Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
27. aprill 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-4835
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 20.09.2014 ja lõpp 20.09.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, A.A-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.A on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 22.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 188 lg 1 järgi ning karistatud
vangistusega 4 kuud, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistatud vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.09.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Soodusteguriks on narkootikumide kuritarvitamine, millest tingituna isik käitub impulsiivselt, ei mõtle teiste isikute seisukohtadele, ei oska lahendada probleeme ning võib kasutada probleemide lahendamiseks ebaseaduslikke võtteid. Isik on pannud kõik kuriteod toime materiaalse kasusaamise eesmärgil. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung A.A taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta ennast parandanud ning läbinud vangistuses kõik programmid. Varasemalt ei tahtnud isik ennast muuta, kuid nüüd on ta narkootikumidest vabanenud. Isiku sõnul ei hakka ta vabaduses enam vanade sõpradega suhtlema, võtab ennast töötuna arvele ning hakkab tööd otsima. Prokurör A.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav on 2 korda distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (isik on olnud metadoon asendus-võõrutusravil), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80%. Seega on antud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ning (viimati Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsusega) kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80%. Ohustatud on ühiskond kui tervik. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalsete isikutega ning isik ei lähe tööle. Soodusteguriks on narkootikumid. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Lähedased on valmis teda materiaalselt toetama. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on suured võlgnevused. Materiaalse kasu saamiseks kasutab ebaseaduslikke viise. Isikul puudub probleemide lahendamise oskus. Materiaalsete probleemide lahendamiseks on toime pannud vargusi. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane toime uusi varavastaseid kuritegusid, et saada kiiret majanduslikku kasu. Kinnipeetaval on probleemid narkootikumide kuritarvitamisega. Isik alustas narkootikumide tarvitamist 18-aastaselt. Isiku sõnul on ta motiveeritud elama narkootikumide vaba elu ning on nõustunud raviga. Kohtu hinnangul on narkootikumide tarvitamine uue kuriteo toimepanemise riskifaktor. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja narkosõltlased. Isik on tunnistanud, et ta on teiste poolt kergesti mõjutatav. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab loobuda narkootikumide tarvitamisest, kui ta asub taas suhtlema kriminaalse taustaga isikutega või isikutega, kes narkootikume tarvitavad. Kinnipeetav ei ole oma vigadest õppinud ning kordab samu vigu. Isik ei suuda mõista teiste isikute seisukohti. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ning tal on kohati kuritegelikud hoiakud. Kohtul puudub veendumus, et isik on oma vigadest nüüdseks järeldused teinud ega asu taas toime panema kuritegusid. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhooldus nõudeid, mis viitab sellele, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne. Isik rikkus kontrollnõuet registreerimise kohustus. Lisaks sellele pani isik katseajal toime uusi kuritegusid. Samuti viitab isiku ohtlikkusele vangla iseloomustuses välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent, mis on kohtu hinnangul sedavõrd kõrge, et kohus ei pea põhjendatuks isikut antud hetkel vabastada. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku poolt varasemalt kontrollnõuete rikkumisest ja suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib taaskord rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.