Kohtulahend

isikule garanteeritud töökoht xxx. Isiku vabanemisfondis on 90 eurot, tasumata võlanõudeid 4914, 50 euro eest. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, vend ja õde oma perega. Isik on kuriteod toime pannud valdavalt alkoholijoobes. Viru Vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa, vend ja õde oma perega. Isiku sõprusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub süüdimõistetu emale, kes on nõus poja võimaliku vabanemisega enda juurde. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes xxx Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. V.T varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude korduvust, arvukust ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal kriminaalhoolduse all, tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Varasemad karistused, vangistusest tingimisi vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod on valdavat toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 42%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. V.T selgitas, et ta taotleb enda vabastamist. Ta loobus alkoholi tarvitamisest ja on valmis alustama uut elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et V.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx. Murru Vanglas omandas isik katlakütja kutse. Isik töötas xxx Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda ja vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud süstemaatiliselt; Omavoli eest ja 2(4)

sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil. Isik on viibinud kriminaalhooldusel ja ei ole suutnud täita kontrollnõudeid. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, asja rikkumise ja hävitamise, omavolilise sissetungi, mis on toime pandud grupi poolt ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl 22-29), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime varguseid. Sealjuures on mõnes episoodi puhul tegutsenud isik mitu korda ühe päeva jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 8-l korral: 2-l korral KarS §218 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 5-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral avaliku korra rikkumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, sest varem varavastaseid kuritegusid toime pannud isik pani toime kehalise väärkohtlemise. Soodusteguriks on impulsiivsus alkoholi tarvitanuna ja puudulik probleemilahendamise oskus. Kohus leiab, et kuna isik on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (isik rikkus kontrollnõudeid ja jätkas süütegude toimepanemist katseaja kestel), ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime erinevate vallasasjade varguseid. Samuti nähtub, et isiku puhul on soodustavaks teguriks alkoholi liigtarbimine ja sellest tingitud impulsiivsus. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 01.10.2014 majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Kinnipeetava isiklikust toimikust (I osa, tl 33) nähtuvalt paikneb ta alates 27.10.2014 avavanglas. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, EV pass, kehtivusega kuni 24.01.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx, mille puhul on tegemist kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise ahiküttega korteriga. Kinnipeetava ema on nõus isikut tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik perekonnaliikmete näol ja garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teiste isikutega süstemaatiliselt toime varguseid), korduvaid karistusi (isik on kokku üheksal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et üheksal korral karistatud isiku puhul, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud katseaega probleemideta läbida, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks keskmises määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asus alates 01.10.2014 tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Mis veelgi enam – kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ta on alates 27.10.2014 paigutatud avavanglaosakonda.

3(4)

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et eelmise katseaja jooksul ei suutnud isik endale kindlat töökohta leida ja pani toime uue kuriteo. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.06.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, paigutamine avavanglaosakonda) küll kiiduväärseks ja loeb posiivseks asjaolu, et tal on kindel vabanemisjärgne elu-ja töökoht, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mida kohus hindab kui isikut positiivselt iseloomustava asjaoluna, mis näitab tema head käitumist kinnipidamisasutuses. Samas on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.T temale Harju Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.