Kohtulahend

Asjaolud. Viru Vangla esitas 16.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Klimaševski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Klimaševski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 17.03.2010.a. kohtuotsusega nr 1-09-11463 KarS §-ide 185 lg 3 järgi, KarS § 121 järgi ning KarS § 136 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Sergei Klimaševski karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aeg 16.02.2009. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Praegune karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kehalise väärkohtlemise ja vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varem oli karistatud avaliku korra rikkumise eest vägivalda kasutades. Praegused kuriteod on seotud ka vägivalla kasutamisega ja vabaduse võtmisega seadusliku aluseta, alaealise kallutamisega kuritegevusse, narkootikumide käitlemisega. Kuritegude laad on erinev. Põhjus kuriteo toimepanemisel rahalise kasu saamine. Soodusteguriks on grupi mõju. Kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, on keeldunud majandustöödest. Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. Vabanedes on võimalik elama asuda temale kuuluvasse 3-toalisesse kõigi mugavustega korterisse. Antud elukohas elab hetkel isiku ema koos pojaga. Eluase sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava emale ja vennale on selgitatud elektroonilise valve olemust ja nad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema elukohas. Isik omab pikaajalist elamisluba. Omab põhiharidust, valdab suhtlemistasandil inglise keelt, enne vangistust töötas ametlikult. Vangistuses soovib töötada või õppida. 2012 alustas õpinguid keevitaja erialal ning lõpetas 2014 aastal. Lisaks on lõpetanud B2 riigikeele kursused. Hetkel omandab keskharidust. Kinnipeetaval on olemas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikiri, mille kohaselt Gümnaasium on nõus Sergei Klimševski peale vanglast vabanemist võtma enda kooli 10. klassi õppima. Rahalisi nõudeid ei ole. Vabanedes on garanteeritud töökoht. Kuriteo toimepanemise eesmärk on rahalise kasu saamise eesmärk. Isikul olid raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kuigi kinnipeetaval oli kindel sissetulek ning ametlik töökoht, teenis ta raha ebaseaduslikul teel. Lähiringkonda kuulub ema ja vend, peamiselt suheldakse kirja, kokkusaamiste ja telefoni teel. Suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava ema on väidetavalt nõus ka peale vabanemist kinnipeetavat materiaalselt toetama. Isiku vend on kriminaalkorras karistatud. Kokkusaamistel käivad ka tuttavad, isik ei ole sotsiaalselt isoleeritud. Arvestades toimepandud kuritegu kuuluvad suhtlusringkonda kriminaalse taustaga tuttavad, kuid enda sõnul ta ei suhtle enam nendega. Ema ja venna sõnade kohaselt ei ole nad kursis negatiivset mõju avaldavate isikute olemasolust. Väärteokorras on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Enda sõnul ei poolda kriminaalset eluviisi. Toimepandud kuriteos ei tunnista oma süüd ja väidab, et toimepandud tegu on fabritseeritud, seega ei näe põhjust käitumist muuta. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Varasemalt ei ole olnud kriminaalhoolduse järelevalve all. Tema sõnul tekkinud agressiivne käitumine oli reaktsioonina kannatanute tegevusele. Süüd toimepandud kuriteos ei tunnista, seega ei kaalutle kuritegude tagajärgede üle ja ei soovi oma tegutsemist kannatanute seisukohast vaadata. Lähtudes kuritegudest on alust järeldada, et isik võib kasutada probleemide lahendamisel vägivalda ja survestamist. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening. S. Klimaševski puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis, kui isik jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega, kui isikul on teatud negatiivsed eesmärgid ja ta tahab teenida raha ebaseaduslikult. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Oht seisneb selles, et isik võib kasutada alaealisi oma eesmärkide saavutamiseks

narkootikumide käitlemises, füüsilise vägivalla kasutamises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Viru Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 30.03.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. S. Klimaševski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval hetkel välistab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise see, et narkootiliste ja psühhotroopse ainete edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse eelduse esinemisel vabastada. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki. S. Klimaševski ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega. Kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 16.02.2018. Kinnipeetava vabastamine vangistusest oleks ilmselt ennatlik ega oleks põhjendatud. Isikule KarS § 64 lg 1 alusel absorptsioonipõhimõttest lähtudes mõistetud liitkaristus on KarS § 185 lg 3 sanktsiooni keskmise määra lähedane, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks põhjendatud. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt käesoleval ajal vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Toimepandud narkokuriteo ning isikuvastaste kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning vägivaldse kuriteo eest tema süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele jm) ei ole piisavad, õigustamaks S. Klimaševski käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna S. Klimaševski kannab karistust rahvatervisevastase (narko-) ning isikuvastaste (mh toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes) kuritegude toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narko- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Süüdimõistetu kujuneks eelnimetatud katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 16.02.2018), ebamõistlikult pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Seetõttu S. Klimaševskil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud, võib riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vasta õiguskorra kaitsmise huvidele. Maakohtu istung. 31.03.2015 toimunud videokohtuistungil palus süüdimõistetu anda talle võimalus vabaneda, et saaks jätkata õpinguid. Edasi tahab minna kõrgkooli õppima minna. Plaanib pulmi pidada, tal on juba 5 aastane laps. Kinnipeetav keeldus majandustöödest, sest samal ajal pidi minema õppima kutsekooli keevitajaks, olid riigikeele kursused B1 tasemel ja ei jätkunud aega. Käis veel agressiivsuse asendamise treeningprogrammis. Distsiplinaarkaristus määrati ukse sulgemise eest, kui se eei olnud lubatud. Töötasu saab vabanedes olema 7 eurot tund. Tööle on võimalik asuda kohe peale vabanemist. Kinnipeetav soovis vabaneda, et elada normaalset elu. Eesmärk on minna edasi kõrgkooli. Varem isik käitumiskontrolli all ei ole olnud, aga on valmis täitma neid kontrollnõudeid. Elektrooniline järelevalve ei sega tööd. Toimepandud teo osas märkis kinnipeetav järgmist. Tegelikult ei müünud ega andnud edasi narkootikume. See oli ammu, 6 aastat tagasi. Isiku jaoks on see väga raske teema, mitte kedagi ei süüdista selles, mis juhtus, ainult iseennast. Kaitsja leidis kohtuistungil järgmist. Ta on kandnud oma karistusest ära 2/3, mis on natuke üle 6 aasta. 3 aastat on kandmata karistust. On selge, et karistuse mõistmisel kaalub kohus kõiki asjaolusid. Ta on ära kandnud oma karistusest väga pika aja. Esinevad formaalsed eeldused. Ta teadvustab endale, et on valesti käitunud ja saab aru sellest kõigest, mis ta on valesti teinud. Karistuse peamine eesmärk on mõjutada isiku hoiakuid ja see pikk aeg on oma eesmärgi täitnud. Talle tuleks anda võimalus karistuse kandmist jätkata kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on käitunud positiivselt, ta on läbinud hulgalisi erinevaid tegevusi, ta on osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt. Ta õpib 10. klassis Jõhvi gümnaasiumis, osaleb erinevates huviringides. Ta ei istu lihtsalt oma aega ära, vaid sisustab seda kasulikke tegevustega. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud kõik programmid, mis talle ette kirjutatud. Tal on vabanedes võimalik jätkata õpinguid Tallinna Täiskasvanute gümnaasiumis. Vangla on isiku vabastamist toetanud. Iseloomustus on positiivne, negatiivset välja toodud ei ole. Tal on üks distsiplinaarkaristust kambriukse sulgemise eest, kuid ta ei teadnud, et ust sulgeda omavoliliselt ei tohi. Uue kuriteo toimepanemise riski hinnatakse alla keskmise ja ma leian, et neid riske on võimalik maandada käitumiskontrolliga. Väljas pool vanglat on isiku elutingimused head. Tal on olemas oma elukoht, töö. Elukoht vastab elektroonilisevalve tingimustele. Tal on olemas lähedased. Tal on olemas elukaaslane, ema, vend ja kriminaalhooldaja, kes hakkavad tema elukorraldust kontrollima. Tal on olemas kõik võimalused selleks, et olla seadusekuulekas inimene vabaduses. Olgugi, et kandmata karistuse aeg on pikk, kuid pikka aega vangistuses viibinud isiku puhul on võimalik taasühiskonnastumist toetada. Katseaeg oleks maksimaalselt 24 kuud ja sellest 1 aasta oleks elektroonilise järelevalve all. Elektrooniline järelevalve distsiplineerib isikut ja kuivõrd isikut ei ole varem tingimisi karistatud, tuleks anda talle võimalus oma elu korraldada kriminaalhooldaja

järelevalve all ning isik tingimisi vabastada ja määrata riskide maandamiseks vangla iseloomustuses märgitud kohustused. Talle on teada ka see, kui ta peaks rikkuma neid nõudeid katseajal, siis tema motivaatoriks peaks olema küllaltki pikk ärakandmata karistus. Kaitsja palus vabastada Sergei Klimaševski tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas nii elukoht kui töökoht ja vangla toetab tema vabastamist, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, kes kannab karistust muu hulgas raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest võib isikule mõista ka eluaegse vangistuse. Arvestades talle mõistetud vangistuse pikkust ning selle ärakandmata osa, riivaks tema vabastamine käesoleval hetkel ühiskonna õiglustunnet. Kinnipeetaval on distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Kuigi isikul oleks vabanedes olemas töökoht, on ta pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tegemist on isikuga, kes on teeninud raha ebaseaduslikul teel ka siis, kui tal oli ametlik töökoht ja sissetulek. Seega on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et tegemist on isikuga, kes on vangistuses viibides keeldunud majandustöödest. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kuni 24%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiga, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et S. Klimaševski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S. Klimaševski vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.