lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11366/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11366/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1422
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11366/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.01.20141-13-11366/17Tallinna Ringkonnakohus10.04.20141-13-11366/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11366

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Karen Džagarjani kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015. a määrus muutmata ning Karen Džagarjani kaitsja Dmitri Školjari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Karen Džagarjan tunnistati Harju Maakohtu 17. jaanuari 2014. a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ning § 68 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 1 aasta 4 kuud 17 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 9. juunil 2014 ja lõpeb
25.oktoobril 2015. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
16.veebruaril 2015.
2.
Viru Maakohtu 5. märtsi 2015. a määrusega jäeti K. Džagarjan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.1 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K. Džagarjani on kahel korral kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varem on teda karistatud narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise eest. K. Džagarjan on viibinud ühel korral katseajal, mille jooksul pani ta toime uue kuriteo. Praegu kannab K. Džagarjan karistust seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega. K. Džagarjan juhtis sõidukit narkojoobe seisundis ja seda vaid kolm päeva pärast eelmist kohtuotsust. Väärteokorras on teda karistatud kokku 17-l korral.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude dünaamika jäänud samaks (mõlemad kuriteod on ühiskonnaohtlikud), kuritegude riskiteguriks on narkootikumide tarbimine. Eelnevast järeldas kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja K. Džagarjan on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkaks süüdimõistetu elama seaduskuulekalt. Selline võimalus oli talle juba antud, kuid ta on oma käitumisega näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. 2.2 Positiivsena võttis kohus arvesse, et K. Džagarjan on vangistuses töötanud majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib ta asuda elama aadressile XXX. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on K. Džagarjani vend, kes on nõus süüdimõistetu vastuvõtmise ja valveseadme paigaldamisega. Korteris elavad ka K. Džagarjani ema ja õde, kes toetavad süüdimõistetu vabanemist samale elamispinnale. Perekond on nõus isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht süüdimõistetul puudub. Kohus on seisukohal, et perekonna toetav suhtumine ja kindla elukoha olemasolu maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.3 Kohtu hinnangul ei oleks K. Džagarjani ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seaduskuulekat elu. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal, ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kellele on narkootikumide tarvitamine saanud harjumuseks, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks vabaduses viibides käituda seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja koostatud arvamusest lähtuvalt leidis kohus, et tegemist on vähemalt olulise riskiga, et isik võib toime panna uue kuriteo. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25. oktoobril 2015, mis tähendab, et ärakandmisele kuulub veel natuke alla ühe aasta. Kohtul puudub veendumus, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud.

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Džagarjani kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Maakohus analüüsis vaid kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku, kuid jättis tähelepanuta teised tähtsad vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on tema edasine õiguspärane käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Seejuures näitab kinnipeetava vastavust nendele tingimustele tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal, tema resotsialiseerumine ja teised asjaolud, mis iseloomustavad vangistatut karistuse kandmise, mitte ainult kuriteo toimepanemise ajal. Kuna kogu kohtu motiveering põhineb sellel, mis toimus kuriteo toimepanemise ajal, ning kohus jättis arvestamata asjaolud, mis leidsid aset karistuse kandmise ajal ja mida rõhutasid ka Viru Vangla ja prokuratuur, ei saa kaitsja maakohtu järeldustega nõustuda. K. Džagarjani vabastamiseks on täidetud kõik materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mistõttu on põhjendatud vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.2 K. Džagarjan oli karistatud tingimisi vangistusega esimese raskusastme rahvatervisevastaste narkokuriteo eest. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust teise astme kuriteo eest. Üksnes kuriteo raskus aga ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. K. Džagarjani on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi. K. Džagarjanil on üks distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul, kuid rikkumine ei olnud raske

ning oli seotud telefoninumbri registreerimata jätmisega. Vangla kinnitas, et narkosõltuvust K. Džagarjanil diagnoositud ei ole. Seega puudub uue kuriteo toimepanemise risk seoses narkootikumide tarbimisega. 3.3 Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. K. Džagarjanil on vabaduses kindel elukoht. Tal on moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased, kellega tal on väga head suhted. K. Džagarjan on lubanud edaspidi sõltuvusaineid mitte tarvitada, sest tal on nüüd teised prioriteedid. Viru Vangla toetab K. Džagarjani tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus K. Džagarjan viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Samuti aitaks elektrooniline valve K. Džagarjanil esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kaitsja hinnangul tuleks K. Džagarjanile, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K. Džagarjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Põhjendamatu on kaitsja etteheide, mille kohaselt tuginevad maakohtu põhjendused K. Džagarjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel üksnes tema kuriteo toimepanemise asjaoludele. Kohus on arvestanud kõiki K. Džagarjani isikut iseloomustavaid asjaolusid, sh tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal kui ka sellele järgnenud perioodil. Ehkki isiku käitumine ja tehtud edusammud vangistuses on karistuse eesmärkide saavutamise hindamiseks vaieldamatult olulised, ei ole tema varasem elukäik sugugi vähem oluline, prognoosimaks isiku käitumist kinnipidamisasutusest vabanedes. Nii on K. Džagarjan varem üles näidanud täielikku hoolimatust süüdimõistva kohtuotsuse ja sellega kohaldatud katseaja suhtes. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu 6. juuni 2013. a otsusega narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise eest 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Juba kolm päeva pärast kohtuotsuse tegemist tabati K. Džagarjan uue kuriteo toimepanemiselt – mootorsõiduki narkojoobe seisundis juhtimiselt. Uue kuriteo toimepanemise ning katseaja kontrollnõude (narkootiliste ainete tarvitamise keelu) rikkumisega vahetult pärast süüdimõistvat kohtuotsust näitas K. Džagarjan üles äärmiselt hoolimatut suhtumist talle riigi poolt tehtud etteheitesse ja kohaldatud karistusse. Need asjaolud ei iseloomusta üksnes K. Džagarjani poolt toime pandud kuritegu, vaid tema isikut üldisemalt.
6.Samuti on kohus võtnud arvesse süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus arvestas süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludena seda, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Hinnates süüdimõistetu käitumist ja hoiakuid vangistuse kandmise ajal, ei saa ringkonnakohus mööda vaadata kinnipeetava kohta kontaktisiku poolt koostatud iseloomustusest. Sellest nähtub, et K. Džagarjan ei saa tegelikult aru, et ta oleks midagi valesti teinud, ning kahetseb vaid vahelejäämist. Probleemi narkootikumidega süüdimõistetu eitab ega näe nende halba mõju.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et kui eelmise riskihindamise koostamisel tunnistas K. Džagarjan vähemalt korra nädalas kanepi tarvitamist, siis nüüd väidab ta, et narkootikumide tarbimine oli ebaregulaarne. Ehkki K. Džagarjan on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tekitab eeltoodu ringkonnakohtus kahtlusi programmi edukuses. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantud karistus oleks pannud K. Džagarjani oma tegude tõsidust teadvustama ning oma käitumist muutma.

7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K. Džagarjani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.