Kohtulahend

xxx – enamasti mitteametlikult. Vabanemisjärgselt asub tööle välismaale. Seisuga 31.03.2015 on tasumata rahalisi nõudeid summas 4965,08 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Isikul on lähedastest ema, isa, vend ja õde. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul xxx. Viru Vangla ei toeta A.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, isa, vend ja õde. Kinnipeetava ema ei toeta poja suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, isik soovib ise tööle asuda välismaale. Vabanemisjärgne elukoht puudub. Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud ja seda sel põhjusel, et isiku käitumine vanglas oli rahuldab, ta töötas seal, tal on läbitud mitu sotsiaalprogrammi, ta viibis lühiajalisel väljasõidul. xx andmetel on isikul plaan minna välismaale tööle ja elama seal. Seda kinnitab kriminaalhooldusametnikule süüdimõistetu ema. A.B selgitas kohtuistungil, et ta palub mitte kohaldada karistusjärgset käiotumiskontrolli, sest tal on kindel kokkulepe tööle ja elamisele xxx, Eestis talle kohta tema arvates ei ole ja tulevikku siin ka ei ole. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et A.B suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 5 kuud 18 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Seega A.B on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 eeltingimused.

lg 1 p 1 ja 2 sätestatud

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandustöödel koristajana, käinud lühiajalisel väljasõidul koju, käsitlenud vabanemiseelse nõustamise raames tagasilanguse ohte. Alates 22.12.2014 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. A.B on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud süstemaatiliselt; Omavoli eest ja sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil. Isik on viibinud kriminaalhooldusel ja ei ole suutnud täita kontrollnõudeid. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, asja rikkumise ja hävitamise, omavolilise sissetungi, mis on toime pandud grupi poolt ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl 22-29), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime varguseid. Sealjuures on mõnes episoodi puhul tegutsenud isik mitu korda ühe päeva jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 8-l korral: 2-l korral KarS §218 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 5-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral avaliku korra rikkumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks impulsiivsus alkoholi tarvitanuna ja puudulik probleemilahendamise oskus. Seega võib järeldada, et A.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik on varasemalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid see ei ole suutnud teda hoida uute kuritegude toimepanemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud tööhõives, käinud lühiajalisel väljasõidul ja käsitlenud vabanemiseelse nõustamise raames tagasilanguse ohte. Alates 22.12.2014 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isikul on kinnipidamisasutuses hea käitumine ja seal viibimine mõjub talle distsiplineerivalt. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Samuti puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Sealjuures tuleb aga arvesse võtta, et käesoleval hetkel kannab isik karistust avavanglaosakonnas ja on väljaspool vanglat tööle vormistatud, mis tähendab, et isikul on töökoht olemas. Isik ise on avaldanud arvamust, et soovib vabanemisjärgselt välismaale tööle asuda. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et isik on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei ole suutnud neid täita (on pannud toime uued kuriteod), siis ei oleks

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti asjaolu, et isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei oleks isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud.

Seega ei esine A.B puhul KarS § 87 lg 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et isikul on plaanis lahkuda Eestist, mistõttu ei saa teha positiivset prognoosi käitumiskontrolli otstarbekuse kohta.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.B käitumiskontrolli kohaldamisega. /

suhtes karistusjärgse

/

Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.