Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-10738
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2015 Narva kohtumajas
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Riina Palmi
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 13.04.2015 erakorraline ettekanne M L Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
M L , isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxx Ragnar Plistkin
Prokurör
Irina Žurina
Kaitsja
Olga Sadovina
Kriminaaldooldusametnik
29.04.2015
Kohtuistungi aeg Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna M L rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei ilmu registreerimisele. M L tunnistati Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 13.06.2014 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega 2 kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kohaldades katseaega 1 aastat 6 kuud. Lisakohustusena määrati: mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse algus 13.06.2014 ja lõpp 12.12.2015.
Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt 19.03.2015 kodukülastuse käigus tehtud narkootilise aine kiirtest näitas, et M L tarvitas narkootilist ainet-THC. Samuti hoiab kõrvale kohtu poolt määratud kontrollnõue täitmisest: registreerimine oli ettenähtud 23.03.2015, kuid kriminaalhooldusalune käesoleva ajani ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda. 23.03.2015 on saanud vastus järelepärimisele xxx, et M L on kustutatud kooli õpilaste nimekirjast õppevõlgnevuse tõttu 20.03.2015 direktori 19.03.2015 käskkirja nr 2.1-13/75ÕK alusel. Õppides 01.09.2014-20.03.2015 ehitusviimistluse erialal puudus M tundidest põhjuseta 520 tundi, mistõttu tema õpiedukuse keskmine hinne on 1,9 . 30.03.2015 vastusest järelepärimisele xxx selgus, et õppetöösse xxx suhtus M L ükskõiksusega ning isegi ei püüdnud õppida – oma kutsekoolis käimist selgitas pedagoogidele vaid sellega, et käib siin söömas ja semudega suitsetamas. Neljast tunnist suutis loengus viibida vaid 2 tundi, selgitas, et ta ei suuda rahulikult paigal istuda, ta ei saa aru millest räägitakse, teda ei huvita õppimine ning õppida pole tal üldse vaja. Lõpptulemusena oli J.V õpilaste nimekirjast kustutatud. M käitumine kuni 2014 aasta detsembrini on asenduskodu kasvatajatega olnud siiski korrektne ning esinesid vaid üksikud vihapuhangud ja solvamised. Ajast, mil noormees sai 17-aastaseks tema käitumine muutus halvemaks – ta ei pea ühtegi enda antud lubadust, enamuse ajast (mida tal on palju kuna kutsekoolis õppimast ta keeldus) veedab kriminaalhooldusalune väljaspool asenduskodu tuttavate ja sõprade juures, logeleb ja kolab koos nendega kaubanduskeskustes või teadmata kus. Kasvatajatega vestluses nõustub nende väidetega, kuid tegutseb ikkagi oma äranägemise järgi, aegajalt kaotab enda üle kontrolli ja lõhub asju, ajab arvuti tagant välja nooremaid lapsi, nimetab neid solvavalt. Väga palju esineb mitteööbimisi, ennast näitab näole iga kolme ööpäeva tagant (ööbima mitte jäädes) selgitades, et talle on seda lubatud kriminaalhooldaja poolt. Pidevalt valetab ja ei suhtu tõsidusega määratud tingimisi kriminaalkorras karistusse. Oma tuttavate ja sõpradega peab end samuti ebaadekvaatsel ülal. Näiteks: kaupluses poetas M L ühele oma tuttavatest jope kapuutsi sisse deodorandi ja ootas, et kauplusest väljudes hakkab tööle häiresignaal. Kuid signaali ei olnud ning M võttis deodorandi tuttava kapuutsist välja näidates seda narritades turvamehele. Noorukid peeti kinni. Sellest juhtumist bravuuritses M L pärast teiste laste ees asenduskodus. Suhtumine teistesse asenduskoduteenusel olevatesse lastesse on muutunud tarbijalikuks – suhtleb laste ja noortega vaid siis, kui see on talle kasulik. Näiteks palub kasutada mobiiltelefoni või MP4 mängijat ning lapsele neid asju ei tagasta (müüb maha ning uhkustab sellega). Neid tegusid kriminaalhooldusalune ei kahetse. Ka bioloogiliste vanematega suhtleb M vaid omakasupüüdlikel eesmärkidel – siis, kui on võimalik vanematelt raha välja norida. M on võtnud omaks kriminaalse käitumismudeli ning tema suurearvuline sõprus- ja tutvusringkond väljaspool asenduskodu on õiguskuulekusest väga kaugel. Alates 19.03.2015 kuni seniajani ei ole M L asenduskodus ööbinud, on käinud end kasvatajatele iga kolme päeva tagant näitamas, riideid vahetamas ja lahkub koheselt teatamata kuhu ja millal tuleb. Piirkonnakonstaablit oleme kriminaalhooldusalune mitteööbimistest suuliselt teavitanud. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. M L selgitas kohtus, et ta on rikkumisega nõus, kuid palub jätta taotlus rahuldamata ning lubab, et edaspidi täidab kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt. Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulatud poolte arvamused, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne M L mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalusel esinevad käitumiskontrolli rikkumised – ta ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele, ei ela kohtu poolt määratud aadressil, tarvitab narkootikume. Kõikidega rikkumistega on M L nõus, kuid seletas, et kõik rikkumised toimusid peale 19.03.2015 narkotesti, et ta kartis tulla registreerimisele. Juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt RKKKo 3-1-3-24-97, p 1). Viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele alluda. (RKKKo 3-1-1-61-13). Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. M L viibis kriminaalhoolduse all alates juunist 2014 ning kuni märtsini 2015 ei ole tal rikkumised esinenud. Kohus nõustub, et M L rikkus kontrollnõudeid ja kohustust tahtlikult, kuid võtab arvesse kriminaalhooldusaluse alaealisust ja arengut. Arvestades erakorralises ettekandes olevaid andmeid, süüdimõistetu seletusi, prokuröri ja kaitsja hinnangut, ei ole antud juhul rikkumised piisavad otsustamiseks, et käitumiskontroll M L suhtes ebaõnnestus. Asjaolu, et M L ilmus vabatahtlikult kriminaalhooldus osakonda, annab kohtule kinnituse, et tema suhtes on võimalik edaspidi teostada käitumiskontrolli. Peale selle KarS § 74 kohaselt on kriminaalhooldusametnikul teisi võimalusi selleks, et mõjutada M L käitumist. Lähtudes ülalmainitust, arvestades M L seletusi ja kriminaalhooldusametniku arvamust, leiab kohus, et tuleb jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M L suhtes karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning anda kriminaalhooldusalusele võimalus kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s:
Kriminaalhooldusametniku Olga Sadovina taotlus M L Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus M L riigi õigusabi osutamise eest tasu 133.72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summa 133.72 riigi kanda. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.