Tallinna Ringkonnakohus 10.04.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-13-11366
Kohtukoosseis Kriminaalasi
Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Karen Džagarjani süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17.01.2014. a otsus
Apellant
Süüdistatav
Prokurör
Paul Pikma Karen Džagarjan ik 38704150275; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: Kotka 1-58, Tallinn; emakeel armeenia keel; põhiharidusega; ametlik töökoht puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2013 kuni 10.06.2013, alates 10.06.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, karistusest on ära kandmata 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust
Süüdistatav
Kaitsja
Juho-Enn Aule
Jätta süüdistatava Karen Džagarjani apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 17.01.2014. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2 (3)
4.1 Seoses apellatsiooni väitega, et K. Džagarjan tunnistab ja kahetseb toimunut, märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollis (toim.l. 45-46) on märgitud, et kohtuniku küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi, on K. Džagarjan vastanud, et ta end süüdi ei tunnista. Ka kahtlustatavana on K. Džagarjan eitanud kuriteo toimepanemist (toim.l. 21). Ka ei nähtu kohtuistungi protokollist, et K. Džagarjan oleks maakohtus avaldanud kahetsust. Seega on maakohtu otsuses igati põhjendatult märgitud, et kohus ei tuvastanud, et esineks karistust kergendavaid asjaolusid. Kahetsuse avaldamist alles apellatsioonis, milles vaidlustatakse mõistetud karistust, ei pea ringkonnakohus puhtsüdamlikuks, kuna esitatud ei ole ühtegi põhjendust, miks avaldas K. Džagarjan kahetsust alles apellatsioonis ja seetõttu on alust arvata, et tegemist on formaalse kahetsusavaldusega lootuses, et tänu sellele leevendatakse karistust. Seega ei pea ringkonnakohus apellatsioonis väljendatud kahetsust puhtsüdamlikuks, mistõttu ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. 4.2 Nagu ka prokuröri vastuses märgitud, on maakohus otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada K. Džagarjanile mõistetud karistust üldkasuliku tööga. Otsuses on toodud välja, et kuritegu on pandud toime katseajal. Veel näitas maakohtu hinnangul eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise vajadust asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, sest süüdistatav ei järgi kontrollnõudeid. Neist asjaoludest tulenevalt leidis kohus, et süüdistatav on oma käitumisega katseajal üheselt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab süütegude toimepanemist. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu argumendid on igati asjakohased, kuna tingimused, millele süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud on, sarnanevad KarS § 69 lg-st 4, 6 ja 7 tulenevalt nendele, mis on ette nähtud KarS § 74 lg 1 alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente eespool kirjeldatud maakohtu seisukoha ümberlükkamiseks – apellatsioonist ei nähtu, millised asjaolud võiksid seekord anda kohtule alust veendumuseks, et risk, et K. Džagarjan paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo või muul moel rikuks tingimusi, oleks väike. Apellatsioonis märgitakse üksnes, et K. Džagarjan oleks üldkasulikku tööd tehes riigile kasulikum kui vanglas viibides. Selline argument ei oma aga karistuse mõistmisel tähtsust. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab karistus vastama isiku süüle, arvestama õiguskorra kaitsmise huvisid ja aitama mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Just nende nõuetega on maakohtu otsuses esitatud põhjendustest nähtuvalt arvestanud maakohus. 4.3 Seoses väitega, et vangistuse kandmisele asumisel ei saa K. Džagarjan täita kutsealuse kohuseid, nendib ringkonnakohus, et KVTS § 38 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni ega kutsealust, kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Seega asjaolu, et K. Džagarjan on kutsealune, ei välista tema karistamist vangistusega ega selle karistuse täitmist. K. Džagarjani ilmumist 06.02.2014 Kaitseressursside Ametisse arstlikku komisjoni mõistetud karistus kuidagi takistada ei saa, kuna selleks kuupäevaks ei olnud otsus jõustunud ega karistust täitmisele pööratud.
Sten Lind
Pavel Gontšarov
Urmas Reinola
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.