Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-2976 (15233000267)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
K.V süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
K.V, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht aiandusühistu xxxx, isik ei ole karistusregistrisse kantud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.03.2015, v.-adv. Galina Tšelnokova
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.V KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o summas 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui K.V ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. K.V’le määratud katseaja alguseks lugeda 30.04.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Tõkend elukohast lahkumise keeld K.V jõustumisel.
suhtes tühistada kohtuotsuse
KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.V-lt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.V tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 681 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates maist 2015 igakuiselt vähemalt 56,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700032212 ning selgitus: „K.V , 1-15-2976, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud K.V, olles alkoholijoobes, 08.03.2015.a kella 09.10 paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva-Narva-Jõesuu Hiiemetsa tee 10. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx. K.V väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 0,87 +/-0,09 mg/l, st vähemalt 0,78 mg/l. II Süüdistuse sisu K.V süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.03.2015.a kella 09.10 paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva-Narva-Jõesuu Hiiemetsa tee 10. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx. K.V väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 0,87 +/-0,09 mg/l, st vähemalt 0,78 mg/l. Sellise käitumisega rikkus K.V liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus K.V sellise käitumisega
liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani K.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 järgi. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Pavel Gordijevski taotleb K.V süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 424 järgi KarS § 44 alusel rahalise karistu sega
(ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega K.V-le määrata karistus summas 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat. KarS § 50 lg 1 alusel võtta K.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) kuuks. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt K.V süüdistuses saabusid kohtusse 13.04.2015. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 09.04.2015. Süüdistatav K.V on kahtlustatavana ülekuulamisel 11.03.2015 palunud võimaluse korral kohtukulude maksetähtaja aastast pikendust. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus K.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor -, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo korral võib kohus süüdlase suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Elena
K.V karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava K.V puhul, keda ei ole karistusregistrisse kantud, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega, millise võib tema suhtes KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaks aastat. Samuti on eeltoodust tulenevalt põhjendatud minimaalse võimaliku lisakaristuse kohaldamine. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.