Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Suhotski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.03.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-11463 KarS § 185 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 136 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Aleksandr Suhotski karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 16.02.2009.a. Kohtuotsus on jõustunud 22.11.2010.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.02.2009.a ja lõpeb 16.02.2018.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.02.2015.a. 09.02.2015.a edastas vangla kohtule materjalid Aleksandr Suhotski ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Aleksandr Suhotski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda Aleksandr Suhotskit vangistusest vabastada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ja käitumine vangistuse ajal. Isik on toime pannud rasked kuriteod. Positiivne on prokuröri hinnangul see, et isik on vangistuse ajal jätkanud õpinguid ning lõpetanud 12 klassi, omandanud puidupingitöölise kutse ja osalenud riigikeele õpingutes, võttis osa sotsiaalprogrammidest, tugigrupi tööst ning rehabilitatsiooni toetavatest tegevustest, kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu üle kuriteo toimepanemise asjaolusid. Sotsiaalprogrammide positiivne mõju isikule on kaheldav, kuna isik on peale programmide läbimist toime pannud kolm

2 (5)

distsiplinaarrikkumist. Isiku ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamine on võimalik erandlike asjaolude olemasolul. Aleksandr Suhotski suhtes erandlikke asjaolusid prokuröri arvates ei esine. Prokurör leiab, et ärakantud karistus pole proportsionaalne toimepandud kuritegudega ning isiku käitumine vangistuse ajal ei ole õiguskuulekas. Ainuüksi see, et saabunud on tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus, ei ole vabastamise alus. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör kohtul jätta Aleksandr Suhotski vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Aleksandr Suhotski avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Ta kinnitas, et saab aru enda poolt toimepandud kuriteo raskusest ja kahetseb väga. Ta on osalenud erinevates programmides ja soovib jätkata edasist elu seaduskuulekalt. Vabaduses on ootamas teda naine ja kaks last, lisaks on naine ka käesoleval aja lapseootel. Tema ema ja isa tervislik seisund on raske ning vajavad Aleksandr Suhotski tuge. Samuti vajab naine tuge laste kasvatamisel. Kaitsja esitas kohtule täiendavaid dokumente, millest on näha, et Suhotski on teinud vanglas oleku ajal järeldusi enda käitumise osas. Kaitsja esitas kohtule tõendi töökohast, tõendi elukaaslase raseduse kohta, lapse sünnitunnistuse, eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi, gümnaasiumi lõputunnistuse, klassitunnistuse, hinnete lehed, direktori käskkirja kiituse avaldamise kohta, tunnistuse rehabilitatsiooni läbimise kohta, eluviisi treeningu läbimise tunnistuse, eesti keele õppimise kohta tunnistuse, tunnistuse programmi teadus ja vaim läbimise kohta, diplomid spordivõistlustel osalemise kohta, haigusloo isa xxxxxxxxxxxxxxxxxx tervise kohta, samuti ema tervisliku seisundi kohta. Kaitsja leiab, et vabastamise eesmärgiks on see, et isik saaks suunduda ühiskonda ja ei paneks enam kuritegusid toime, saaks aru, mis ta on teinud, oma käitumisega ta peaks jätma vangla ametnikule arusaamise, et ta tõepoolest on aru saanud teost ja teinud järeldused. Kaitsja hinnangul on Aleksandr Suhotski peale eelmist ennetähtaegse vabastamise arutamist teinud järeldusi, näidanud ennast heast küljest, ta on läbinud mitmed kursused. Aleksandr Suhotski distsiplinaarkaristuste osas on kaitsja on arvamusel, et üldise põhimõtte vastane on isikut sundida tööle, mille eest makstakse väga väikest tasu. Aleksandr Suhotskil on pere, naine ja lapsed, kes käivad kokkusaamistel. Sündimas on veel üks laps. Erandlik asjaolu on ka see, kui isikul on vanad vanemad, kelle eest lastel on kohustus hoolitseda. Kaitsja leiab, et ei saa küll öelda, et ei ole erandlikke asjaolusid, mis tingiks Aleksandr Suhotski vabastamise. Kaitsja palub leida võimalus, et Aleksandr Suhotski vabastada enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Suhotski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Suhotski on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Suhotski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Suhotski on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt vangistust kandnud. Varasemad kuriteod on toime pandud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil, vägivalda kasutades. Käesolev kuritegu on varasemaga võrreldes raskem, tegemist on rahvatervise vastu suunatud ohtliku I astme kuriteoga - narkootilise aine edasiandmine alaealisele ning viimase kihutamine narkootiliste ainete edasiandmisele ja alaealise suhtes füüsilise vägivalla kasutamine.

3 (5)

Aleksandr Suhotski kriminaalseid hoiakuid ning negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse iseloomustab ka asjaolu, et teda on väärteokorras karistatud 27 korda. Vaatamata varasemale kuritegelikule käitumisele vabaduses on Aleksandr Suhotski käitumine karistuse kandmise ajal pigem positiivne. Kohus leiab, et isik, kes taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist peakski just oma positiivse käitumisega vangistuse ajal näitama, et ta on senisest ärakantud karistusest teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Suhotski uimastisõltlane, kuid vangistuse jooksul läbinud aktiivse rehabilitatsiooni ning osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Aleksandr Suhotski lõpetas 12. klassi (esitatud on gümnaasiumi lõputunnistus ja hinneteleht, 11. klassi tunnistus, Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktori käskkiri kiituse avaldamiseks), omandas riigikeele A2 ja B1 tasemel, osales spordiprogrammis sõltlastele ja sektsioonidevahelisel korvpalli- ja jalgpalliturniiridel. Samuti läbis Aleksandr Suhotski Convictus tugigrupi 12 sammu, programmi Teadus ja Vaim ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 2013/2014 õppeaastal omandas Aleksandr Suhotski puidupingitöölise kutse. Rehabilitatsiooni toetava tegevusena osales Aleksandr Suhotski jooga ja vabastava hingamise treeningutel. Käesolevalt omab Aleksandr Suhotski ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, rikkumine on toime pandud enam kui 9 kuud tagasi, sisuks oli tööst keeldumine. Kohus märgib, et vangistuses on oluline täita kõiki kehtestatud reegleid, s.h ka osaleda majandustöödel. Samas on kohus seisukohal, et hinnates positiivseid arenguid, millised süüdimõistetu on vangistuse jooksul läbi teinud, ei ole Aleksandr Suhotski poolt enam kui 9 kuud tagasi toimepandud rikkumine selline, mis välistaks isiku ennetähtaegse vabastamise. Aleksandr Suhotski vabanemisjärgsed tingimused on samuti väga head, süüdimõistetul on olemas tugev sotsiaalne võrgustik lähedaste näol ning ta on läbi mõelnud edasised tegevused, et jätkata õiguskuulekalt. Vangla esitatud materjalide kohaselt asub Aleksandr Suhotski elama varasemasse elukohta koos elukaaslase ja lastega. Ramino Art OÜ juhatuse liikme poolt, milles kindlustatakse Aleksandr Suhotskile töö transport/logistika valdkonnas. Sellega on kindlustatud stabiilne sissetulek ning Aleksandr Suhotski poolne abi oma perekonnale. Vabanemist toetavana toodi kaitsja ja Aleksandr Suhotski poolt välja ka asjaolud, et Aleksandr Suhotskil ja tema elukaaslasel on sündimas on teine ühine laps ning tema vanemate rakse tervislik olukord. Kohus märgib, et otsustamaks, kas süüdimõistetut vabastada enne tähtaega, hindab kohus eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lapse sünd või lähedaste tervislik seisund ei ole sellised asjaolud, mis iseloomustavad kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut või tema elukäiku ega ka seda, kas karistus võiks olla eesmärgi täitnud. Vabastamise otsustus tuleneb siiski kinnipeetavast endast, tema tegudest ja toimunud muudatustest. Käesolevalt saab asuda seisukohale, et positiivsed muutused on toimunud just Aleksandr Suhotski enda käitumises ja suhtumises õiguskorda. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Suhotski tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada Aleksandr Suhotskit hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Aleksandr Suhotski on temale mõistetud 9 aasta pikkusest karistusest ära kandnud 6 aastat, mis võik olla piisav et isik saaks teha vajalikud järeldused õigusvastase käitumise taunitavusest ja sellega saabuvatest tagajärgedest. Arvestades kinnipeetava kriminogeensete riskide staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust on ka vangla toetanud Aleksandr Suhotski ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kohus on samuti seisukohal, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine

4 (5)

tagab ka piisava kontrolli Aleksandr Suhotski edasise käitumise üle. Süüdimõistetu saab enda järgneva käitumisega järelevalve tingimustes kinnitada, kas muutused on ka tegelikud või siis uute rikkumiste korral naasta vanglasse. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Aleksandr Suhotskile määrata katseaeg kuni 16.02.2018.a. Kuna kandmata karistusaeg on pikk, on kohtu arvates põhjendatud allutada Aleksandr Suhotski KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 24 kuuks. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Aleksandr Suhotskile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Aleksandr Suhotskile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.