1-13-11366/37 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kinnipidamisasutusest Karen Džagarjani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanik, kinnipeetava vend, andis oma nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks korterisse. Vangistuses on isik töötanud majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik on vabaduses omandanud põhihariduse Kristiine Gümnaasiumis, TTHK õpingud autolukksepa erialal jättis viimasel kursusel pooleli. Riigikeele tase on C1. Süüdimõistetu on varasemalt töötanud ettevõtetes xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning välis-ja siseehituse alal. Vabanedes garanteeritud töökoht isikule puudub. Isikul on täitmata rahalisi nõudeid summas 7983,3 eurot. Isikul on lähedastest ema, õde ja vend, kellega on head suhted. Isiku isa on surnud. Isikul kulus enamus ajast vabaduses narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele, Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik põeb kroonilist haigust. Isik on väga impulsiivne – ei mõtle oma tegudele ja lähtub vaid hetke heaolust. Viru Vangla toetab Karen Džagarjani ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Karen Džagarjan ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et tegemist on heas korras kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vennale. Käesoleval hetkel elavad korteris kinnipeetava vend, ema ja õde, kes andsid nõusoleku kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla nimetatud korterisse. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikule puudub garanteeritud töökoht, perekond on valmis materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on lähedastest ema, vend ja õde. Isa on surnud. Isikul on karistusregistri andmetel olnud korduvalt probleeme narkootikumidega. Lisaks on isik rikkunud katseajal narkootikumide tarvitamise keeldu ja sooritanud uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Karen Džagarjanil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 26.10.2015. Prokuratuur toetab Karen Džagarjani tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja rõhutas, et isik viibib vangistuses esimest korda ja tema puhul on karistuse eesmärgid ilmselt täidetud. Isikul on pere, kes teda toetab ja elukoht. Isik on motiveeritud alustada seadusekuulekat elu. Süüdimõistetu, Karen Džagarjan, soovib abaneda enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Karen Džagarjan tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2(5)

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varasemalt lõpetanud Kristiine Gümnaasiumis 9. klassi. Õpingud TTHK autolukksepa erialal katkesid viimasel kursusel. Isikul on riigikeele tase C1. Isik on töötanud enamjaolt välis-ja siseehituse alal, enne vangistust tegi juhutöid. Majanduslikku toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 11-13) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 1-l korral kriminaalkorras karistatud (kokku 2-korral) ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust esimest korda. Varem on isikut karistatud narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise eest. Isik on viibinud ühel korral katseajal. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa tl 2-5) nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles tarvitanud tetrahüdrokannabinooli (isik oli narkojoobes). Lisaks nähtub otsusest, et kuritegu oli toime pandud vaid kolm päeva pärast eelmist kohtuotsust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud kokku 17-l korral: 4-l korral Liiklusalaste rikkumiste eest, 2-l korral NPALS 151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 11-l korral Ühistranspordiseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud samaks (mõlemad kuriteod on ühiskonnaohtlikud), kuritegude riskiteguriks on narkootikumide tarbimine. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik oli vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult koos käitumiskontrollinõuetele ja –kohustusele allutamisega, kuid ta jätkas kuritegelikku eluviisi. Nimelt juhtis isik mootorsõidukit narkojoobes vaid kolm päeva pärast viimast kohtuotsust. Sealjuures oli isikule pandud lisakohustus mitte tarvitada narkootikume. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine, kus isik paneb katseajal toime uue kuriteo, üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses töötanud majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 23.07.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on kinnipeetava vend, kes andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elavad ka kinnipeetava ema ja õde, kes toetavad süüdimõistetu vabanemist samale elamispinnale. Perekond on nõus isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kohus on seisukohal, et perekonna toetav suhtumine ja kindla elukoha olemasolu maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (mootorsõiduki joobes juhtimine), korduvaid karistusi (isik on varem toime pannud narkokuriteo ja karistatud korduvalt väärteokorras), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik pani katseajal toime uue kuriteo, mis leidis aset vaid kolm päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne 3(5)

vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leiab kohus, et ülaltoodud asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur ning kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit narkojoobes (isik oli tarvitanud tetrahüdrokannabinooli). Seega leiab kohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et mootorsõiduki joobes juhtimine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et isik oli eelnevalt, 3 päeva varem, kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja valdmise eest ning talle oli määratud lisakohustuseks mitte tarvitada narkootikume. Seega ei olnud ta endale eelmisest karistusest piisavalt järeldusi teinud. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (21% mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidiselt – isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kellele on narkootikumide tarvitamine saanud harjumuseks, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Kriminaalhooldaja koostatud arvamusest lähtuvalt, leiab kohus, et tegemist on vähemalt olulise riskiga, et isik võib toime panna uue kuriteo. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele ja enda heaolule, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.10.2015, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid. Eriti ilmestab seda asjaolu fakt, et isik jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast süüdimõistvat kohtuotsust. Samas on isik vangistuses töötanud majandustöödel koristajana ja läbinud sotsiaalprogrammi, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). See kriteerium ei ole aga täidetud, sest isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava isiklikust toimikust (II osa, tl 35-36) nähtub, et isiku käitumist vanglas iseloomustab kõrge impulsiivsuse tase. Nimelt ei keskendu süüdimõistetu probleemide lahendamisele ega mõtle oma tegudele, vaid lähtub hetke heaolust. Sealhulgas ei tunnista ta narkootikumide tarbimisega seotud probleeme ning püüab oma käitumist erinevate asjaoludega vabandada. Ametiisikute suhtes suhtub kohati üleolevalt. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja perekonna toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele 4(5)