi oma, viimane nõudis seda tagasi ja ähvardas auto põlema panna. Kuna Ruslan Tangijevile ei ole esitatud süüdistust selles, et ta oleks käidelnud amfetamiini 2011. a, ei ole Andrei Štšepetovi ütlused tõendina asjakohased. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 1 ei saa kohus väljuda süüdistusakti raamest ja anda hinnangut Ruslan Tangijevi tegevusele väljaspool esitatud süüdistust. Mihhail Jevdokimovi (kd 18, tl 129 pöördel - 131) ütlustest nähtub, et ta tunneb Ruslan Tangijevit alates 2011. a, kui tutvus temaga Denis Romanovi, hüüdnimega Kirpitš, kaudu. Nad käisid Tangijevil maja juures töödel abiks. Sergei Semjonov tundis Ruslan Tangijevit ja uhkeldas temaga, millised sõbrad tal on. Ka tunnistaja Jevdokimov ei tea midagi, mis tõendaks või lükkaks ümber Ruslan Tangijevile ja U.M-ile KarS § 184 järgi esitatud süüdistust. Tunnistaja kinnitab, et Ruslan Tangijevil ei olnud mingit seost Lätist

narkootilise aine toomisega. Selles ei ole Ruslan Tangijevile käesolevas asjas ka süüdistust esitatud. Pärast Andrei Štšepetovi ülekuulamist kohtuistungil kohtus Ruslan Tangijevi kaitsja Mihhail Jevdokimoviga arestimajas. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kaitsja rääkis sellest, mida ütles Andrei Štšepetov kohtus. Kohus leiab, et on kuna kohtus veel ülekuulamata tunnistajale on eelnevalt saanud teatavaks teise tunnistaja ütlused samade asjaolude kohta, millega seoses kaitsja tunnistajat kohtuistungil küsitles, tuleb Mihhail Jevdokimovi ütlused jätta kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tunnistaja Aslan Tangijevi (kd 18, tl 127-128) ütlustest nähtub, et ta käis Riias kohtumas Laimutis Mogenisega, kes rääkis talle, et Andrei Štšepetov oli öelnud Mogenisele, et ta pidi andma tunnistusi Ruslan Tangijevi vastu ja prokurör lubas siis kergemat karistust. Kohus leiab, et kuna Andrei Štšepetovi ütlused ei tõenda käesolevas asjas tähtsust omavaid tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid, puudub vajadus käsitleda Aslan Tangijevi poolt öeldut. Ka tema ütlused ei ole samadel põhjustel asjakohased. Järgnevalt käsitleb kohus Ruslan Tangijevi süüdistust fentanüüli omandamises ja edasiandmises. Sergei Semjonovi ja Marats Cibulise vahetu ülekuulamine oli raskendatud, kuna nad kandsid kohtuliku uurimise ajal vangistust Läti Vabariigis ja seetõttu on nende ütlused kohtule antud kaugülekuulamise teel vastavalt KrMS § 69 lg 2 p –le 1. Marats Cibulis on Tartu Maakohtu 30.08.2012. a otsusega mh süüdi tunnistatud 28.06.2011. a Sergei Semjonovilt vähemalt 1 grammi narkootilise aine fentanüüli omandamises ja hoidmises. Kohtus tunnistajana ütlusi andes tunnistas Marats Cibulis (kd 18, tl 112), et ta sai Sergei Semjonovilt 1 g fentanüüli ehk valget hiinlast prooviks. Semjonov palus leida ostjaid, kes hakkavad hulgi ostma ja andis ainet proovida. Semjonov andis mõista, et see tuleb selliselt inimeselt, kelle hüüdnimi on Tšetšeen, kas Ruslan või Rustam. 1 g maksis 100 latti. See oli viimane kord, kui ta Semjonovit nägi, pärast seda kadus ta ära. Ruslan Tangijevit ta ei tunne ega ole näinud. Sergei Semjonov andis deponeerimisel fentanüüli kohta järgmisi ütlusi. Tema helistamise peale kohtusid nad Ruslan Tangijeviga Valga-Valka piiril. Talle meenus, et Ruslan Tangijev oli rääkinud fentanüülist. Ta küsis temalt fentanüüli ja valetas, et tal on ostja, lootmata ainet saada. Mõned päevad või nädal hiljem Tangijev helistas ja ütles, et ole kodus ja ära telefoni välja lülita. Valka tuli inimene ja andis talle fentanüüli. Sellest 3 grammi võeti ära läbiotsimisel ja 1 g andis ta Marats Cibulisele. Kokkusaamisel hinnast juttu ei olnud. Sellest rääkisid nad Ruslan Tangijeviga hiljem telefoni teel, kui ta oli fentanüüli kätte saanud. Tangijev ütles, et tahab saada 70 eurot grammi eest. Seega kattuvad Marats Cibulise ja Sergei Semjonovi ütlused 1 g fentanüüli saamise kohta täielikult. Semjonov tunnistab, et sai fentanüüli Ruslan Tangijevilt. Ta on seda rääkinud ka Cibulisele, kes sai aru, et fentanüül tuleb isikult, kelle hüüdnimi on Tšetšeen, nimi kas Ruslan või Rustam, s.o Ruslan Tangijevilt.

05.04.2012. a on Sergei Semjonov tundnud fotode järgi ära Andrei Pallo isikuna, kes andis talle juunis 2011 piiripunktis üle 4 grammi fentanüüli, mille saatis Tangijev. (Äratundmiseks esitamise protokoll kd 16, tl 140-142). Ruslan Tangijev ei tunnista end süüdi fentanüüli käitlemises. Süüdistatava ütluste kohaselt oli telefonikõnedes Sergei Semjoviga juttu suitsudest ja alkoholist, 70 on sigarettide hind Eesti kroonides. Ta tundis ka Andrei Pallot ja kuulis tema õemehe käest, et Pallo tarvitab narkootikume. Kust Pallo narkootikume sai, tema ei tea. Andrei Pallot ei ole olnud võimalik üle kuulata, kuna ta on surnud 22.07.2011, s.o vähem kui üks kuu pärast fentanüüli edasiandmist Sergei Semjonovile, mis nähtub Tallinna Perekonnaseisuameti surmatõendist nr 49-2011/18077 (kd 6, tl 15-16). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi lahanguaktist nr 380 nähtub, et Andrei Pallo surma põhjuseks oli mürgistus narkootilise ainega, veres ja uriinis leidus fentanüüli (kd 6, tl 12-22). Andrei Pallo surma põhjus kinnitab, et tegemist oli isikuga, kellel olid kontaktid fentanüüli hankimiseks. Andrei Pallo oli ka Ruslan Tangijevi tuttav. Seetõttu ei ole alust kahelda selles, et Sergei Semjonov tundis ära õige isiku, kes vahendas fentanüüli Ruslan Tangijevilt Sergei Semjonovile. Sergei Semjonovi ütlused on kooskõlas ka 09.02.2012. a jälitusprotokollis (IV kd, tl 71-81) kajastatud Ruslan Tangijevi, Sergei Semjonovi ja Andrei Pallo omavaheliste kõnedega ajavahemikul 21.06-28.06.2011. a, mis on järgmised. 21. juunil 2011 helistab Sergei Semjonov Ruslan Tangijevile ja viimane küsib, kuidas me kokku saame. Semjonov ütleb, et seal kus eelmine kord, see oli otse kaamera vastas. Tangijev küsib, kas Semjonov kuidagi välja sõita ei saa ja viimane lubab tagasi helistada. 25. juunil 2011 helistab Tangijev Andrei Pallole ja on pahane, et teda kätte ei saanud ning lubab minna varsti Pallo juurde koju. Järgmisel päeval kella 10 paiku hommikul helistab Tangijev taas Pallole ja ütleb, et rääkida on vaja ja 30 minuti pärast on ta seal. Samal päeval, s.o 26. juunil kell 11 helistab Tangijev Semjonovile ja ütleb, et meil oleks vaja täna kuidagi kokku saada. Semjonov nõustub ja küsib, millele seal orienteeruda, mis kell. Tangijeb ütleb, et ära ennast välja lülita, seal tuleb sulle üks kõne. Kell 16.14 helistab Semjonov Tangijevile, kes ütleb, et annad mulle siis kiiresti vastuse. Semjonov ütleb, et tal on vaja huvi tunda, ta peab midagi pakkuma aga ei tea väljaminevat. Tangijev vastab: „Sinu jaoks ... teen seitse meie omasid“. Minut hiljem helistab Tangijev tagasi ja küsib, et kas Semjonov ikka sai aru, mida ta ütles. Semjonov vastab, et no seitse ... teie omasid. Tangijev ütleb: „See teeb seitse null.“. Kell 19.03 helistab Pallo Tangijevile ja ütleb: „Boss, kõik, ma olen linnas.“. Nendest kõnedest nähtub, kuidas Sergei Semjonov ja Ruslan Tangijev lepivad kokkusaamist kokku, kuidas Tangijev otsib Andrei Pallot, et talle ülesannet anda, Semjonov uurib hinda, kuna tal on vaja teha konkreetseid pakkumisi ja Tangijev selle hinna ka ütleb - 70. Õhtul kannab Pallo Tangijevile juba ette oma kohalolekust. Kaks päeva hiljem, s.o 28. juuni hommikul helistab Semjonov Tangijevile ja annab teada, et ta alles jõudis tagasi, käis sõitis nende asjadega. Tangijev küsib, kuidas asjad on ja Semjonov vastab, et ma jätsin sinna, vaatame mis ja kuidas, kõike ta sinna ei jätnud. Tangijev küsib veel, millal ma sinu käest vastust võin oodata ja Semjonov vastab, et lähipäevil. Nimetatud kuupäeva vestlus kattub nii tunnistaja Cibulise kui Semjonovi ütlustega - Semjonov viis Tangijevi poolt Pallo vahendusel talle saadetud 4 grammist amfetamiinist osa, s.o 1 grammi Cibulisele proovimiseks, et leida fentanüülile turgu. Ülejäänud aine leiti tema kodust seal toimunud läbiotsimise käigus.

Seega on tunnistajate Marats Cibulise ja Sergei Semjonovi ühesuguste ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et Ruslan Tangijev andis 26.06.2011. a vähemalt 4 grammi fentanüüli Andrei Pallole, et see toimetakse selle Valka Sergei Semjonovile. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.09.2011.a õigusabitaotluse alusel on saadetud koopiad Läti Vabariigis menetlusest olevast kriminaalasjast nr 11904009411 (kd 4, tl 83-199). 29.06.2011. a on toimunud läbiotsimine Sergei Semjonovi elukohas Valka linnas Rūjienas 4-33, mille käigus võeti elektripistikust ära ka 3 pakikest tundm atu sisuga (kd 4, tl 100-108). Äravõetud pakkides olevale ainele on määratud kaks ekspertiisi ning 17.08.2011. a on ekspert andnud arvamuse, et ühes pakis olnud 3,1378 g beeži värvi pulbritaolist ainet sisaldas 7% ehk 0,2196 g fentanüüli (kd 4, tl 127-133). Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 kehtestatud

kohaselt II nimekirja. Eestis on menetleja määranud kohtutoksikoloogia ekspertiisi Sergei Semjonovi kodust äravõetud fentanüülile (kd 4, tl 190 -192). Eksperdi arvamuse kohaselt piisab kümnele inimesele ühekordse joobe tekitamiseks kogusest 0,5-2 mg (0,0005- 0,002 grammi). 0,2196 g fentanüülist (mis sisaldus 3,1378 g narkootilise aine segus) piisab ühekordse narkootilise joobe tekitamiseks 1098-4392 inimesele. Ruslan Tangijevi poolt Sergei Semjonovile saadetud kogus oli suurem kui temalt äravõetud 3,1378 g, millest piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt 1098 -le inimesele. Seega käitles Ruslan Tangijev narkootilist ainet – fentanüüli – suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ruslan Tangijevil ei olnud luba ühelgi eelnimetatud põhjusel narkootilise aine käitlemiseks, seega oli fentanüüli omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik. Kohus on seisukohal, et Ruslan Tangijev käitles fentanüüli kavatsetult, s.o eesmärgipäraselt. Sergei Semjonov küsis temalt fentanüüli, öeldes, et tal on ostja. Sellise tellimise peale saatiski Ruslan Tangijev 4 grammi sama ainet, mida Semjonov küsis. Ruslan Tangijev on erineval ajal omandanud ja edasi andnud erinevaid narkootilisi aineid korduvalt: esmalt metamfetamiini, seejärel kolmel korral amfetamiini ning 2011. a ühel korral eelmistest ohtlikumat narkootilist ainet – fentanüüi. Seega vastab tema tegevus KarS § 184 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo tunnustele. Ruslan Tangijevile on esitatud süüdistus KarS § 392 lg 1 järgi veel selles, et kõigil kolmel korral, mil ta saatis Diana Šišanova kaudu amfetamiini Sergei Semjonovile, aitas ta sellega kaasa narkootilise aine toimetamisele üle riigipiiri. Süüdistuse sõnastus on järgmine:

Samuti on Ruslan Tangijevile esitatud süüdistus selles, et ta aitas kaasa fentanüüli üle riigipiiri toimetamisele, mis on sõnastatud järgmiselt:

KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Üldjuhul on kaasaitamine võimalik tegevusega. Ruslan Tangijevi süüdistuses on sisustatud tema poolt narkootilise aine üle riigipiiri toimetamisele kaasaaitamine ühel juhul teadlikkusega ja teisel juhul narkkotilise aine saatmisega teise isiku vahendusel. Kohus leiab, et kuna süüdistuses ei ole kirjeldatud ühtegi kaasaaitamise tegu, tuleb Ruslan Tangijev KarS § 22 lg 3- 392 lg 1 järgi, s. o amfetamiinini Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises oktoobris – novembris 2010. a, 28. novembril 2010. a ja 13. detsembril 2010. a ning Andrei Pallo poolt fentanüüli üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises 26.06.2011. a kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks mõista. Kohus ei tuvastanud narkootiliste ainete käitlemisel teo õigusvastasust ega Ruslan Tangijevi süüd välistavaid asjaolusid. III Karistus KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse ja KarS § 392 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 202 lg 2 ja § 345 lg 1 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 212 lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 280 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi on valeandmete esitamise ja võltsimise eest ette nähtud karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Karistusregistri seaduse § 351 lg 1 kohaselt loetakse alates 2013. aasta 1. oktoobrist süüteomenetluses isiku kehtivate karistusandmete ning süüteo korduvuse arvestamisel karistusregistris sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg lõppenuks käesoleva seaduse § -s 24 sätestatud tähtaja möödumisel, arvestamata karistusandmete kustutamise tähtaja katkemist. Seega on Ruslan Tangijevil üks kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 20.12.2007. a

otsusega karistati teda KarS § 255 lg 1, § 375 lg 1 ja § 376 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise eest ning maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käitlemises, samuti eeltoodud tegevuseks loodud kuritegelikku ühendusse kuulumises. (Karistusregistri teatis kd 17, tl 73-76; kohtuotsused kd 8, tl 117-149). Ruslan Tangijev vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 10.09.2009. a määruse (kd 8, tl 150-156) alusel 21.09.2009. a katseajaga kuni 04.06.2011, ärakandmata karistuse osa on 1 aasta 8 kuud 13 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustus (kd 8, tl 161-162) on koostatud 14.05.2009. a ennetähtaegseks vabanemiseks. Sellest iseloomustusest nähtub, et Ruslan Tangijev on tasakaalukas, positiivse ellusuhtumisega, tulevikule orienteeritud. Ta kahetseb toimepandud kuritegu ja soovib oma eluviisi muuta. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna iseloomustuse (kd 8, tl 158-159) kohaselt läbis Ruslan Tangijev 12 kuu pikkuse elektroonilise järelevalve aja probleemideta. Ta ei suutnud täielikult täita kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - leppis kokku kohtumise kinnipeetava külastamiseks Viru Vanglas, mis jäi ära ametniku sekkumise tõttu ja kohtus Denis Romanoviga. Ruslan Tangijevit iseloomustab kriminaalhooldusosakond isikuna, kes on laia silmaringiga, hea suhtlemisoskuse, analüüsivõime ja kindlate usuliste veendumustega. Ta aktsepteerib Eesti ühiskonna reeglitest vaid neid, mis talle sobivad ja kasulikud on. KarS § -s 58 ettenähtud Ruslan Tangijevi karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli Ruslan Tangijevil vabanemisel soov oma eluviisi muuta, siis tegelikkuses see nii ei läinud. Ta hakkas suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja salasigarettide ning ebaseadusliku alkoholiäri asemel tegelema narkootiliste ainete käitlemisega. Seega läksid vaatamata kantud karistusele uued kuriteod raskemaks. Ruslan Tangijev on 2010. a neljal korral käidelnud narkootilist ainet amfetamiini ning 2011. a fentanüüli. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Ruslan Tangijevile tuleb mõista KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 392 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 6 aastat vangistust ning KarS § 202 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust. Kuna tegemist on oma olemuselt erinevate kuriteoliikidega, ei pea kohus põhjendatuks KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldada absorbtsiooniprintsiipi ja lugeda kergemat karistust raskemaga kaetuks. Ruslan Tangijevi süü suurusele vastab kuritegude kogumi eest 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Ruslan Tangijev pani KarS § 184 lg 2 p 2 ja ja KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo toime ajal, kui ta oli karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel . Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega mõistetud vangistusest on Ruslan Tangijevil kandmata 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Seega

kujuneb tema lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusregistri teatise kohaselt (kd 17, tl 80-86) on Z.J kriminaalkorras karistatud korduvalt. 01.10.2013. a jõustunud karistusregistri seaduse muudatuste kohaselt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 2009. a otsusega on Z.J karistatud selle eest, et ta omandas 2008. a kaks varastatud sõiduautot, samuti on ta korduvalt kihutanud kindlustuspettusi toime panema mitmeid isikuid, sh Žanna Meltser-Z.J ja Aleksandr Turovskit. Viimane karistus 10.05.2011. a on Z.J-ile mõistetud samuti kindlustuskelmuse toimepanemises 2008. a. Mõlema otsusega mõistetud vangistusest on ta KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud (kohtuotsused kd 13, tl 144-174). Z.J-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele varavastaste kuritegu toimepanemise eest, on Z.J jätkanud kuritegude toimepanemist. Sõiduki Audi Q7 omastamise pani ta toime ajal, kui ta oli viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, s.o katseajal. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Z.J tuleb KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo eest karistada vangistusega, kuna kergemaliigilisem rahaline karistus ei ole piisav, et mõjutada teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Z.J on omastanud kuriteo läbi saadud vara teistkordselt, isikute grupis ja suures uriteo ulatuses, skeem on hästi kooskõlastatud ja ettevalmistatud, Z.J on oma osa selles püüdnud varjata, mis näitab tema süü suurust. Seega tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmisest määrast suuremana, s.o 2 aasast vangistust. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ja liita mõistetavale vangistusele, millest on maha arvatud eelvangistusaeg, Tartu Maakohtu 10. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust. Seega on Z.J-i lõplik ka ristus kohtuotsuste kogumis 3 aastat 11 kuud kuud ja 12 päeva vangistust. U.M ei ole käesoleval ajal ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (kd 17, tl 77-79). Süüdistusakti kohaselt on loetud U.M -i kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus sõiduki BMW X5 omandamisele kaasaaitamise kuriteos. Kohus leiab, et tegelikult ei ole U.M puhtsüdamlikku kahetsust ilmutanud vaid on kahetsenud ainult seda, et lahkus liiklusregistri büroost ja peitis sõiduki metsa. Selline käitumine, kus süüdistatav ei ole andnud toimepandud teo kohta õigeid ütlusi ja on tunnistanud vaid seda osa teost, mille kohta on olemas otsesed tõendid, ei näita sisulist kahetsust. Seega U.M-i karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et U.M tuleb karistada vangistusega. Ta on toime pannud kindlustuspettuse, omandanud isikute grupis suures ulatuses vara – välisriigist varastatud sõiduki ning aidanud kaasa samasuguse kuriteo toimepanemisele. Selleks on ta võltsinud dokumente, neid kasutanud ja esitanud ametiasutusele. Varastatud sõidukitega seotud kuriteod on toime pandud lühiese ajavahemiku jooksul ja näitavad U.M-i aktiivsust sellel perioodil 2011. a suvel, tema soovi teenida varastatud sõidukite omandamise arvelt. Seega on

U.M -i süü nii suur, et välistab rahalise karistuse mõistmise. Kindlustuskelmus on esimene kuritegu, mille U.M pani toime koos XXX 2010. a. Eesmärk saada pettuse teel kindlustusandjalt kindlustushüvitist, jäi saavutamata. Kohus leiab, et U.M -i süü suurusele selle teo eest vastab vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mis jääb alla KarS § 212 lg 1 sanktsiooni keskmist määra. Tema süü on oluliselt suurem KarS § 202 lg 2 järgi kvalifitsee ritavate tegude toimepanemisel, kus on üks täideviimise ja teine kaasaaitamise tegu, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses. Nende tegude eest karistab kohus U.M sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega, milleks on 2 aastat vangistust. Dokumendi võltsimisel ei ole U.M karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja selle teo eest mõistab kohus talle vangistuse KarS § 344 lg 1 keskmises määras, s.o 6 kuud. KarS § 345 lg 1 ja KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on U.M-i karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 järgi kuritegude toimepanemine isikute grupis, s.o sõiduki Audi Q7 võltsitud dokumentide kasutamises ja ametiasutusele valeandmete esitamises koos Z.J-iga . Viimati nimetatud tegude eest tuleb U.M karistada KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega. Kuna üksikkaristustest raskeim ei vasta kohtu hinnangul U.M-i süü suurusele kõigi kuritegude kogumi eest, tuleb talle mõista lii tkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. Z.J-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused (kd 17, tl 87). Tema karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada KarS § 58 p 10 järgi kuritegude toimepanemine isikute grupis, s.o sõiduki Audi Q7 võltsitud dokumentide kasutamises ja ametiasutusele valeandmete esitamises koos U.M -iga. Kohus leiab, et Z.J-i tuleb karistada vangistusega, kuna rahaline karistus ei oleks piisavalt mõjus ja tema süü on selleks liiga suur. Kuriteo objektiks oli suure väärtusega vara – hinnaline sõiduauto. Sõiduki arvele võtmisel kasutas ta võltsitud dokumente, tehe s seda isikute grupis, mis on vastutust raskendav asjaolu. Samas ei olnud Z.J kuriteo läbi saadud vara omandamise initsiaatoriks, mistõttu on võimalik talle mõista KarS § 202 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest samuti 1 aasta vangistust, lugedes KarS § 345 lg 1 ja 280 lg 1 järgi mõistetud 6 kuud vangistust raskema karistusega kaetuks. XXX on kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Samuti puuduvad tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et XXX ei ole võimalik mõista rahalist karistust, kuna tema süü on selleks liiga suur. Koos U.M-iga kutsusid nad kindlustusjuhtumi esile, korraldades sõidukite vahelise kokkupõrke Tabiveres. Selline tegevus eeldab pikemat ettevalmistust ja tegevuse koordineeritust. Arvestades seda, et tegemist on teise astme kuritegudega ning Z.J-i ja XXX varasemat õiguskuulekat käitumist, on võimalik nende suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid ja vabastada

nad mõistetud karistusest tingimisi käitumiskontrolli kohaldamata.

minimaalse

kolmeaastase

katseajaga

ilma

IV Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale makstud summad: Viivika Viikholmi sõidukulu kohtueelses menetluses 94,30 eurot (kd 17, tl 18); Tiina Tangi sõidukulu 37,91 eurot (kd 17, tl 173-174) ja Jevgeni Makarovi sõidukulu 20,28 eurot (kd 17, tl 168169); Tõiv Siitami sõidukulu 21,60 eurot ja saamata jäänud sissetuleku hüvitis 77,29 eurot (kd 17, tl 189-181) ; Toomas Virma sõidukulu 36 eurot (kd 17, tl 202-203); Sander Vaheri sõidukulu 6 eurot (kd 17, tl 184 -185) ja Sergei Seržantovi saamata jäänud sissetuleku hüvitis 48 eurot (kd 17, tl 196-197). Kohus leiab, et tunnistajatele makstud tasud tuleb hüvitada süüdistatavatel, kelle süüdistuses nad on kutsutud kohtusse tunnistusi andma. Nii tuleb Viivika Viikholmi kulud hüvitada Ruslan Tangijevil; Tiina Tangi ja Jevgeni Makarovi kulud võrdsetes osades Ruslan Tangijevil, U.M, Z.J ja Z.J , so a ́ 14,54 eurot; Sander Vaheri ja Sergei Seržantovi kulud võrdsetes osades U.M ja XXX, s.o a ́ 27 eurot; Toomas Virma kulud võrdsetes osades U.M, Z.J ja Z.J , s.o a ́ 12 eurot. Seega tuleb hüvitada nimetatud kuludest kokku Ruslan Tangijevil 108,84 eurot, U.M 53,54 eurot, Z.J ja Z.J mõlemal 26,54 eurot ja XXX 27 eurot. Tõiv Siitami poolt kantud kulutused tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda seoses Z.J-i õigeksmõistmisega süüdistuses KarS § 414 lg 1 järgi. Veel on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise kulud. Kohus on seisukohal, et ekspertiisideks kulunud summad tuleb mõista välja süüdistatavatelt, kelle süüdistusega seoses on ekspertiisid läbi viidud. Kuriteo kaastäideviijad hüvitavad ekspertiisitasud võrsetes osades, sõidukiga BMW X5 seotud ekspertiisikuludest tuleb Ruslan Tangijevil kui täideviijal hüvitada 2/3 ja U.M kaasaaitajana 1/3. Eeltoodud põhimõtte kohaselt jagunevad ekspertiisikulud järgmiselt: kohtutoksikoloogia ekspertiisi maksumus 95 eurot (akt nr 22, õiend kd 4, tl 192) tuleb hüvitada Ruslan Tangijevil; dokumendiekspertiisi maksumusest 246 eurot (akt nr 11EDM0047, õiend kd 14, tl 33) 1/3 U.M – 82 eurot ja 2/3 Ruslan Tangijevil – 164 eurot; dokumendiekspertiisi maksumusest 246 eurot (akt nr 12E-DM0015, õiend kd 9, tl 95) U.M, Ruslan Tangijevil, Z.J ja Z.J igaühel 61,50 eurot; DNA-ekspertiisi maksumusest 741 eurot (akt nr 11E-GE0980, õiend kd 14, tl 130) Ruslan Tangijevil 2/3 - 494 eurot ja U.M 1/3 - 247 eurot; liiklustrassoloogiaekspertiisi maksumusest 413 eurot (akt nr 11E- LT0128, õiend kd 14, tl 140) 2/3 Tangijevil – 275 eurot ja 1/3 U.M -138 eurot; dokumendiekspertiisi maksumusest 246 eurot (akt nr 11E-DM0049, õiend kd 9, tl 136) Z.J ja U.M mõlemal 123 eurot; käekirjaekspertiisi maksumus 282 eurot (akt nr 12E-DK0014, õiend kd 9, tl 159) U.M; liiklustrassoloogiaekspertiisi maksumusest 413 eurot (akt nr 11E-LT0146, õiend kd 9, tl 174) U.M, Z.J ja Z.J igaühel 137,66 eurot; hääleekspertiisi maksumus 862 eurot (akt nr 12E -IF0002, õiend kd 6, tl 84) ja infotehnoloogiaekspertiisi maksumus 1608 eurot (akt nr 12E-IA0007, õiend kd

13, tl 11) Ruslan Tangijevil; kujutiseekspertiisi maksumusest 761 eurot (akt nr 12E-IV0003, õiend kd 13, tl 21) U.M, Z.J ja Z.J igaühel 253,66 eurot. Seega tuleks Ruslan Tangijevil hüvitada ekspertiisikuludest kokku 3559,50 eurot, U.M 1324,82 eurot, Z.J 452,82 eurot ja Z.J 575,82 eurot. Seoses Z.J-i õigeksmõistmisega KarS § 414 lg 1 järgi, tuleb lõhkepaketiga seotud ekspertiiside kulud kokku 1513 eurot jätta riigi kanda, s.o DNA-ekspertiisi maksumus 969 eurot (akt nr 11E-GE1136, kd 15, tl 163), lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi maksumus 430 eurot (akt nr 11E-PL0040, kd 15, tl 168) ja DNA- ekspertiisi maksumus 114 eurot (akt nr 12E-GE0226, kd 15, tl 178). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjatele makstud tasud. Kohtueelses menetluses on Ruslan Tangijevile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Mare Lauri tasu 230,06 eurot (kd 17, tl 42, 45); kohtumenetluses esitas lepinguline kaitsja advokaat Meelis Masso taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 10 320 eurot. U.M -i kaitsja advokaat Rein Napa tasu kohtueelses menetluses on 115,04 eurot (kd 17, tl 49) ja kohtumenetluses advokaat Andres Veskil 4396.80 eurot. Z.J-i kaitsjate advokaat Aivar Hindi tasu kohtueelses menetluses on 153,39 eurot (kd 17, tl 52, 56, 60) ja advokaat Aivar Kellol 86.40 eurot (kd 17, tl 62-63) ning kohtumenetluses advokaat Aivar Kellole 2611,20 eurot. Z.J-i kaitsja advokaat Anu Pärteli tasu kohtueelses menetluses on 76,70 eurot (kd 17, tl 66, 69) ja kohtumenetluses advokaat Valli Murdel 2536,80 eurot. XXX kaitsja advokaat Heiki Kuninga tasu kohtueelses menetluses on 57.60 eurot (kd 17, tl 71) ja kohtumenetluses 1497,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p -s 5 ettenähtud kaitsjatele kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud tuleb hüvitada süüdistatavatel järgmiselt: Ruslan Tangijev 435,24 eurot (kd 17, tl 106-107), U.M 0,45 eurot (kd 17, tl 108), Z.J 0,45 eurot (kd 17, tl 109), Z.J 0,45 eurot (kd 17, tl 110) ja XXX 0,45 eurot (kd 17, tl 158). KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel on menetluskuludeks veel asitõenditega seotud kulud: 1) sõiduki Audi Q7 transportteenuse (Tallinn , Tööstuse 52 – Tallinn, Tervise 30) maksumus Autopuksiir OÜ -le 48 eurot (kd 17, tl 30-31) ja sõiduki Audi Q7 puksiirteenuse (Tallinn Tartu) maksumus Restart SB OÜ -le 120 eurot (kd 17, tl 35-36), mis tuleb võrdsetes osades hüvitada U.M, Z.J ja Z.J , s.o 168 eurost igaühel 56 eurot; 2) sõiduki BMW X5 puksiirteenuse (Kohtla -Järve - Tartu) maksumus Restart SB OÜ-le 220 eurot (kd 17, tl 25-26), mis tuleb hüvitada võrdsetes osades U.M ja Ruslan Tangijevil, s.o a` 110 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel muud menetlejal kriminaalasja menetlusega tekkinud menetluskuludeks on: 1) FIE Väino Miil poolt veterinaararstina 06.11.2011 osutatud teenuste maksumus kokku summas 74,16 eurot (kd 17, tl 39-40); 2) Garaažiboksi sulgemiseks ehituspoest ostetud tabalukk, tabakramp, kruvikeeraja ja kruvide maksumus kokku 13,31 eurot (kd 17, tl 21-22), mis tuleb hüvitada võrdsetes osades U.M ja Ruslan Tangijevil, s.o kummalgi 6,65 eurot. Kutsete saatmise kulu jagab kohus süüdistatavate vahel vastavalt süüdistuse mahule, mõistest 90,47 eurost (kd 17, tl 72) välja 25 eurot Ruslan Tangijevilt ja U.M-ilt , 15 eurot Z.J-ilt ja Z.J-ilt ning 10,47 eurot XXX. KrMS § 181 lg 1, 2 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, välja arvatud need, mis õigeksmõistetu on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõnaga. Arvestades süüdistuse mahtu, milles Ruslan Tangijev, U.M ja Z.J-i õigeks mõistetakse, peab kohus põhjendatuks jätta KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda osa nende menetluskuludest. Seoses Ruslan Tangijevi osalise õigeksmõistmisega KarS § 22 lg 3- 392 lg 1 järgi jääb riigi kanda ekspertiisikuludest 2000 eurot, veterinaarteenus 74,16 eurot ja riigi õigusabi kulud 230 eurot. Seoses U.M -i osalise õigeksmõistmisega, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, on põhjendatud jätta riigi kanda tema õigusabikuludest 1500 eurot. Lisaks eelpool käsitletud riigi kanda jäänud ekspertiisikuludele 1513 eurot ja tunnistajale makstud hüvitistele 98,89 eurot, tuleb seoses Z.J-i õigeksmõistmisega KarS § 414 lg 1 järgi, jätta riigi kanda veel osa tema õigusabi kuludest, s.o 500 eurot.

V Asitõendid Kohtule on esitatud järgmised salvestised: Infotehnoloogia ekspertiisiakti nr 12E-IA0007 lisana CD-plaat ekspertiisitulemustega (pakend 2, akti nr 12E-IA0007), kujutiseekspertiisi ekspertiisiakti nr 12E-IV0003 lisana CD- (pakend 1 akti nr 12E-IV0003), CD plaat fotoaparaadi Canon IXUS mälukaardil olevate failidega 30.11.2011. a vaatlusprotokolli juurde, CD plaat fotoaparaadi Pentax pildifailidega 29.11.2011. a vaatlusprotokolli lisana, 7 DVD plaati pealtkuulatud kõnede salvestistega jälitusprotokollide lisana, CD plaat väljavõttega pealtkuulatud kõnedest tunnistaja Sergei Semjonovi ütluste deponeerimise protokolli lisana, DVD plaat kahtlustatava Diana Šišanova ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisana, CD plaat Z.J-i sülearvutist Dell Inspiron M5010 kopeeritud pildifailidega; DVD plaat, millel Tartu Maakohtu 13.10.2011.a määruse nr 84 -2011 alusel kriminaalasjas nr 10260103693 teostatud jälitustoimingu käigus kogutud teave (pakend 8KUULAMINE). Samuti on esitatud 2 CD-plaati 05.05.2012 Valga Selver turvakaamerate videosalvestistega (pakend VALGA SELVER), AS-i Eesti Statoil Tartu Karlova 123 teenindusjaama poolt üle antud videosalvestuse koopia (pakend 2TANKLA), AS Eesti Statoil Valga teenindusjaama 22.06.2011 turvakaamera salvestis (pakend 3TANKLA, Neste Eesti AS Ringtee A24 turvakaamerate 17.08.2011 ja 05.08.2011 videosalvestused (pakend 1TANKLA), Olerex AS Sillamäe tankla turvakaamerate

08.09.2011 videosalvestus (pakend OLEREX-1), DVD plaadid Jõhvi Pargi 54 asuva Eesti Krediidipanga kontori 05.08.2011 ja 06.08.2011 turvakaamerate videosalvestustega (pakendid PANK-1 ja PANK-2), CD plaat kõnesalvestusega (pakend IDA). Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud eelviidatud salvestised, mis on erinevate protokollide lisad, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Samuti tuleb jätta kriminaalasja juurde Diana Šišanova poolt üle antud paberileht kirjega 263BDC, krediidipanga sularahakorraldus nr 40C2A, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje nr Z 6301195, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje EST/S/40019910 ja kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje Salva kindlustus Poliis nr 51215763. Tunnistaja Marina Pallo andis politseile üle mobiiltelefoni Nokia IMEI-koodiga: 355368049741376 ning mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga: 35480801861187 (pakend 1 AP); Z.J-ilt võeti ära sinist värvi nahkkaantega märkmik (pakend 3JVLO). Ruslan Tangijevi kahtlustatavan a kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon Nokia 1616-2, mille korpusel imei-kood 355369/04/062053/6 (telefonis puudub aku ja sim-kaart) ning NOKIA telefoniaku BL-5CB (pakend 2RTKP) ja mobiiltelefon MOTOROLA, IMEI koodiga displeil 357334015266325, milles TELE2 sim-kaart telefoninumbrile 55516570 (pakend 3RTKP). Ruslan Tangijevi elukohas toimunud läbiotsimise käigus võeti ära elektrooniline seade RF Bug Detector (pakend 3RTLO(B), mobiiltelefon Black Berry koos musta värvi ümbrisega, mobiiltelefoni korpusel IMEI kood 354005029079333, mobiilis sees micro SD mälukaart 4GB ja mobiiliaku S08354 (pakend 5RTLO(A), fotoaparaat Pentax pakend 20RTLO(A), ja musta värvi sülearvuti DELL Vostro 1015 mudelinumbriga PP37L koos DELL adapteriga (pakend 15RTLO). U.M-i kahtlustatavana kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon SAMSUNG IMEI koodiga 358001043467790, milles Sim kaart telefoninumbrile 58051656 (pakend 1VKKP). U.M -i kasutuses oleva sõiduki Volvo S60, reg nr 304TJG, läbiotsimisel võeti ära mobiiltelefon Samsung GT-E1081T IMEI kood 352960045658167, milles ELISA simkaart nr EE21110607119962 (pakend 2KALO) ning tema elukohas läbiotsimise käigus Simpel kõnekaart numbrile 59107235, mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 352960042932375, mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 352960042921188, milles Simpel SIM-kaart nr. 8937201011031477564F ja mobiiltelefon NOKIA IMEI koodiga 358054010992977, milles Simpel SIM-kaart nr 8937201010120016408F (pakend 1VKKO), Zen kõnekaardi ümbris mobiiltelefoni numbrile +37256722291 (pakend 2VKKO), mobiiltelefon NOKIA IMEI koodiga 355387042441016 ja mobiiltelefon NOKIA E52 IMEI koodiga 355216037801092 (pakend 8VKKO). KrMS § 126 lg 3 p 2 näeb ette, et KrMS § 126 lg 3 p -s 1 nimetamata asitõend tagastatakse menetleja määruse või kohtuotsusega omanikule või seaduslikule valdajale. Asitõenditeks olevad fotoaparaadid, telefonid ja sülearvutid, samuti Ruslan Tangijevi elukohast ära võetud valveseade ning Z.J -ile kuuluv märkmik tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada nende omanikele. U.M-i poolt kindlustusfirmale 28.08.2010. a esitatud sõidukikindlustuse kahjuavaldus ja tema 23.07.2010. a seletuskiri tuleb tagastada QBE Insurance Limited Eesti filiaalile. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis olevad sõiduki BMW registreerimistunnistuse numbriga DS666350 I ja II osa, Saksamaa Liitvabariigis välja antud sõiduki registreerimistunnistuse nr

DN119523 I ja II osa ning Saksamaa sõiduki rahvusvaheline sertifikaat tuleb jätta KrMS § 125 lg 1 alusel ekspertiisiasutuse kollektsiooni. Kriminaalasjas asitõenditena vaadeldud ja omanikele tagastatud esemed tuleb viivitamatult vabastada asitõendi staatusest. Need on järgmised: Z.J-ile tagastatud mobiiltelefon LG IMEI-koodiga 35913103302072800 ja sülearvuti Dell Inspiron M5010 seerianumbriga 00196-203-112-173; Aleksandr Šisanovile tagastatud mobiiltelefon Nokia E65, IMEI koodiga 358631013330204 ja mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 352574014487677/2 01; Gerli Põldojale tagastatud mobiiltelefon Apple iPhone, IMEI koodiga 012535004729290; Anna Sorgele tagastatud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI koodiga 358615030812500; Žanna Meltser- Z.J-ile tagastatud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI koodiga 358615036084096; Darja Zaitsevale tagastatud mobiiltelefon „HTC“ IMEI koodiga 355797041688344; Aleksei Ivanovile tagastatud mobiiltelefon Samsung, IMEI koodiga 358590030491516; Vladimir Novikovile tagastatud mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 353531047187627; Kairi- Maris Põldojale tagastatud iPhone IMEI koodiga 012265001222939; Dmitri Afanasjevile tagastatud nutitelefon „HTC“ IMEI koodiga 352668040256685; Rainis Ojale tagastatud mobiiltelefon „Nokia“ IMEI koodiga 352066024350071 ja Jaan Zooberile tagastatud mobiiltelefoni Nokia 6070. Hävitamisele kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel järgmised asitõendid: Sõiduki Audi Q7 25.07.2011. a müügileping ning 05.08.2011. a müügileping, heledat värvi riie, mille sisse oli mässitud imitatsiooni -lõhkepakett ИM -82 107M, sõiduki Audi Q7 registreerimismärgid numbriga 209 BFD, Zen kõnekaardi ümbris mobiiltelefoni numbrile +37256722291, ZEN Sim kaart nr EE2110413086116, ZEN Sim kaardi ümbris numbrile +37256754966, Elisa Sim kaart nr EE21110209098168, Diil SIM-kaart nr 8937201007010040274F EMT, deformeerimistunnustega mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga 354225033563938 (pakend 13VDLO-1), samuti sõiduki Audi Q7 registrinumbriga 209 BFD Eesti Vabariigi registreerimistunnistus nr ED544197. Järgnevalt käsitleb kohus Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuterritooriumil asuvate sõidukite BMW X5 VIN-koodiga WBAFF41070L351336 ja sõiduki Audi Q7, registreerimismärgiga 209 BFD seonduvat. Sõiduki BMW X5 omanikuks on kindlustusselts AXA Versicherung AG, kes on sõiduki maksumuse selle omanikule hüvitanud (kd 14, tl 159-201). Audi Q7 omanikuks on Volkswagen Leasing GMBH, kelle õigusi esindab Altor Mobile Service GmbH (kd 17, tl 3-15). Kolmanda isiku AXA Versicherung AG esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotleb kriminaalasjas asitõendiks oleva BMW X5, registreerimismärgiga BM -LL2925, tehasetähis (VIN) WBAFF41070L351336 tagastamist sõiduki omaniku AXA Versicherung AG volitatud esindajale Aleksanders Djominsile KrMS § 126 lg 3 p 2 ja AÕS § 80 alusel. Taotluse esitaja leiab, et kuna sõiduk on varastatud ja valdus läks üle omaniku tahte vastaselt, siis ei toimunud sõiduki valduse üleminekuga selle omandi üleminekut (kd 14, tl 204-205). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 2 ja AÕS § 80 alusel tuleb sõiduk BMW X5 tagastada omanikule AXA Versicherung AG, sõiduki vastuvõtjaks on volitatud SIA Info Riga

esindajana Aleksanders Djomins ning sõiduk Audi Q7 selle omanikule Volkswagen Leasing GMBH-le. Samuti tuleb omanikule tagastada sõiduki Audi Q7 2 süütevõtit-alarmpulti. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 95 lg 3 kohaselt ei toimu omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. AÕS § 95 lg 3 välistab seega Ruslan Tangijevi poolt sõiduki BMW X5 heauskse omandamise ja U.M-i, Z.J-i ning Dmiti Z.J-i poolt sõiduki Audi Q7 heauskse omandamise, kuna kriminaalasjas uuritud tõendite alusel on leidnud tõendamist, et nimetatud sõidukid läksid nende omanike valdusest välja nende tahte vastaselt varguse toimepanemise tulemusena. Kui asi on läinud omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt, siis on heauskne omandamine välistatud kestvalt. Omanikul on oma asja väljanõudmise õigus olenemata sellest kui mitu korda seda on edasi võõrandatud.

Ingeri Tamm Kohtunik

Ene Smirnova Rahvakohtunik

Robert Närska Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.