Kohtulahend

    



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle või võtma arvele Töötukassas ühe kuu jooksul pärast vabanemist, mitte viibima kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, osalema sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 76 lg 4 alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, s.o. kuni 11.08.2016. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja J.V ́e vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tartu Maakohus edastas Tartu Vangla esitatud materjalid 18.03.2015 Viru Maakohtule kinnipeetava J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 28.05.2014 otsusega on J.V süüdi tunnistatud ning talle on mõistetud järgmine karistus: KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi –6 kuud vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi – 8 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks vangistus 1 aasta, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel, lõplikuks karistuseks jäi vangistus 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loetu eelvangistuses viibitud aeg, 27.08.2013-29.08.2013, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.04.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust, mida ta kannab alates 17.12.2013. a. Karistuse kandmise algus 17.12.2013 ja lõpp 11.08.2016. Kinnipidamisasutusest J.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Isikul on põhiharidus, vangistuses alustas xxxabanemisel on garanteeritud töökoht abitöölisena ettevõttes xxx. Tasumata võlanõudeid on 14.01.2015 seisuga 3746,39 euro ulatuses. Vabaduses oli probleeme alkoholi tarvitamisega. On kriminaalkorras karistatud 2 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%. Vangla toetab J.V ennetähtaegset vabastamist. 2(4)

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama ema juurde aadressile xxx. Tegemist on rahuldavate tingimustega kahetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda. Ema on nõus J.V vanglast vabanemisel toetama materiaalselt. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. J.V on 2 korda kriminaalkorras karistatud. J.V on varem olnud kriminaalhooldusel, pani katseajal toime uue kuriteo. J.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et J.V tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ja pani toime teise astme kuriteo, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda (esimesel korral karistati šokivangistusega ja osa karistusest jäeti tingimuslikult kohaldamata). Kriminaalhoolduse ajal pani toime uued kuriteod. Hetkel on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Aadressil elab kinnipeetava ema üksida kahetoalises korteris, ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 48%. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, peab kohus põhjendatuks anda J.V-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus käesoleval hetkel enda eesmärgi täitnud. Katseaeg on eeltoodud asjaoludel J.V suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine –

3(4)

käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada J.V motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kuna süüdimõistetu pani kuriteod toime alaealisena, kohaldub tema suhtes KarS § 761 lg 2. Vastava sätte kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Arvestades, et süüdimõistetu puhul saabub pool mõistetud karistusajast 14.04.2015, s.o enne käesoleva määruse jõustumist, tuleb seda eripreventiivsetest asjaoludest lähtuvalt ka kohaldada. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna J.V-le katseajaks täiendavad kohustused.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.