lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11366/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-11366/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11366/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.01.20141-13-11366/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.03.20151-13-11366/42Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus 10.04.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-13-11366

Kohtukoosseis Kriminaalasi

Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Karen Džagarjani süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.01.2014. a otsus

Apellant

Süüdistatav

Prokurör

Paul Pikma Karen Džagarjan ik 38704150275; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: Kotka 1-58, Tallinn; emakeel armeenia keel; põhiharidusega; ametlik töökoht puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2013 kuni 10.06.2013, alates 10.06.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, karistusest on ära kandmata 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust

Süüdistatav

Kaitsja

Juho-Enn Aule

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Karen Džagarjani apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 17.01.2014. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus mõistis 17.01.2014. a otsusega K. Džagarjani KarS § 424 järgi süüdi selles, et 1 (3)

ta juhtis 09.06.2013 kella 16.28 ajal Tallinnas Tulika tn 64A maja juures sõiduautot BMW 520i (reg nr 027AXX) joobeseisundis olles. Kohus karistas K. Džagarjani 4-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas maakohus seda karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuu ja 20 päevani. Kuna K. Džagarjan pani aga kuriteo toime katseajal, liitis kohus 2 kuule ja 20 päevale KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks oli 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Liitkaristuseks jäi seega 1 aasta 4 kuud ja 19 päeva vangistust, millest kohus luges omakorda kantuks 2 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas maakohus K. Džagarjani suhtes lisakaristust, võttes talt 10 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. 2.1 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Džagarjan, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist põhikaristuse kohaldamise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega asendaks mõistetud vangistus KarS § 69 lõike 1 alusel üldkasuliku tööga. Apellant ei vaidlusta seda, et ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuid rõhutab, et ta tunnistab ja kahetseb toimunut. K. Džagarjan leiab, et tema vangistuse ärakandmisele asumine ei too ühiskonnale ega riigile kasu. See-eest oleks võimalik riigile kasulik olla üldkasulikku tööd tehes. Veel märgitakse apellatsioonis, et K. Džagarjan on kutsealune. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lõike 1 punkti 4 alusel on kutsealune kohustatud ilmuma Kaitseressursside Ametisse vajalike toimingute tegemiseks ning KVTS § 40 lõike 1 punkti 5 alusel on kutsealune kohustatud osalema määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni esimehe suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid. K. Džagarjan on saanud kutse ilmuda 06.02.2014 terviseseisundi hindamiseks Kaitseressursside Ametisse arstlikku komisjoni. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha kuni 640 euro ulatuses. Sõltuvalt arstliku komisjoni otsusest võidakse K. Džagarjan võtta ajateenistusse. Apellatsioonis leitakse, et ajateenistus võib aidata K. Džagarjanil vabaneda narkosõltuvusest. 2.2 Apellatsioonile oli lisatud tõenditena Kaitseressursside Ameti kutse ja teate koopia. Nimetatud tõendite vastu võtmisest ringkonnakohus 20.03.2014. a määrusega keeldus, tuginedes sellele, et Harju Maakohus arutas kriminaalasja süüdistatava taotluse alusel lühimenetluse korras. Lühimenetluses arutatakse kriminaalasja KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide põhjal, mis tähendab, et kohtumenetluses, sh apellatsioonimenetluses ei ole võimalik uusi tõendeid esitada.
3.Apellatsiooni kohta esitas oma seisukoha prokurör, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata. Prokurör on seisukohal, et Harju Maakohtu 17.01.2014 otsus on põhjendatud ja seaduslik ning on rajatud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele ja asjaoludele, mille kohta pooled avaldasid oma arvamust kohtuvaidluse käigus. Apellatsioonis esitatud põhjendused, mille alusel apellant palub asendada temale kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus üldkasuliku tööga, ei anna alust karistuse muutmiseks. Harju Maakohus on kohtuotsuses selgelt põhistanud reaalse vangistuse kui karistuse kohaldamise vajalikkust ning prokurör nõustub täielikult kohtuotsuses äratooduga. Maakohtu põhistusi prokuröri abi arvates ei kaalu üles apellandi soov olla riigile kasulik ühiskondlikult kasuliku töö tegija ja kaitseväeteenistusse asujana.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

2 (3)

4.1 Seoses apellatsiooni väitega, et K. Džagarjan tunnistab ja kahetseb toimunut, märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollis (toim.l. 45-46) on märgitud, et kohtuniku küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi, on K. Džagarjan vastanud, et ta end süüdi ei tunnista. Ka kahtlustatavana on K. Džagarjan eitanud kuriteo toimepanemist (toim.l. 21). Ka ei nähtu kohtuistungi protokollist, et K. Džagarjan oleks maakohtus avaldanud kahetsust. Seega on maakohtu otsuses igati põhjendatult märgitud, et kohus ei tuvastanud, et esineks karistust kergendavaid asjaolusid. Kahetsuse avaldamist alles apellatsioonis, milles vaidlustatakse mõistetud karistust, ei pea ringkonnakohus puhtsüdamlikuks, kuna esitatud ei ole ühtegi põhjendust, miks avaldas K. Džagarjan kahetsust alles apellatsioonis ja seetõttu on alust arvata, et tegemist on formaalse kahetsusavaldusega lootuses, et tänu sellele leevendatakse karistust. Seega ei pea ringkonnakohus apellatsioonis väljendatud kahetsust puhtsüdamlikuks, mistõttu ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. 4.2 Nagu ka prokuröri vastuses märgitud, on maakohus otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada K. Džagarjanile mõistetud karistust üldkasuliku tööga. Otsuses on toodud välja, et kuritegu on pandud toime katseajal. Veel näitas maakohtu hinnangul eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise vajadust asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, sest süüdistatav ei järgi kontrollnõudeid. Neist asjaoludest tulenevalt leidis kohus, et süüdistatav on oma käitumisega katseajal üheselt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab süütegude toimepanemist. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu argumendid on igati asjakohased, kuna tingimused, millele süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud on, sarnanevad KarS § 69 lg-st 4, 6 ja 7 tulenevalt nendele, mis on ette nähtud KarS § 74 lg 1 alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente eespool kirjeldatud maakohtu seisukoha ümberlükkamiseks – apellatsioonist ei nähtu, millised asjaolud võiksid seekord anda kohtule alust veendumuseks, et risk, et K. Džagarjan paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo või muul moel rikuks tingimusi, oleks väike. Apellatsioonis märgitakse üksnes, et K. Džagarjan oleks üldkasulikku tööd tehes riigile kasulikum kui vanglas viibides. Selline argument ei oma aga karistuse mõistmisel tähtsust. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab karistus vastama isiku süüle, arvestama õiguskorra kaitsmise huvisid ja aitama mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Just nende nõuetega on maakohtu otsuses esitatud põhjendustest nähtuvalt arvestanud maakohus. 4.3 Seoses väitega, et vangistuse kandmisele asumisel ei saa K. Džagarjan täita kutsealuse kohuseid, nendib ringkonnakohus, et KVTS § 38 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni ega kutsealust, kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Seega asjaolu, et K. Džagarjan on kutsealune, ei välista tema karistamist vangistusega ega selle karistuse täitmist. K. Džagarjani ilmumist 06.02.2014 Kaitseressursside Ametisse arstlikku komisjoni mõistetud karistus kuidagi takistada ei saa, kuna selleks kuupäevaks ei olnud otsus jõustunud ega karistust täitmisele pööratud.

5.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Harju maakohtu otsuse muutmata.

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Urmas Reinola

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.