Kohtulahend

Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 53% Vangla toetab V.N tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib V.N elama asuda aadressile xxxx. Tegemist renoveerimisjärgus 4-toalise eramuga. Pere majanduslik olukord on kinnipeetava ema sõnul rahuldav ning ta on valmis poega toetama peale vabanemist. Vabanemise on V.N võimalus saada tööd põllutöödel. V.N on varem olnud kriminaalhooldusel, mis on lõppenud vangistusega. Prokurör Jaanika Kõrgmaa esitas kohtule kirjaliku täiendatud seisukoha, milles ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. 9.04.2015 sõlmiti Viru Ringkonnaprokuratuuris kokkulepe, milles prokurör taotleb kohtult V.N-i süüdi tunnistamist KarS § 404 lg 1 järgi ja nõuab karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.N-i karistust Tartu Ringkonnakohtu 1.09.2014 otsusega mõistetud karistuse s.o 1 aasta 10 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes vangistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguspäevaks lugeda eelmises kohtuotsuse märgitud karistuse alguspäev s.o 10.12.2013. Kohtuistung on määratud 5.05.2015. V.N selgitab, et tänase seisuga jääb ta sõlmitud kokkuleppe juurde ja nõustub, et vangistuses pani toime uue kuriteo. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri täiendava arvamusega ja süüdimõistetu selgitustega, leiab, et V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.N isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V.N nimetatud tingimusele ei vasta, sest ehkki V.N puuduvad distsiplinaarkaristused, temale on esitatud süüdistus 24.01.2015 kella 17.29 ajal Viru Vanglas toime pandud süütamises ehk KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kohtusse on edastatud kokkulepe, milles eelnimetatud teo eest taotleb prokurör V.N-ile liitkasituseks reaalse vangistuse. V.N on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasemale karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem V.N-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks V.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. V.N pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti jätkas ta süütegude toimepanemist vangistuses. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja vangistuses puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust või eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ja vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.N vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.