Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

RESOLUTSIOON

karistuse

Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus F.L-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 266 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Eelnevast nähtuvalt on F.L karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 266 lg 2 p 1 kohaselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale vähemalt teistkordse ebaseadusliku tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuna uuest KarS redaktsioonist on välja jäänud korduvuse tunnus, siis on käesoleval ajal F.L-i tegevus kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, mis on väärtegu. Seega F.L-i toimepandud tegu pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Kuna KarS § 266 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg pole möödunud F.L-i järgmises episoodis: F.L isikuna, kes on varem pannud toime sissetungimise ja varguse, taas ajavahemikul xxxa ukseluku lõhkumise teel maja juures seisvasse NxxxTxxx kuuluvasse xxxx. Tjxxx tekitatud varaline kahju on mikrobussi ukseluku lõhkumise tõttu 100 eurot. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava F.L-i karistus e vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta F.L-i karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi.

Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.