Kriminaalasi nr 1-09-11463
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number
1-09-11463
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Korsunovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR KORSUNOV, isikukood 37206220253, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.02.2009 ja lõpp 10.04.2021
Jätta ALEKSANDR KORSUNOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Korsunovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega nr 1-09-11463 mõisteti Aleksandr Korsunov (endine Pukki) süüdi KarS § 185 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat, mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud ning mõisteti süüdi KarS § 136 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 31.01.2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 1 kuu 25 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 1 kuu 25
päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aeg – 16.02.2009.a. Aleksandr Korsunovi on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude laad on erinev, varieeruv. Varem on isikut karistatud väljapressimise eest, mis oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega; mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt. Soodusteguriteks on olnud grupi mõju ja sõltuvusainete tarbimine. Kinnipeetav on vanglas olles töötamisest keeldunud. Isik osales sotsiaalprogrammis "Vägivallast turvalisuseni" ja käis Convictuse tugigrupis, kuid katkestas, kuna läbiviija sõnul isik ei allu grupireeglitele ja korraldustele. Kinnipeetav osales Corrigo tugigrupis ning on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Alates 01.09.2014 omandab isik abikoka eriala. Aleksandr Korsunov on käesolevaks ajaks karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 aastat 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase I. B ja poja A. B aadressil xxxx. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal abiellunud Z K. Võimalikul vabanemisel soovib isik elama asuda samale aadressile, kus elas enne vangistust. Korter on 3-toaline, elamistingimused on head. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Korter on hetkel veel ema omandis, kuid ta on andnud oma kirjaliku nõusoleku seoses Aleksandr Korsunovi elama asumisega sinna elektroonilise valve alla. Peale vabanemist õe sõnul esimese asjana vormistatakse korter Aleksandr Korsunovi nimele. Keskhariduse omandas kinnipeetav xxxx II Keskkoolis. 1,5 aastat õppis isik xxxx elektriside automaatikat. Kinnipeetava sõnul on eesti keel tema emakeel. Majanduslikku olukorda hindas isik heaks, täitmata nõuded puuduvad. Kinnipeetav kulutas raha ka mõnuainete hankimiseks. Vabaduses olles oli xxxx direktor, kus äri läks hästi, raskused olid aastast 2008. Viimased kaks aastat aitas isa vilja koristamisel, oli kombainer. Kinnipeetav on töötanud ehitusvaldkonnas nii Eestis kui Inglismaal, on töötanud ka autojuhina. Vabanedes on kinnipeetaval olemas töökoht isale V P kuuluvas firmas xxxx, mille tegevusalaks on põllumajandus. Töökoha olemasolu ja valmisolekut palgata Aleksandr Korsunov tööle kinnitas firma esindaja telefoni teel. Aleksandr Korsunovi lähivõrgustikku kuuluvad ema L P, isa V P ja õde O P. Samuti on isikul abikaasa ja laps, kes elavad hetkel naise ema juures xxxx, kuid kellega tihedalt kontaktis ollakse. Abikaasa ootab last, kes peaks sündima juulikuus. Kui Aleksandr Korsunov peaks vanglast vabanema, kolib tema abikaasa xxxx. Suhted lähedastega on toetavad, nii isiku abikaasa, ema-isa kui ka õde ootavad isiku vabanemist vanglast. Perekond on üldiselt heal majanduslikul järjel ning õe sõnul nõus isikut vajadusel materiaalselt, samuti moraalselt toetama. Isikul on õe sõnul üks negatiivse mõjuga sõber Aleksandr, kes oli ühtlasi ka kuriteo kaasosaline ning kes samuti kannab karistust vanglas. Lähedaste hulgas väidetavalt kriminaalkorras karistatuid ei ole. Endise elukaaslasega on suhted katkenud, kinnipeetav suhtleb oma pojaga telefoni teel, suhted on head. Vanematega suhtleb isik telefoni teel, ema käib kokkusaamistel. Varasemast abielust on kinnipeetaval tütar, keda ta toetab rahaliselt. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga inimesed. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav telefoni teel kuriteo kaasosalise A S. Info alkoholi tarvitamise kohta puudub. Kinnipeetav on olnud nii heroiini kui ka kokaiini tarvitaja, süstides heroiini 2-3 korda päevas 1998.a aastani. Teda on karistatud NPALS alusel 2 korda. Kinnipeetav mõistab, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed, mistõttu ta soovib oma käitumist muuta, on selleks motiveeritud. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Korduvate väär- ja kuritegudega on isik
rikkunud ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Risk edaspidisteks rikkumisteks on olemas, arvestades varasemat käitumist. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga, suuteline oma tundeid ja mõtteid kontrollima. Isik võib käituda üleolevalt. Ametiisikutesse võib isik suhtuda negatiivselt, loobuda koostööst. Kontaktisikuga on kinnipeetav viisakas ja rahulik. Aleksandr Korsunov omab kindlaid plaane, võimalikul vabanemisel soovib asuda tööle isa firmasse ning toetada oma naist, kellega varsti sünnib laps. Probleemide lahendamisel on kasutanud tihti vägivalda. Kinnipeetav kontrollib oma sõnu, ei riski väikeste saavutuste nimel. Aleksandr Korsunovi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui isik jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega, kui isikul on võimalus kiiresti suurt raha teenida, kui inimesel on olnud konfliktsituatsioon kinnipeetavaga. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel olukordades, kus Aleksandr Korsunov tajub ebaõiglust. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning narkootikumide levitamises. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada Aleksandr Korsunovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks tehakse ettepanek määrata 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et isikul on varasema käitumiskontrolli ajal esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ning isik on toime pannud uue kuriteo katseajal, mille eest mõistetud karistust kannab praegusel ajal. Kriminaalhooldusametnik teeb isiku ennetähtaegse vabastamise korral ettepaneku kohaldada tema suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused ning teeb ettepaneku tulenevalt isiku kandmata jäänud karistuse pikkusest määrata elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks 12 kuud. Aleksandr Korsunov ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tunneb ennast süüdi, kuna pani toime raske kuriteo. Kinnipeetav tahab alustada uut elu ja leiab, et selle jaoks on tal kõik olemas. Aleksandr Korsunov palub kohtult anda talle võimalus enda realiseerimiseks. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Korsunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 02.03.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. A. Korsunovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuses viibib ta teist korda. Olles varasemalt Harju Maakohtu 31.01.2007
kohtuotsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, millest reaalselt tuli ära kanda 4 kuud ja 5 päeva ning 3 aastat 1 kuu ja 25 päeva jäi tingimisi kohaldamata, ei ole süüdimõistetu õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistusest suuremat osa vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi (KarS § 185 lg 3, § 121, § 136 lg 2 järgi sätestatud) kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele ei muutnud A. Korsunov oma käitumist ning pani toime uusi kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord 24 kuu kestel suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Eelnimetatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (karistatud NPALSi alusel 2-l korral ning kriminaal- ja väärteomenetluse korras mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu A. Korsunovi poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 21% ja 24%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, kujuneks A. Korsunovi katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, s.o üle viie aasta
ja 11 kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 10.04.2021) arvab prokurör, et ebamõistlikult pikaajaline katseaeg ja maksimaalse kestusega kriminaalhooldus (24 kuud) nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh KarS § 136 lg 2 sätestatud isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (seda enam, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistkümneaastase isiku suhtes) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Prokurör leiab, et süüdimõistetul vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele ei ole piisav, õigustamaks A. Korsunovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuritegude raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne A. Korsunovi poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Aleksandr Korsunovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Korsunov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Aleksandr Korsunovi positiivselt iseloomustavad asjaolud (sh mitmete sotsiaalprogrammide läbimine) üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Aleksandr Korsunov on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab ta Harju Maakohtu 17.03.2010 kohtuotsuse kohaselt karistust muuhulgas KarS § 185 lg 3, 121, 136 lg 2 järgi, s.h esimese raskusastme narkokuriteo eest, mis on toime pandud alaealise suhtes. Nimetatud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu 31.01.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o samuti esimese raskusastme narkokuriteo eest määratud katseajal. Varasema käitumiskontrolli ajal on esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Aleksandr Korsunovil 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud selle eest, et ta keeldus töötamast. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades Aleksandr Korsunovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse
mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Soodusteguriteks kuritegude toimepanemisel on olnud nii grupi mõju kui ka sõltuvusainete tarbimine. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul narkoprobleemid, varasemad kuriteod on pandud toime narkojoobes või seotud narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku minevikuga inimesed, nii nähtub vangla iseloomustusest, et vangistuses olles suhtleb kinnipeetav telefoni teel käesoleva kuriteo kaasosalise A S. Positiivseks on Aleksandr Korsunovi puhul see, et tal on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Samuti on positiivne asjaolu, et isikul puuduvad TÄITISe andmetel võlgnevused. Samas kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Korsunovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.